Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Mürdilaadsed / Myrtales
Sugukond: Paljulillelised / Onagraceae
Perekond: Kuningakepp / Oenothera
Liik: Põõsasjas kuningakepp / Oenothera fruticosa L.
Botaaniline kirjeldus
Põõsasjas kuningakepp on pajulilleliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim. Taime vars on 20-90 (100) cm pikk. Taim on kaetud karvadega - need on erinevad, alates lühikestest kuni laiali hargnevateni, eriti taime ülemistes osades. Lehed on kitsalt elliptilised kuni piklikmunajad, tavaliselt terved või peaaegu terved, harva üle 6 cm pikkused. Leheseis on vahelduv, spiraalse paigutusega. Õiekate kaheli, neljatine. Kroonlehed on kollased, lõhnavad. Õiekroon avatud vaid päevasel ajal. Emakas on neljaks jagunenud, mis väljendub eriti emaasuudme X-kujulisues. tolmukaid 8. Vili on kauna meenutav neljakambriline kupar, milles on palju 1-3 reas paiknevaid seemneid. [1]
Levila
Pärineb Põhja-Ameerikast ja on levinud kõikjale parasvöötmesse. Eestisse saabus taim ilutaimena, levib prahipaikadel, raudteede servades ja muudes häiringuga kooslustes. [3]
Toime ja kasutamine
Taimest tehakse tõmmiseid, mis on virgutava ja salendava toimega. Välispidiselt kasutatakse taime nahahädade ja lihasvalude leevendamiseks. Samuti kasutatakse taime salatites ning seemnetest pressitakse õli. [3] Seemned sisaldavad cis-linoleenhapet, gamoleenhapet, oleiinhapet, palmatiinhapet ja steariinhapet. [4] Ravimtaimedena on enam väärtustatud perekonna teised esindajad: kaheaastane kuningakepp (O. biennis), suureõieline kuningakepp (O. glaziovana), valge kuningakepp (O. elata) ja valgevarreline kuningakepp (O. albicaulis). [5]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto.
2. WFO. (2023). Oenothera L. Kasutatud 23. detsembril 2023, aadressil http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-4000026653.
3. Hunt, T. (2019) Nurmenukulõhna saabuvasse sügisesse. RMK loodusblogi. https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/nurmenukulohna-saabuvasse-sugisesse (24.09.2023)
4. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
