Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Tulikalised (Ranunculales)
└── Tulikalised (Ranunculaceae)
└── Karukell (Pulsatilla)
└── Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris Mill.) [1,2]
Botaaniline kirjeldus
Harilik karukell on tulikaliste sugukonda kuuluv varakevadel õitsev püsik. Taim on tavaliselt 10–30 cm kõrgune; karvane. Lehed juurmised; lehelabad on sügavalt lõhestunud. Lehestik areneb pärast õitsemist. Õisikuvarred on püstised, enamasti üksikute õitega ja tihedalt karvased. Õis võib enne avanemist olla kergelt longus. Õis on kellukjas. Õiekattelehed on enamasti violetsed. Õies on palju kollaseid tolmukaid ning mitmest emakast kujunev vilikond. Viljad on seemnised, millel on karvane emakakael pikeneb vilja arenedes. [3–5]
Levila
Looduslikult levib Euroopas (Austria, Belgia, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Slovakkia, Rootsi, Šveits, Ukraina, endise Jugoslaavia alad, Venemaa). [1]
Introduseeritud Euroopasse (Norra). [1]
Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku karukella paljundatakse peamiselt seemnetega. Looduskaitse kontekstis on kirjeldatud ka in vitro paljundamist. [6]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned idanevad hästi vahelduvate ööpäevaste temperatuurimuutustega 18-26 °C. [7]
Seemned ei vaja eeltöötlemist. [7]
Kasvutingimused
Liik eelistab täispäikest ja väga hea drenaažiga kasvukohta, mis jäljendab looduslikke kuivi, sageli lubjarikkaid rohumaid. Aias on oluline vältida talvist ja varakevadist liigniiskust. Sobib pigem lahjem, kruusasem või kivisem muld kui rammus ja pidevalt niiske kasvusubstraat. [3,5]
Allelopaatia ja sümbioos
Aias võivad probleemiks olla nälkjad ja teod ja lehehaigused nt jahukast. [5]
Varumine ja säilitamine
Harilik karukell on eeskätt ilutaim. Ravimtaimena ei varuta. [5]
Keemiline koostis
Süsivesikud
α-fruktofuranos (α-fructofuranose)
β-fruktofuranos (β-fructofuranose)
α-D-glükopüranoos (α-D-glucopyranose)
β-D-glükopüranoos (β-D-glucopyranose)
sahharoos (sucrose) [8]
Orgaanilised happed ja fenoolhapped
levuliinhape (levulinic acid)
bensoehape (benzoic acid)
4-hüdroksüvaleriinhape (4-hydroxyvaleric acid)
merevaikhape (succinic acid)
õunhape (malic acid)
2-hüdroksüglutaarihappe (2-hydroxyglutaric acid)
glütseriinhape (glyceric acid)
3-fenüülpiimhape (3-phenyllactic acid)
šikiimhape (shikimic acid)
kiinhape (quinic acid)
protokatšehuape (protocatechuic acid)
kohvhape (caffeic acid)
feruulahape (ferulic acid) [8]
Aminohapped ja muud lämmastikühendid
aminohapped (ühendirühm; üksikühendid uuringus koondatud rühmana) [8]
Triterpeensed saponiinid
Pulsatilla saponiin D (Pulsatilla saponin D; hederageniinipõhine glükosiid) [8]
Toime ja kasutamine
Harilik karukell on peamiselt ilutaim. Ravimtaimena karukella ei kasutata. [8]
On kirjeldatud seenevastast toimet (sh Candida glabrata vastu), samuti mikroobi-ja malaariavastast aktiivsust ning tsütotoksilist toimet mitmetele kasvajarakuliinidele (in vitro). [8]
Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Pulsatilla vulgaris Mill. Royal Botanic Gardens, Kew. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:712079-1
[2] World Flora Online (WFO). (n.d.). Pulsatilla vulgaris Mill. World Flora Online. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.worldfloraonline.org/
[3] Bundesamt für Naturschutz. (n.d.). Pulsatilla vulgaris (Küchenschelle) – Steckbrief. FloraWeb. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.floraweb.de/
[4] Missouri Botanical Garden. (n.d.). Pulsatilla vulgaris (pasque flower). Plant Finder. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.missouribotanicalgarden.org/plantfinder
[5] Royal Horticultural Society. (n.d.). Pulsatilla vulgaris. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.rhs.org.uk/plants/15389/pulsatilla-vulgaris/details
[6] Żabicka, J., Wójcikowska, B., & Jędrzejczyk, I. (2021). Somatic embryogenesis and field cultivation of the European medicinal plant Pulsatilla vulgaris Mill. Plant Cell, Tissue and Organ Culture (PCTOC), 145, 211–220. https://doi.org/10.1007/s11240-021-02074-7
[7] Tausch, S., Leuschner, C., & Reisch, C. (2019). Dormancy and endosperm presence influence the ex situ conservation potential in central European calcareous grassland plants. AoB PLANTS, 11(6), plz035. https://doi.org/10.1093/aobpla/plz035
[8] Łaska, G., Głowniak, K., Ludwiczuk, A., Skalicka-Woźniak, K., & Widelski, J. (2019). Phytochemical screening and biological activities of extracts from the endangered species Pulsatilla patens (L.) Mill. and the medicinal plant Pulsatilla vulgaris Mill. Acta Societatis Botanicorum Poloniae, 88(1), 3613. https://doi.org/10.5586/asbp.3613
