Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Tulikalaadsed (Ranunculales)
└── Tulikalised (Ranunculaceae)
└── Kurekell (Aquilegia)
└── Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris L.) [1–4]

Botaaniline kirjeldus
Kurekell on mitmeaastan rohttaim tulikaliste sugukonnast, perekonnast kurekell. Taime kõrgus jääb tavaliselt vahemikku 50–70 cm. Taime varred hargnevad ülemises osas ja on enamasti paljad. Kurekella juurmised lehed on pikarootsulised ning on kahelikolmetised, nende servad on täkilised. Ülemised lehed on lihtsamad, kolmetised ja nende lehekesed on terveservalised. Lehed hõredakarvased. [5,6]

Kurekellal esineb õisi mitmesugustes värvidoonides, enamasti violetsest valge ja roosakaspunaseni. Kultivaridel esineb ka muid toone. Õite läbimõõt on 3–4 cm. Õiekate kaheli, viietine; kroonlehed kannusega. Tolmukaid palju, emakaid 3-15. Viljad on kuni 2 cm pikkused paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. [5,6]

Täiendavalt: perekonnale on iseloomulik, et iga kroonleht moodustab taha suundunud nektarikannuse; pärast õitsemist avanevad kukkurviljad lõhisedes ning vabastavad arvukad väikesed seemned. [6,7]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Austria; Balti riigid; Valgevene; Belgia; Bulgaaria; Korsika; Tšehhi-Slovakkia; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Kreeka; Ungari; Iirimaa; Itaalia; Holland; Poola; Portugal; Rumeenia; Sitsiilia; Hispaania; Šveits; Venemaa Euroopa-osa: Kesk-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa; Loode-Balkani poolsaar). [2]

Introduseeritud Euroopasse (Soome; Läti; Leedu; Moldova; Norra; Rootsi; Ukraina), Kaukaasiasse (Gruusia), Aasiasse (Kasahstan; Kõrgõzstan; Tadžikistan; Usbekistan; Mongoolia; Hiina: Xinjiang; Venemaa: Lääne-Siber, Ida-Siber, Novosibirsk, Primorje), Aafrikasse (Lõuna-Aafrika), Põhja-Ameerikasse (Kanada: Saskatchewan) ning Lõuna-Ameerikasse (Argentina: Kirde-Argentina, Lõuna-Argentina; Tšiili: Kesk-Tšiili). [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku kurekella paljundatakse aianduses enamasti seemnetega. Sortide säilitamiseks ka puhma jagamise teel kui taim on piisavalt vana ja hästi juurdunud Jagamine võib püsikutel ebaõnnestuda, kui juurestik vigastada saab. Liik annab sageli ka isekülvi, kui kasvukoht sobib ja seemned jõuavad valmida. [5]
Kasvutingimused
Harilik kurekell eelistab huumusrikast, parasniisket, kuid hästi vett läbilaskvat mulda. Lubjarikkamal pinnasel on liik edukam. Kasvukohaks sobib päikeseline kuni poolvarjuline ala. Seisev vesi (eriti talvel ja varakevadel) suurendab juure- ja võraaluse kahjustuste riski. [5,7]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned idanevad paremini pärast jahedat perioodi. Stratifitseerimine parandab idanevust. [7]

Varumine ja säilitamine
Harilik kurekell on ilutaim. Taim on mürgine ja ravimtaimeks kurekella ei varuta. [6]

Keemiline koostis
Tsüanogeensed ühendid
tsüanogeensed glükosiidid (cyanogenic glycosides) [6]
Flavonoidid
flavonoid-C-glükosiidmalonaadid (flavonoid C-glycoside malonates) [6]
isotsütososiid (isocytisoside) [6]
Alkaloidid
akvilegiin (aquilegiine) [6]
Muud ained ja aineterühmad
parkained [6]
C-vitamiin [6]

Toime ja kasutamine
Harilikku kurekell on mürgine taim. Taimeravis ei kasutata.. Mürgistusnähud võivad seostuda eeskätt tsüanogeensete ühendite ja alkaloididega ning avalduda seedetrakti vaevustena. [6]

Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Aquilegia vulgaris L. Royal Botanic Gardens, Kew. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:70889-2
[3] International Plant Names Index (IPNI). (n.d.). Aquilegia vulgaris L. (IPNI: 70889-2). Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.ipni.org/n/70889-2
[4] eFloras. (n.d.). Aquilegia L. In Flora of North America North of Mexico (FNA). Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=200009312
[5] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Tuulik, T., & Zingel, H. (2010). Eesti taimede määraja (2. trükk). Eesti Loodusfoto.
[6] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[7] Royal Horticultural Society. (n.d.). Aquilegia vulgaris (plant profile). Vaadatud 21. jaanuar 2026.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Ranunculaceae
Genus: Aquilegia
Species: European columbine - Aquilegia vulgaris  L.

Botanical Description
Common columbineis a perennial herbaceous plant belonging to the buttercup family (Ranunculaceae) and the genus Aquilegia. The plant's height usually ranges between 50–70 cm. Its stems branch in the upper part and are mostly glabrous. The basal leaves of columbine are long-stalked and bi- or tripinnate, with serrated edges. The upper leaves are simpler, trifoliate, and their leaflets have entire margins. The leaves are sparsely hairy. [1,2]

Common columbine flowers occur in a variety of shades, mostly ranging from violet to white and pinkish-red. Cultivars may also exhibit other colors. The flowers have a diameter of 3–4 cm. The perianth is double and consists of five segments; the petals have spurs. The stamens are numerous, and the plant has 3–15 pistils. The fruits are dry, multi-seeded follicles, up to 2 cm in length. [1,2]

Distribution
Common columbine is a European species. It grows on calcareous soils in sparse deciduous forests, shrublands, forest edges, and roadsides. It is locally common, especially in western Estonia, and is also cultivated as an ornamental plant in gardens. As an introduced species, it also grows in North and South America and Northeast Asia. [2]

Effects and Usage
Columbine contains cyanogenic glycosides, flavonoid-C-glycosyl malonates, isocytisoside, flavonoid emulsin, tannins, aquilegiin, vitamin C, and alkaloids. Columbine is toxic. Consumption of approximately 20 grams of leaves has been reported to cause poisoning symptoms such as nausea, vomiting, diarrhea, respiratory difficulties, heart pain, absentmindedness, drowsiness, and confusion. However, its toxins degrade with heat and drying, which has made it possible to use the plant as food in the past. Columbine is not used in modern medicine. [3,4]

References
1. Harilik kurekell. (June 16, 2023). Wikipedia. Accessed: 08:26, November 19, 2023, at https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kurekell&oldid=6421115.
2. Aquilegia vulgaris L. | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online. Retrieved 2022-01-30.
3. Aquilegia Vulgaris. (Year). Academic Accelerator. https://academic-accelerator.com/encyclopedia/aquilegia-vulgaris.
4. Hao, D.-C. (2019). Biodiversity, Chemodiversity, and Pharmacotherapy of Thalictrum Medicinal Plants. In Ranunculales Medicinal Plants.