/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Põld-võõrkapsas
Views: 48

Põld-võõrkapsas

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised / Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed / Brassicales
Sugukond: Ristõielised / Brassicaceae
Perekond: Võõrkapsas / Eruca
Liik: Põld-võõrkapsas / Eruca vesicaria (L.) Cav.

Botaaniline kirjeldus
Põld-võõrkapsas on 20 - 100 cm pikkuseks kasvav üheaastane rohttaim. Lehed on sulgjad, 4-9  kuni lõhega, mille sügevus erineb. Esimesed pärislehed pärast idanemist on aga lõhedeta, terved. Lehtede serv on terve kuni hambuline, tipp tömp kuni terav.  Juurmised lehed moodustavad roseti ja kaovad enamasti õitsemise ajal. Õisikuvars lehistunud, leheseis vahelduv. Lehed (2-)4-15(-20) cm × (10-)20-40(-60) mõõtudega.. Valged 2-4 cm läbimõõduga lahklehised õied paiknevad kännasjas õisikus. Kandelehed puuduvad. Õiekate kaheli: tupplehti neli, kroonlehti samuti neli. Kroonlehed on laimunajad, kreemvalged, purpursete kuni pruunikaspunaste soontega. Pinnuke naastust palju kitsam. Tolmukaid kuus. Emakkond tsünokarpne. Emakaid 2. Sigimik on ülemise asetusega. Õiekattelehed pudenevad pärast õie viljastumist. Vili on kahepesaline, kahest viljalehest moodustunud 12-25 mm pikkune kõder, milles on 6-8 seemet. Seemned kinnituvad sigimikukambri seinale. [1] 

Levila
Taim pärineb Vahemere idaosast, Türgist ja Põhja-Indiast, kus see kasvab kuival, häiritud pinnasel - pioneertaim.

Toime ja kasutamine
Põld-võõrkapsas e rukola on üheaastane pikantne salati- ja maitsetaim. Mahlaseid lehti võib süüa nii toorelt kui ka aurutatult. Nendega garneeritakse toitu, lisatakse salatitesse, suppidesse, maitsestatakse liharoogasid. Põld-võõrkapsa lehed on vitamiinide, mineraalainete, mikroelementide ja teiste kasulike ainete poolest rikkad.

Toores rukolas on 92% vett, 4% süsivesikuid, 2,5% valku, marginaalses koguses ka rasvu. Sisaldab foolhapet ja A-,C-, ja K-vitamiine. Mineraalainetest sisaldab taim enim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja mangaani. [2] 

Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Physostegia virginiana Benth. Võetud World Flora Online'i veebilehelt: http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000273071. Juurdepääs: 16. mai, 2024.
2.  United States Food and Drug Administration (2024). "Daily Value on the Nutrition and Supplement Facts Labels". Juurdepääs: 16. mai, 2024.