Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised / Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed / Brassicales
Sugukond: Ristõielised / Brassicaceae
Perekond: Kapsasrohi / Brassica
Liik: Kapsas / Brassica oleracea (L.) Cav.
Botaaniline kirjeldus
Kapsas on ühe-või kaheaastane ühekojaline taim ristõieliste sugukonnast, perekonnast kapsasrohi. Kapsas kasvab 40-100 cm kõrguseks. Taim on paljas, halli kuni sinaka varjundiga. Vars on lehistunud. Alumised lehed on suured, ligistikku, kanneljalt sulglõhised, tugevate roodudega ja lühirootsulised. Varre keskosas kõrgemale jäävad lehed on munajassüstjad kuni süstjad ning rootsutud, vart ümbritseva alusega. Lehe serv on terve, laineline. Leherood võivad olla lillaka varjundiga. Õisikuvars harunenud, 50–100 cm pikkune. Õied paiknevad kobarjas liitõisikus kännasjalt. Õkiekate kaheli, neljatine, aktinomorfne. Kroonlehed helekollased, kuni 20 mm pikad. Sigimik ülemine, kaheviljalehine, tsönokarpne. Vili on kuni 10 cm pikkune kõder, millel on jäme, lühike ja tömp nokk. [1,2]
Levila
Lõuna- nig lääne Euroopa rannikualade taim.
Toime ja kasutamine
Taim sisaldab mineraalaineid (kaaliumit, fosforit, kaltsiumit, rauda, magneesiumit), orgaanilisi happeid (fool-, taraat-, nikotiin-, piimhapet), vitamiine (karoteene, U, B1, B2, B5, C, D, P), sahhariide, aminohappeid, lüsosüüme, triglütseriide, kiudaineid, füllokiniini ja püridoksiini. [1] Kapsas toimib antibakteriaalselt. Värske kapsa mahl soodustab mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ravi. Kapsamahl ning värske kapsas soodustavad seedimist. Välispidiselt on taimel põletikuvastane toime. [1] Kapsa kultivarid on laialdaselt kasutavad toidutaimed. Suure kiudainete sisalduse tõttu on taimel ka kergelt kõhtu lahtistav toime. Lisaks soodustab taim rasvade ainevahetust. [1]
Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., jt. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Maaülikool; Eesti Loodusfoto.
WFO. (2023). Physostegia virginiana Benth. Võetud World Flora Online'i veebilehelt: http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000273071. Juurdepääs: 16. mai, 2024.
