/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Viirpuu

Viirpuu

Views: 62

viirpuu 1

Viirpuu

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
SeltsRoosilaadsed / Rosales
SugukondRoosõielised / Rosaceae
PerekondViirpuu / Crataegus Tourn. ex L.

Botaaniline kirjeldus
Viirpuu on rohkeliigiline, valdavalt põõsaste ja puude perekond roosõieliste sugukonnas. Viirpuud kasvavad enamasti 5–15 meetri kõrguseks. Noortel puudel on sile hall tüvi. Oksad on vähemal või rohkemal määral astlatega kaetud, need on tavaliselt 1-3 cm pikad. Viirpuu astlad on muundunud lühivõrsed. On ka asteldeta viirpuid. Lehed on vahelduvad, lühivarrelised, äraspidimunajad, valdavalt hõlmised. Leheserv tavaliselt saagjas. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Mõnel liigil on lehed pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied on valged või roosad kuni punased. Õied paiknevad sarikates või kännastes. Õiekate on kaheli. Tupp on viietine, liitlehine, teravatipuline, ja ei pudene vilja valmides. Kroonlehed on valged, harvem roosad kuni punased. Viirpuu õied lõhnavad tugevalt - lõhna saab kirjeldada vänge ja ebameeldivana.  Vili on punane, kollane kuni must õunvili, milles on üks kuni viis kõva seemet. Viljaliha tekstuur ja maitse sõltub liigist. [1,2]

Levila
Eestis peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeid liike ja sorte kasvatatakse ilu-ja hekitaimena (nt karvane viirpuu, tömbilehine viirpuu). Looduslikest liikidest on tavalisemad harilik-, verev- ja lääne-viirpuu. [2]

Toime ja kasutamine
Viirpuu on südame veresooni laiendav, südametegevust korrastav ja vererõhku langetav. Viirpuust valmistatud preparaadid mõjuvad kompleksselt laiendades südame pärgartereid, alandades vererõhku ja tõstes südame toonust. Viirpuu toimib ka antibakteriaalselt ja antioksüdantselt. Preparaate tarvitatakse südametegevuse talituslike häirete, virvendav arütmia, paroksümaalne tahhükardia, angioneuroosi ja südamenõrkuse korral. Peamiseks viirpuus leiduvateks ühenditeks on flavinoidid (nt viteksiin ja kvertsetiinglükosiidid rutiin, hüperosiid ja kvertsitriin), oligomeersed proantotsüaniidid, orgaanilised happed (hohvhape, klorogeenhape), eeterlik õli. Viljades ka triterpeensed saponiinid, tanniinid, karotenoidid, sorbiit, koliin, atsetüülkoliin, türamiin, rasvõli, beetasitosteriin. [2,3] Raviannustes tarvitamisel võib tundlikel põhjustada löövet, peavalu, higistamist, uimasust, unetust. [4] Mitte anda alla 12-aastastele. Vastunäidistatud on rasedus ja imetamine. [2]

Droogi varutakse tavaliselt altai, dauuria, tömbilehiselt, üheemakaliselt, viieemakaliselt ja verevalt viirpuult. [2]

Droogiks varutakse vilju, lehti ja õisi. Vilju kogutakse sügisel küpsenult. Lehti varutakse kogu suve jooksul, õisi õitsemise alguses. Õisi tuleb varuda paari päeva vältel, kui kõik õisikus olevad õied ei ole veel avanenud. Droog kuivatatakse hea tuuletõmbega kohas temperatuuril 40-50 °C. Pävane annus on 3-4 g droogi. [2]  Viirpuust saab valmistada alkoholtõmmist, tinktuuri ja teed. Alkoholitõmmist võib valmistada ka toorestest õitest: valada õitele sooja alkoholi ja lasta seista 2–3 nädalat. Kurnata ja säilitada tumedas pudelis või kapis. Tinktuuri valmistamisel võetakse 1 osa õisi ja 5 osa alkoholi, lastakse seista pimedas 2−3 nädalat. Tarvitatakse 1–2 korda päevas 20 tilka. Tee valmistamisel võetakse 1–2 tl droogi ja valatakse üle 200–300 ml veega, lastakse tõmmata 10 min ja juuakse päeva jooksul lonksudena. Kuivatatud marjadest valmistatud tee peab vähemalt pool tundi tõmbama. Viirpuud tarvitatakse ka siirupi, keedise või mõne muu toidutoote kujul. Marju külmutatakse ja lisatakse smuutidesse. [5]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Orhan I. E. (2018). Phytochemical and Pharmacological Activity Profile of Crataegus oxyacantha L. (Hawthorn) - A Cardiotonic Herb. Current medicinal chemistry25(37), 4854–4865. https://doi.org/10.2174/0929867323666160919095519
4. Rigelsky, J. M., & Sweet, B. V. (2002). Hawthorn: pharmacology and therapeutic uses. American journal of health-system pharmacy : AJHP : official journal of the American Society of Health-System Pharmacists59(5), 417–422. https://doi.org/10.1093/ajhp/59.5.417
5. Luke, K. (2018) Viirpuu ravib südant ja veresooni. Postimees. https://maaelu.postimees.ee/6415035/viirpuu-ravib-sudant-ja-veresooni

 

 

 

Hawthorns

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeEudicots
CladeRosids
Order: Rosales
FamilyRosaceae
Genus: Hawthorns - Cratagus Tourn. ex L.

