Süstemaatika
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Viirpuu / Crataegus Tourn. ex L.
Botaaniline kirjeldus
Viirpuu on rohkeliigiline, valdavalt põõsaste ja puude perekond roosõieliste sugukonnas. Viirpuud kasvavad enamasti 5–15 meetri kõrguseks. Noortel puudel on sile hall tüvi. Oksad on vähemal või rohkemal määral astlatega kaetud, need on tavaliselt 1-3 cm pikad. Viirpuu astlad on muundunud lühivõrsed. On ka asteldeta viirpuid. Lehed on vahelduvad, lühivarrelised, äraspidimunajad, valdavalt hõlmised. Leheserv tavaliselt saagjas. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Mõnel liigil on lehed pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied on valged või roosad kuni punased. Õied paiknevad sarikates või kännastes. Õiekate on kaheli. Tupp on viietine, liitlehine, teravatipuline, ja ei pudene vilja valmides. Kroonlehed on valged, harvem roosad kuni punased. Viirpuu õied lõhnavad tugevalt - lõhna saab kirjeldada vänge ja ebameeldivana. Vili on punane, kollane kuni must õunvili, milles on üks kuni viis kõva seemet. Viljaliha tekstuur ja maitse sõltub liigist. [1,2]
Levila
Eestis peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeid liike ja sorte kasvatatakse ilu-ja hekitaimena (nt karvane viirpuu, tömbilehine viirpuu). Looduslikest liikidest on tavalisemad harilik-, verev- ja lääne-viirpuu. [2]
Toime ja kasutamine
Viirpuu on südame veresooni laiendav, südametegevust korrastav ja vererõhku langetav. Viirpuust valmistatud preparaadid mõjuvad kompleksselt laiendades südame pärgartereid, alandades vererõhku ja tõstes südame toonust. Viirpuu toimib ka antibakteriaalselt ja antioksüdantselt. Preparaate tarvitatakse südametegevuse talituslike häirete, virvendav arütmia, paroksümaalne tahhükardia, angioneuroosi ja südamenõrkuse korral. Peamiseks viirpuus leiduvateks ühenditeks on flavinoidid (nt viteksiin ja kvertsetiinglükosiidid rutiin, hüperosiid ja kvertsitriin), oligomeersed proantotsüaniidid, orgaanilised happed (hohvhape, klorogeenhape), eeterlik õli. Viljades ka triterpeensed saponiinid, tanniinid, karotenoidid, sorbiit, koliin, atsetüülkoliin, türamiin, rasvõli, beetasitosteriin. [2,3] Raviannustes tarvitamisel võib tundlikel põhjustada löövet, peavalu, higistamist, uimasust, unetust. [4] Mitte anda alla 12-aastastele. Vastunäidistatud on rasedus ja imetamine. [2]
Droogi varutakse tavaliselt altai, dauuria, tömbilehiselt, üheemakaliselt, viieemakaliselt ja verevalt viirpuult. [2]
Droogiks varutakse vilju, lehti ja õisi. Vilju kogutakse sügisel küpsenult. Lehti varutakse kogu suve jooksul, õisi õitsemise alguses. Õisi tuleb varuda paari päeva vältel, kui kõik õisikus olevad õied ei ole veel avanenud. Droog kuivatatakse hea tuuletõmbega kohas temperatuuril 40-50 °C. Pävane annus on 3-4 g droogi. [2] Viirpuust saab valmistada alkoholtõmmist, tinktuuri ja teed. Alkoholitõmmist võib valmistada ka toorestest õitest: valada õitele sooja alkoholi ja lasta seista 2–3 nädalat. Kurnata ja säilitada tumedas pudelis või kapis. Tinktuuri valmistamisel võetakse 1 osa õisi ja 5 osa alkoholi, lastakse seista pimedas 2−3 nädalat. Tarvitatakse 1–2 korda päevas 20 tilka. Tee valmistamisel võetakse 1–2 tl droogi ja valatakse üle 200–300 ml veega, lastakse tõmmata 10 min ja juuakse päeva jooksul lonksudena. Kuivatatud marjadest valmistatud tee peab vähemalt pool tundi tõmbama. Viirpuud tarvitatakse ka siirupi, keedise või mõne muu toidutoote kujul. Marju külmutatakse ja lisatakse smuutidesse. [5]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Orhan I. E. (2018). Phytochemical and Pharmacological Activity Profile of Crataegus oxyacantha L. (Hawthorn) - A Cardiotonic Herb. Current medicinal chemistry, 25(37), 4854–4865. https://doi.org/10.2174/0929867323666160919095519
4. Rigelsky, J. M., & Sweet, B. V. (2002). Hawthorn: pharmacology and therapeutic uses. American journal of health-system pharmacy : AJHP : official journal of the American Society of Health-System Pharmacists, 59(5), 417–422. https://doi.org/10.1093/ajhp/59.5.417
5. Luke, K. (2018) Viirpuu ravib südant ja veresooni. Postimees. https://maaelu.postimees.ee/6415035/viirpuu-ravib-sudant-ja-veresooni