/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik hernes

Harilik hernes

Views: 100

Harilik hernes

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Oalaadsed (Fabales)
SugukondLiblikõielised (Fabaceae)
PerekondHernes (Pisum)
Liik: Harilik hernes - Pisum sativum L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik hernes on üheaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast, perekonnast hernes. Olenevalt sordist kasvab hernes 0,5 - 2 m kõrguseks. Taime vars on lamanduv ja/ või roniv. Vars on õõnes, neljakandiline, paljas, aluselt vahel harunev. Kogu taim on roheline kuni hallikasroheline (esineb ka purpurseid sorte). Hernel on abilehed ja sulgjad liitlehed vähearvuliste lehekestega (2-4 paari). Ülemise lehekese "asemel" on köitraag, lehekese muudend. Lehekesed on munajad kuni ovaalsed, ümaratipulised, terve-kuni hambuliseservalised. [1]

Õied tavaliselt üksikult või kahekaupa. Liblikjad õied on kuni 1 cm pikkuste raagudega. Tupplehed on munajad-süstjad ja moodustavad ümber liblikja õiekrooni kellukja tupe. Õiekrooni moodustavad suur ülemine kroonleht puri, kahest kroonlehest kokku kasvanud laevuke ja tiivad - kaks külgmist kroonlehte. Tolmukaid on 9, nendest 8 on liitunud ja moodustavad putkja kimbu, 1 tolmukas eraldi. Emakkond on monokarpne (üheviljalehine) ja ühekambriline, sigimik on ülemine. Vili on lame või silinderjas kaun, milles on ümmargused kollased kuni rohelised seemned. Kaun avaneb küpsedes mööda viljalehe liitumiste õmbluskohast ja mööda keskroodu. [1]

Levila
Looduslikult pärineb hernes Vahemeremaadest. Taime hakati kultiveerima Euroopas ja lähis-idas. Tänapäeval on tuurimad herne kasvatajad USA, Euroopa, Kanada ja Austraalia [2]

Toime ja kasutamine
Kasvatatakse toidutaimena. [1] Toored rohelised herned sisaldavad 79% vett, 14% süsivesikuid, sh kiudaineid ja tärklist, 5% valku. Mineraalidest kaltsiumi, rauda, magneesiumit, mangaani, fosforit, kaaliumi, naatriumi ja tsinki. Vitamiinidest karoteene, B grupi vitamiine: tiamiini, riboflaviini, niatsiini, folaati. Lisaks C, E ja K vitamiini. Kiudainete sisalduse tõttu seemnekestades on herneste söömisel seedimist soodustav toime. [3]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Britannica, The Editors of Encyclopaedia. "pea". Encyclopedia Britannica, 22 May. 2024, https://www.britannica.com/plant/pea. Accessed 6 June 2024.
3. Dahl WJ, Foster LM, Tyler RT. Review of the health benefits of peas (Pisum sativum L.). Br J Nutr. 2012 Aug;108 Suppl 1:S3-10. doi: 10.1017/S0007114512000852. PMID: 22916813.

Pea

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeEudicots
CladeRosids
OrderFabales
FamilyFabaceae
GenusPisum
Species: Pea - Pisum sativum L.

Botanical Description
The pea is an annual, monoecious herbaceous plant belonging to the Fabaceae family and the Pisum genus. Depending on the variety, peas grow between 0.5 and 2 meters in height. The stem is trailing and/or climbing, hollow, quadrangular, and hairless, sometimes branching at the base. The entire plant ranges in color from green to grayish-green, with some varieties displaying a purplish hue. The pea plant has stipules and pinnately compound leaves with a few pairs of leaflets (2–4). Instead of a terminal leaflet, the plant develops a tendril, which is a modified leaflet. The leaflets are ovate to elliptical, rounded at the tip, and have entire to slightly serrated margins. [1]

The flowers are usually solitary or appear in pairs. The pea plant produces butterfly-shaped flowers with pedicels up to 1 cm long. The calyx consists of ovate-lanceolate sepals that form a bell-shaped structure around the corolla. The corolla comprises an upper petal known as the standard, two lateral petals called wings, and two fused petals forming the keel. The plant has 9 stamens, 8 of which are fused into a tubular bundle, while 1 remains free. The gynoecium is monocarpic (single-carpellate) and unilocular, with a superior ovary. The fruit is a flat or cylindrical pod containing round seeds that vary in color from yellow to green. Upon ripening, the pod splits along both the ventral and dorsal sutures. [1]

Distribution
The pea is native to the Mediterranean region. It was first cultivated in Europe and the Near East. Today, the largest pea producers include the United States, Europe, Canada, and Australia. [2]

Effects and Usage
Peas are cultivated as a food crop. [1] Fresh green peas contain approximately 79% water, 14% carbohydrates (including fiber and starch), and 5% protein. They are a source of essential minerals such as calcium, iron, magnesium, manganese, phosphorus, potassium, sodium, and zinc. They also contain carotenoids and B vitamins, including thiamine, riboflavin, niacin, and folate, as well as vitamins C, E, and K. Due to their high fiber content, especially in the seed coat, peas promote digestion. [3]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Britannica, The Editors of Encyclopaedia. "Pea". Encyclopedia Britannica, 22 May 2024, https://www.britannica.com/plant/pea. Accessed 6 June 2024.
3. Dahl WJ, Foster LM, Tyler RT. Review of the health benefits of peas (Pisum sativum L.). Br J Nutr. 2012 Aug;108 Suppl 1:S3-10. doi: 10.1017/S0007114512000852. PMID: 22916813.