Ogane ämbliklill

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts : Kapsalaadsed/ Brassicales
Sugukond: Ämbliklillelised / Cleomaceae
Perekond: Ämbliklill / Cleome
Liik: Ogane ämbliklill / Cleome spinosa Jacq.

Botaaniline kirjeldus
Ogane ämbliklill on ühe-või mitmeaastane taim, kes moodustab vähe hargnenud püstise kasvukujuga põõsa ja võib kasvada üle meetri kõrguseks. Varred on okkalised, vahelduvalt paiknevad sõrmjagused liitlehed moodustuvad kolmest kuni viiest lehekesest. Õied väga omapärased, sarnanevad ämblikule - neli õiekroonlehte paiknevad ühel pool õit, teisel pool on aga peenikesed ja pikad tolmukad ja emakakael. Õied koondunud tipmisesse rohkeõielisse kobarõisikusse, puhkevad altpoolt ülespoole, ning kobar venib seejuures pidevalt pikemaks. Äraõitsenud õisikutest moodustuvad külgedele suunatud väljavenitatud kuprad pikkadel viljavartel.  [1] Taime tolmeldavad nahkhiired. [2] 

Levila
Taim on pärit Uue Maailma troopikast ja on sisse toodud USA-sse, troopilisse Aafrikasse, India alamkontinendile, Vietnamisse, Uus-Kaledooniasse ja Koreasse.  Taim on valgus- ja soojalembene, põuakindel ning ei talu seisvat vett. [3] 

Toime ja kasutamine
Traditsioonilises meditsiinis on perekonna ämbliklill liike kasutatakse seedimist soodustavate vahenditena, punetuse, reumaatilise palaviku ja diabeedi raviks. C. spinosa leheekstraktid sisaldavad polüfenoole, flavonoide ja kleomeprenoole (nonaprenool, dekaprenool ja undekaprenool). Lisaks on C. spinosa kuivadest seemnetest isoleeritud 24 tüüpi lenduvaid ühendeid. [4]

Ämbliklille eeterlikest õlidest sialdub Eeterlike õlide keemiline analüüs on näidanud, et kogu taime õhuosades domineerivad komponendid on (Z)-fütool, integerrimiin ja intensool. Õieõlis on põhikomponentideks 7-α-hüdroksümanool, intensool ja sklerool, samas kui puuviljaõlis on domineerivad tetradekanoehape, (Z)-fütool ja skleerool. Leheõlis leidub enim (Z)-fütooli, 7-α-hüdroksü manooli ja karüofülleenoksiidi. [5]

Taime eeterlikel õlidel on tõestatud antimikroobne toime, eriti efektiivsed on need Streptococcus pyogenes Grupp A vastu, võrreldes standardsete antibiootikumidega. Lisaks on õlidel mõõdukas insektitsiidne toime Cylas formicarius elegantaluse (bataadi kärsaka) vastu. C. spinosa alkohol ekstrakt võib olla kasutatav toimeainena farmaatsia- või kosmeetikatoodete koostises, et soodustada juuksefolliikulite kasvu. Varem läbi viidud uuring taime nafta- ja atsetooniekstraktide kohta näitas, et need omavad anti-HIV aktiivsust ning on tsütotoksilised mitmete inimeste vähirakkude tüüpide suhtes, sealhulgas leukeemia, rinna- ja käärsoolevähi suhtes. [5]

Kasutatud allikad
1. Borgheresi, E., & Silva, R. (1985). Jardinería Básica No1 (1st ed., p. 88). Santiago de Chile: Andrés Bello. Retrieved November 17, 2023, from https://books.google.es/books?id=ou_7QvudpG0C&lpg=PA88&dq=cleome%20spinosa&hl=es&pg=PA88#v=onepage&q=cleome%20spinosa&f=false 
2. Machado, I., Lopes, C. A., Leite, A. V., & Neves, C. V. B. (2006). Cleome spinosa (Capparaceae): Polygamodioecy and pollination by bats in urban and Caatinga areas, northeastern Brazil. Botanische Jahrbücher für Systematik, Pflanzengeschichte und Pflanzengeographie, 127, 69–82. https://doi.org/10.1127/0006-8152/2006/0127-0069
3. "Cleome spinosa Jacq". (2017). Plants of the World Online. Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Retrieved November 17, 2023, from http://www.plantsoftheworldonline.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:60454721-2
4. Khuntia, A., Martorell, M., Ilango, K., Bungau, S. G., Radu, A.-F., Behl, T., & Sharifi-Rad, J. (2022). Theoretical evaluation of Cleome species' bioactive compounds and therapeutic potential: A literature review. Biomedicine & Pharmacotherapy, 151, 113161. https://doi.org/10.1016/j.biopha.2022.113161
5. McNeil, M. J., Porter, R. B. R., Williams, L. A. D., & Rainford, L. (2010). Chemical Composition and Antimicrobial Activity of the Essential Oils from Cleome Spinosa. Natural Product Communications, 5(8). https://doi.org/10.1177/1934578X1000500833