Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Oalaadsed (Fabales)
└── Liblikõielised (Fabaceae)
└── Aeduba (Phaseolus)
└── Aeduba (Phaseolus vulgaris L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Harilik aeduba ehk türgi uba on üheaastane rohttaim liblikõieliste sugukonnast perekonnast aeduba. Juurestik on hästi arenenud, juuremügaratega, pindmine, kuni meetri sügavusele ulatuv. Vars võib olla erineva pikkusega. Varre ehituse järgi eristatakse 3 vormi: madal ehk põõsas-aeduba (kõrgus 25-45 cm), poolkõrge ehk poolpõõsas-aeduba (kõrgus 50-75 cm, ladvast väänduv) ja kõrge ehk latt-aeduba (kõrgus kuni 3 m, ladvast väänduv).

Leheseis on vastak. Lehed on kolmetised, lehekesed laimunajad, alusel ümarad ja tipust teravdunud. Õied paiknevad 2-8 kaupa õisikus, mis areneb lehekaenlast. Õied on liblikjad, valged, roosad või violet­sed. Vili on kaun. Kauna kiu- ja suhkrusisalduse järgi jagunevad aedoasordid 3 rühma: kiududeta aedoad ehk suhkruoad, poolkiulised aedoad ehk poolsuhkruoad ja kiulised aedoad ehk poetisaedoad. [1-3]

Levila
Looduslikult levib Põhja-Ameerikas (Mehhiko: Kesk-Mehhiko, Lahe-Mehhiko, Kirde-Mehhiko, Loode-Mehhiko, Kagu-Mehhiko, Edela-Mehhiko; Kesk-Ameerika: Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua, Panamá) ning Lõuna-Ameerikas (Argentina: Kirde-Argentina, Loode-Argentina; Boliivia, Colombia, Ecuador, Peru, Venezuela). [1]
Introduseeritud Euroopasse (Balti riigid, Valgevene, Bulgaaria, Saksamaa, Suurbritannia, Tšehhi-Slovakkia, Ukraina; Venemaa: Kesk-Euroopa Venemaa, Ida-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa, Põhja-Euroopa Venemaa, Lõuna-Euroopa Venemaa; Kaukaasia: Põhja-Kaukaasia, Taga-Kaukaasia), Aafrikasse (Angola, Kamerun, Tšaad, Komoorid, Kongo DV, Etioopia, Guinea, Guinea lahe saared, Keenia, Nigeeria, Rwanda, Senegal, Tansaania, Togo, Uganda, Sambia), Aasiasse (Lähis-Ida: Iraak; Kesk-Aasia: Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan; Lõuna-Aasia: India, Pakistan, Nepal, Sri Lanka, Bangladesh, Assam, Andamani saared, Nikobari saared, Myanmar; Ida-Aasia ja Venemaa Kaug-Ida ning Siber: Korea, Mongoolia; Altai, Amuur, Burjaatia, Tšita, Irkutsk, Habarovsk, Krasnojarsk, Primorje, Sahhalin, Kuriili saared, Tuva), Põhja-Ameerikasse (Illinois, Maryland, New York), Kariibidele (Kaimanisaared, Kuuba, Dominikaani Vabariik, Haiti, Jamaica, Tuulepealsed saared, Puerto Rico, Trinidad ja Tobago) ning Okeaaniasse ja Austraaliasse (Uus-Guinea, Mariaanid, Wake’i saar; Queensland). [1]

Kasvatamine
Aeduba on soojalembene kultuur, mis vajab kasvuks päikeselist kasvukohta ja hästi soojenevat, õhurikast ning vett läbilaskvat mulda; liigniiskus ja külm muld pidurdavad kasvu. Praktikas külvatakse aeduba pärast öökülmaohu möödumist kui muld on jõudnud soojeneda. [3]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned ei vaja eeltöötlust kuid neid võib ühtlasema idanemise saavutamiseks leotatada. Seemned idanevad temperatuuril 11–36,5 °C. Optimaalne idanemistemperatuur on 29–35 °C. [4] [5]

Allelopaatia ja sümbioos
Aeduba moodustab lämmastikku siduvaid juuremügarikke mügarbakteritega. [6] Lisaks koloniseerivad aeduba arbuskulaarsed mükoriisaseened (AMF), mis võivad parandada toitainete (eriti fosfori) omastamist ja tõsta stressitaluvust. [7]
Olulisemad kahjustajad on muu hulgas aedoa bakterpõletik (Xanthomonas) [8] ning aedoa antraknoos (Colletotrichum lindemuthianum). [9] Säilitamisel võivad ubade kvaliteeti ja idanevust vähendada oakahjurid, sh oauke tekitavad mardikad Acanthoscelides obtectus ja Zabrotes subfasciatus. [10] Aaeduba ei ole tüüpiline. Allelopaatilisi nähtusi aedoal kirjeldatud ei ole. [11]

