Aedsalat

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Asteriidid (Asterids)
                └── Astrilaadsed (Asterales)
                    └── Korvõielised (Asteraceae)
                        └── Salat (Lactuca)
                            └── Aedsalat (Lactuca sativa L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Aedsalat on üheaastane rohttaim, mida kasvatatakse peamiselt lehtede (lehtsalat) või tihenenud leheroseti/pea (peasalat, nt jääsalat) tõttu. Noores faasis moodustab taim maapinnal roseti; lehed on kultivarist sõltuvalt siledad või käharad, õhukesed kuni nahkjad, helerohelised kuni tumerohelised, punaka tooniga või kirjud. Sobivas vegetatiivses faasis püsib taim madalana, kuid soojuse ja pika päeva toimel võib kiiresti „õitsema minna” kasvatades pika õisikuvarre. Õisikuvars on lehistunud. Õisikud on korvõisikud, õied enamasti kollakad; viljaks on seemnis, mille küljes võib olla lendkarvadega pappus. [3]

Levila
Looduslikult levib Lääne-Aasias (Iraak; kultigeen). [2]
Introdutseeritud Aafrikasse (Alžeeria; Egiptus; Etioopia; Keenia; Liibüa; Maroko; Nigeeria; Rwanda; Senegal; Sudaan; Tansaania; Tuneesia), Aasiasse (Afganistan; Araabia poolsaar; Bangladeš; Hiina; Himaalaja; India; Indoneesia; Jaapan; Kasahstan; Korea; Laos; Malai poolsaar; Myanmar; Nepal; Pakistan; Filipiinid; Sri Lanka; Taiwan; Tai; Tiibet; Usbekistan; Vietnam), Euroopasse (Albaania; Austria; Balti riigid; Belgia; Bulgaaria; Tšehhi; Taani; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Kreeka; Ungari; Iirimaa; Itaalia; Holland; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Türgi; Türgi Euroopa-osas; Ukraina), Okeaaniasse (Austraalia; Uus-Meremaa), Põhja-Ameerikasse (Kanada; Mehhiko; USA osariigid sh Alabama, Alaska, Arizona, Arkansas, California, Colorado, Connecticut, Delaware, Florida, Georgia, Hawaii, Idaho, Illinois, Indiana, Iowa, Kansas, Kentucky, Louisiana, Maine, Maryland, Massachusetts, Michigan, Minnesota, Mississippi, Missouri, Montana, Nebraska, Nevada, New Hampshire, New Jersey, New Mexico, New York, North Carolina, North Dakota, Ohio, Oklahoma, Oregon, Pennsylvania, Rhode Island, South Carolina, South Dakota, Tennessee, Texas, Utah, Vermont, Virginia, Washington, West Virginia, Wisconsin, Wyoming), Kariibi piirkonda (Kuuba; Dominikaani Vabariik; Haiti; Jamaica; Puerto Rico), Kesk-Ameerikasse (Belize; Costa Rica; Guatemala; Honduras; Nicaragua; Panama) ja Lõuna-Ameerikasse (Argentina; Boliivia; Brasiilia; Tšiili; Colombia; Ecuador; Paraguay; Peruu; Uruguay; Venezuela). [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Aedsalat paljundatakse peaaegu alati seemnetega. Külvatakse otse avamaale või kasvuhoonesse. [4]
Seemnete idanemise tingimused
Aedsalati seemned on valgusidanejad. [5] Idanemine on toimub jahedas. Kõrgematel temperatuuridel ~28 °C (sorditi varieeruv) on idanemine inhibeeritud. [6] Praktikas eelistatakse ühtlaseks tärkamiseks mõõdukat jahedust ning ühtlast niiskust. [6]
Kasvutingimused
Aedsalat eelistab viljakat, huumusrikast ja hästi õhustatud mulda ning ühtlast niiskusrežiimi: ebaühtlane veega varustatus soodustab stressi ja kvaliteedi langust. Kõrge temperatuur ja pikk päev suurendavad putkumise riski ning võivad soodustada mõruühendite hulga suurenemist. [4,6] Kasvuks sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht; kuumadel perioodidel parandab kvaliteeti mõõdukas varjutamine ja temperatuuri alandamine [4]
Allelopaatia ja sümbioos
Aedsalat moodustab arbuskulaarset mükoriisat. Mükoriisa aitab parandada fosfori ja mõnede mikroelementide omastamist ning suurendada stressitaluvust. [7] Kasvatamisel on olulised kahjustajad lehetäid, nälkjad ja teod ning haigustest eriti hahkhallitus (Botrytis), jahukaste ja lehemädanikud; tootmises on probleemiks ka viirushaigused (nt mosaiikviirused). [4]