Botanical Description
Hawthorn is a diverse genus of predominantly shrubs and trees in the Rosaceae family. Hawthorns typically grow to a height of 5–15 meters. Young trees have smooth gray trunks. The branches are more or less covered with thorns, which are usually 1–3 cm long. Hawthorn thorns are modified short shoots, although some hawthorn species are thornless. Leaves are alternate, short-stalked, reverse-ovate, and mostly lobed, with usually serrated margins. Stipules persist until autumn in many species. In some species, the leaves are soft and matte, while in others, they are leathery and glossy. Flowers are white or pink to red, arranged in corymbs or umbels. The perianth is double-layered. The calyx is five-lobed, fused, pointed, and does not fall off when the fruit matures. The petals are white, rarely pink to red. Hawthorn flowers are strongly scented, described as pungent and unpleasant. The fruit is a red, yellow, or black pome containing one to five hard seeds. The texture and taste of the fruit pulp depend on the species. [1,2]

Distribution
In Estonia, hawthorn is mainly found in northern and western regions. Various species and cultivars are cultivated as ornamental or hedge plants (e.g., downy hawthorn, blunt-leaved hawthorn). Among wild species, common, blood-red, and western hawthorn are most prevalent. [2]

Effects and Uses
Hawthorn has vasodilatory effects on coronary vessels, regulates heart activity, and lowers blood pressure. Hawthorn-based preparations have a complex effect, expanding coronary arteries, lowering blood pressure, and improving heart tone. Hawthorn also exhibits antibacterial and antioxidant properties. Preparations are used to treat functional cardiac disorders, atrial fibrillation, paroxysmal tachycardia, angioneurosis, and heart weakness. Key compounds in hawthorn include flavonoids (e.g., vitexin and quercetin glycosides such as rutin, hyperoside, and quercitrin), oligomeric proanthocyanidins, organic acids (e.g., crataegic acid, chlorogenic acid), essential oil, and triterpenoid saponins, tannins, carotenoids, sorbitol, choline, acetylcholine, tyramine, fatty oil, and beta-sitosterol in the fruits. [2,3]

When consumed in therapeutic doses, hawthorn can cause side effects such as rashes, headaches, sweating, dizziness, and insomnia in sensitive individuals. [4] It is not recommended for children under 12 years of age, during pregnancy, or while breastfeeding. [2]

Dried parts are collected mainly from Altai, Daurian, blunt-leaved, single-seeded, five-seeded, and blood-red hawthorn species. [2]

The dried plant material consists of fruits, leaves, and flowers. Fruits are collected ripe in autumn. Leaves are harvested throughout the summer, and flowers at the beginning of blooming. Flowers should be collected within a few days when all the flowers in the inflorescence have not yet opened. Dry the material in a well-ventilated place at a temperature of 40–50 °C. The daily dose is 3–4 g of dried material. [2]

Hawthorn can be prepared as alcohol extracts, tinctures, and teas. Alcohol extracts can also be made from fresh flowers: pour warm alcohol over the flowers and let them steep for 2–3 weeks, strain, and store in a dark bottle or cabinet. For tinctures, use one part flowers and five parts alcohol, and steep in a dark place for 2–3 weeks. Use 20 drops 1–2 times daily. To make tea, use 1–2 teaspoons of dried material, pour over 200–300 ml of water, steep for 10 minutes, and sip throughout the day. Tea made from dried berries should steep for at least 30 minutes. Hawthorn is also consumed as syrup, jam, or other food products. The berries can be frozen and added to smoothies. [5]

References
1.Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Orhan, I. E. (2018). Phytochemical and Pharmacological Activity Profile of Crataegus oxyacantha L. (Hawthorn) - A Cardiotonic Herb. Current Medicinal Chemistry, 25(37), 4854–4865. https://doi.org/10.2174/0929867323666160919095519
4. Rigelsky, J. M., & Sweet, B. V. (2002). Hawthorn: pharmacology and therapeutic uses. American Journal of Health-System Pharmacy, 59(5), 417–422. https://doi.org/10.1093/ajhp/59.5.417
5. Luke, K. (2018). Viirpuu ravib südant ja veresooni. Postimees. https://maaelu.postimees.ee/6415035/viirpuu-ravib-sudant-ja-veresooni