Varumine ja säilitamine
Toiduks korjatakse kaunu kas rohelise köögiviljana või lastakse kaunadel küpseda kuivadeks ubadeks; seemneks jäetavad kaunad lastakse enamasti taimel kuivada ning järelkuivatatakse vajadusel. [3] Kuivatustemperatuur mõjutab seemnete ja viljade kvaliteeti. Kuivatatakse 30–50 °C juures. [12] Kuivad oad säilitatakse jahedas ja kuivas; pikaajaliseks säilituseks soovitatakse hoida niiskus umbes ≤14%. [13]

Keemiline koostis
Põhitoitained
valgud (u kuni ~20%) [3]
süsivesikud (u ~50–60%) [3]
rasvad (u ~2–3,6%) [3]
kiudained [3]
Vitamiinid ja vitamiinilaadsed ühendid
tiamiin (vitamiin B1) [15]
riboflaviin (vitamiin B2) [15]
niatsiin (vitamiin B3) [15]
vitamiin B6 [15]
foolhape [15]
tokoferool (vitamiin E) [15]
beetakaroteen (β-karoteen; provitamiin A) [15]
C-vitamiin [3]
Rasvhapped
palmitiinhape (palmitic acid) [15]
oleiinhape (oleic acid) [15]
linoleenhape (linolenic acid) [15]
oomega-3-rasvhapped (omega-3) [15]
oomega-6-rasvhapped (omega-6) [15]
Aminohapped
leutsiin (leucine) [15]
lüsiin (lysine) [15]
fenüülalaniin (phenylalanine) [15]
türosiin (tyrosine) [15]
asparagiin (asparagine) [3]
Oligosahhariidid ja muud süsivesikud
rafinoos (raffinose) [15]
verbaskoos (verbascose) [15]
tärklis [3]
Fenoolsed happed ja nende derivaadid
kohvhape (caffeic acid) [15]
klorogeenhape (chlorogenic acid) [15]
kaftaarhape (caftaric acid) [15]
kaneelhape (cinnamic acid) [15]
kumaarhape (coumaric acid) [15]
gallushape (gallic acid) [15]
feruulhape (ferulic acid) [15]
vanilliinhape (vanillic acid) [15]
protokatehhuuhape (protocatechuic acid) [15]
hüdroksübensoehape (hydroxybenzoic acid) [15]
süringiinhape (syringic acid) [15]
sünapiinhape (synapic acid) [15]
aldaarhape (aldaric acid) [15]
p-kumaroüülaldaarhape (p-coumaryl aldaric acid) [15]
feruloüülaldaarhape (feruloyl aldaric acid) [15]
sinapüülaldaarhape (sinapil aldaric acid) [15]
trans-feruulhape (transferulic acid) [15]
Flavonoidid ja teised flavonoidsed ühendid
apigeniin-7-glükosiid (apigenin-7-glucoside) [15]
luteoliin-7-glükosiid (luteolin-7-glycoside) [15]
kemferool-3-glükosiid (kaempferol-3-glucoside) [15]
kemferooli glükosüülksülosiidid (kaempferol glucosyl xylosides) [15]
naringeniin (naringenin) [15]
hesperetiin (hesperetin) [15]
taksifoliin (taxifolin) [15]
Isoflavoonid ja fütoöstrogeenid
daidzeiin (daidzein) [15]
genisteiin (genistein) [15]
glütsitiin (glycitein) [15]
formononetiin (formononetin) [15]
kumestrool (coumestrol) [15]
Flavanoolid
katehhiin (catechin) [15]
epikatehhiin (epicatechin) [15]
Antotsüaniinid (eelkõige värvilistes ubades)
tsüanidiin-3-glükosiid (cyanidin-3-glucoside) [15]
pelargonidiin-3-glükosiid (pelargonidin-3-glucoside) [15]
pelargonidiin-3,5-diglükosiid (pelargonidin-3,5-diglycoside) [15]
pelargonidiin-3-(6″-malonüül)glükosiid (pelargonidin-3-(6″-malonyl)glucoside) [15]
delfinidiin (delphinidin) [15]
petunidiin (petunidin) [15]
malvidiin (malvidin) [15]