Varumine ja säilitamine
Söögiks mõeldud lehed (või pead) koristatakse tavaliselt siis, kui leherosett on saavutanud sordile omase suuruse, enne putkumist. Pärast koristust on aedsalat lühikese säilivusega. Säilitatakse jahedas [8] Kodustes tingimustes säilib aedsalat parimal juhul külmkapis suletud anumas, sest kuivamine põhjustab närbumist ning liigniiskus soodustab mädaniku tekkimist. [8]

Keemiline koostis
Süsivesikud ja kiudained
Glükoos (glucose); fruktoos (fructose); sahharoos (sucrose); tselluloos; hemitselluloos; pektiinid. [4,8]
Orgaanilised happed
Õunhape (malic acid); sidrunhape (citric acid); oblikhape (oxalic acid). [4]
Vitamiinid
Askorbiinhape (C-vitamiin; ascorbic acid); fülokinoon (K-vitamiin; phylloquinone); folaadid (folate); tokoferoolid (E-vitamiini vormid; tocopherols). [4,8]
Mineraalained
Kaalium; kaltsium; magneesium; raud; mangaan; tsink (sisaldus sõltub sordist ja kasvutingimustest). [4,8]
Fenoolsed ühendid
Klorogeenhape (chlorogenic acid); kofeiinhape (caffeic acid); p-kumaarhape (p-coumaric acid); feruulahape (ferulic acid); šikoorhape (chicoric acid). [9]
Flavonoidid
Kvertsetiin (quercetin) ja selle glükosiidid; luteoliin (luteolin) ja selle glükosiidid; apigeniin (apigenin) ja selle glükosiidid; kemferool (kaempferol) ja selle glükosiidid (eriti punaka/pigmendiga sortidel sagedamini raporteeritud). [9]
Antotsüaniinid (punased/purpursed sordid)
Tsüaniidiini derivaadid (cyanidin derivatives; antotsüaniinide profiil sõltub tugevalt kultivarist ja valgusest). [9]
Karotenoidid ja klorofüllid
Luteiin (lutein); β-karoteen (β-carotene); (kultivariti ja kasvutingimustest sõltuvalt ka teised ksantofüllid); klorofüll a ja klorofüll b.[9]
Seskviterpeenlaktoonid (mõruained)
Laktutsiin (lactucin); laktukopikriin (lactucopicrin) ning nende derivaadid. [4]

Peamised toimeained
Fenoolsed ühendid ja flavonoidid (antioksüdatiivse potentsiaaliga); karotenoidid (nt luteiin, β-karoteen); seskviterpeenlaktoonid (mõruühendid); vitamiinid (C ja K) ning mineraalained (eelkõige kaalium). [4,8,9]

Toime ja kasutamine
Aedsalat on eeskätt toidutaim: kasutatakse lehti ja/ või pead. Toiteväärtus tuleneb madalast energiasisaldusest ning veesisaldusest, kiudainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest; punased ja purpursed sordid sisaldavad keskmiselt enam pigmente ja sageli ka kõrgemat fenoolset „antioksüdantset”  toimet.  [4,8,9]

Kasutatud kirjandus
[1] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online. (2026). Lactuca sativa L. Royal Botanic Gardens, Kew. Vaadatud 19.01.2026 (veebisisu võib ajas muutuda).
[3] Encyclopaedia Britannica. (2024). Lettuce. Encyclopaedia Britannica (veebientsüklopeedia kirje).
[4] Alemu, T. T., et al. (2025). Implications of developmental levels and packaging for postharvest quality of iceberg lettuce (Lactuca sativa var. capitata). [täistekst PMC-s].
[5] Scheibe, J. F. L., Jr. (1965). Studies on photoblastic germination in lettuce (uurimus/ülevaade; täistekst PDF).
[6] Catão, H. C. R. M., et al. (2022). Genetic dissimilarity for thermoinhibition in seeds of lettuce (Lactuca sativa). [täistekst SciELO-s].
[7] Horticulturae (MDPI). (2024). Arbuskulaarse mükoriisa mõju Lactuca sativa kasvule ja toitumusele (täistekst; artikkel).
[8] Alemu, T. T., et al. (2025). Postharvest käsitlus ja lühike säilivus lehtköögiviljadel (lettuce/iceberg) (täistekst PMC-s).
[9] Chlapanidas, T., et al. (2020). In vitro elicitation of polyphenols and carotenoids in lettuce (Lactuca sativa L.) by pulsed electric field treatment and associated immunomodulatory activity. ACS Omega. https://doi.org/10.1021/acsomega.0c00680