Toime ja kasutamine
Aeduba on tähtis toidutaim. Tarvitatakse nii seemneid kui kaunu). Oad on arvestatav taimse valgu ja kiudainete allikas ning sisaldab bioaktiivseid ühendeid (sh fenoolsed happed, flavonoidid ja antotsüaniinid) ning muid funktsionaalseid komponente, millele omistatakse mõju kardiometaboolsete riskitegurite modulatsioonis. [3,15]

Kliiniliste ja randomiseeritud uuringute süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs seostab aedoa regulaarset tarbimist soodsate muutustega kardiometaboolsetes näitajates (sh lipiidiprofiil ja glükeemiline kontroll) ning käsitleb ka kaalujuhtimisega seotud tulemusi; mõju suurus sõltub oatoote vormist ja kogusest. [16]

Toorete või alaküpsetatud ubade antitoitained (sh lektiinid) võivad põhjustada seedetrakti vaevusi; kuumtöötlemine vähendab nende aktiivsust ning teeb oad toiduks ohutuks. [3]

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Phaseolus vulgaris L. Royal Botanic Gardens, Kew. Retrieved January 20, 2026, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:486243-1
[2] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (1999). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
[3] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[4] Cardoso, V. J. M., & Bianconi, G. V. (2013). A hydrotime model can describe the response of common bean (Phaseolus vulgaris L.) seeds to water stress. Acta Scientiarum. Biological Sciences, 35(2), 255–261. https://doi.org/10.4025/actascibiolsci.v35i2.15393
[5] Borromeo, A., Davidson, J., & Akinwale, R. (2024). Seed priming improves seed vigor, accelerates seedling establishment, and increases seed yield in common bean (Phaseolus vulgaris L.). Seeds, 3(2), 152–168. https://doi.org/10.3390/seeds3020012
[6] Porter, S. S., Baltrus, D. A., & Dangl, J. L. (2023). Competition among rhizobial strains affects symbiosis with common bean. PLOS ONE, 18(7), e0288281. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0288281
[7] Rodiño, A. P., De La Rosa, L., & De Ron, A. M. (2025). Arbuscular mycorrhizal fungi colonization in common bean roots: Relationships with genotype and soil factors. Agriculture, 15(2), 160. https://doi.org/10.3390/agriculture15020160
[8] Boch, J., & Bonas, U. (2021). Common bacterial blight of bean: A disease profile. Molecular Plant Pathology, 22(9), 1099–1112. https://doi.org/10.1111/mpp.13067
[9] Gupta, A., Kumar, A., Jayaswal, P. K., & Nigam, D. (2022). Understanding Phaseolus vulgaris–Colletotrichum lindemuthianum pathosystem: Pathogen diversity, host resistance, and molecular interaction. Bioresources and Bioprocessing, 9, 55. https://doi.org/10.1007/s13205-022-03216-0
[10] Öztürk, G., Karakaş, T., & Şen, F. (2023). Effects of the bean weevil (Acanthoscelides obtectus) damage on nutritional quality of common bean. Agronomy, 13(10), 2553. https://doi.org/10.3390/agronomy13102553
[11] Scavo, A., Abbate, C., & Mauromicale, G. (2021). Plant allelopathy in agroecosystems: Mechanisms and applications. Agronomy, 11(10), 2102. https://doi.org/10.3390/agronomy11102102
[12] Scariot, M. A., Tiburski, G., Reichert Junior, F. W., Radunz, L. L., & Meneguzzo, M. R. R. (2017). Influence of harvest moisture content and drying air temperature on bean seed quality. Pesquisa Agropecuária Tropical, 47(4), 393–400. https://doi.org/10.1590/1983-40632016v4743135
[13] Saskatchewan Pulse Growers (SaskPulse). (2025). Post-harvest and long-term storage. Retrieved January 20, 2026, from https://saskpulse.com/resources/post-harvest-and-long-term-storage
[14] Bento, J. A. C., Bertelli, D., Nobile, V., & Rodrigues, J. F. (2021). Effects of dry beans storage on cooking quality. Italian Journal of Food Science, 33(4), 69–81. https://doi.org/10.15586/ijfs.v33i4.2025
[15] Rodríguez, L., Mendez, D., Montecino, H., Carrasco, B., Arevalo, B., Palomo, I., & Fuentes, E. (2022). Role of Phaseolus vulgaris L. in the prevention of cardiovascular diseases—Cardioprotective potential of bioactive compounds. Plants, 11(2), 186. https://doi.org/10.3390/plants11020186
[16] Nchanji, E. B., & Ageyo, O. C. (2021). Do common beans (Phaseolus vulgaris L.) promote good health in humans? A systematic review and meta-analysis of clinical and randomized controlled trials. Nutrients, 13(11), 3701. https://doi.org/10.3390/nu13113701