Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Helianthus
Species: Jerusalem artichoke - Helianthus tuberosus L.

Botanical Description
The Jerusalem artichoke, or sunchoke (Helianthus tuberosus), is a perennial herbaceous plant forming tubers, belonging to the family Asteraceae and the genus Helianthus. The plant grows to a height of 1.5–3 m. The leaf arrangement is opposite in the lower part of the plant and alternate in the upper part. The leaves are ovate, serrated, rough-haired, simple, with pointed tips and petioles. The leaves can be up to 30 cm long. In the upper part of the stem, the leaves are smaller and narrower. Underground, the plant develops elongated, irregular tubers resembling ginger roots, usually 7.5–10 cm long and 3–5 cm thick. The tuber color ranges from light brown to white, red, or purple.

The flower heads form in terminal simple clusters. They are 5–10 cm in diameter and consist of 60 or more small, yellow-brown to blackish disk florets surrounded by 10–20 ray florets. The ray florets are 2–4 cm long, yellow, and pointed. The flowers emit a brief vanilla-chocolate scent. [1]

Habitat
The plant originates from North America but has spread to South America, Europe, Asia, and Australia. In Central Europe, it is one of the fastest-spreading invasive plant species. [2]

Effects and Uses
Jerusalem artichokes are rich in inulin and its derivatives, which are effective in managing diabetes, relieving constipation, promoting weight loss, and improving metabolism. Additionally, the plant is known for its ability to lower cholesterol, triglyceride and glucose levels. It also has immunostimulatory properties, protects the stomach lining, prevents constipation and acne, improves metabolism in lipid disorders, and exhibits cytotoxic properties against breast cancer.

Jerusalem artichokes are also used to treat cardiovascular diseases, chronic infections, chronic fatigue syndrome, gut flora imbalances and immune system disorders. [3]

References
1. 'WFO (2024): Helianthus tuberosus L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000091975. Accessed on: 04 Jan 2024.
2. Wikipedia contributors. (2024, January 1). Jerusalem artichoke. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 07:35, January 4, 2024, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Jerusalem_artichoke&oldid=1192941981.
3. Sawicka, B., Skiba, D., Pszczółkowski, P., Aslan, I., Sharifi-Rad, J., & Krochmal-Marczak, B. (2020). Jerusalem artichoke (Helianthus tuberosus L.) as a medicinal plant and its natural products. Cellular and molecular biology (Noisy-le-Grand, France), 66(4), 160–177.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed (Asterales)
Sugukond: Korvõielised (Asteraceae)
Perekond: Päevalill (Helianthus)
Liik: Maapirn - Helianthus tuberosus L.

Botaaniline kirjeldus
Maapirn ehk mugulpäevalill on mitmeaastane mugulaid moodustav rohttaim korvõieliste sugukonnast, perekonnast päevalill. Taim kasvab 1,5–3 m kõrguseks. Leheseis on taime alumises osas vastak, ülemises osas aga vahelduv. Lehed on munajad, saagja servaga, karekarvased, terava tipu ja rootsuga lihtlehed. Lehed mõõtmetelt kuni 30 cm pikad. Varre ülemises osas asuvad lehed on väiksemad ja kitsamad. Maaaluses osas on sageli piklikud ja ebaühtlased, tavaliselt 7,5–10 cm pikad ja 3–5 cm paksud ingverijuurt meenutavad mugulad, mille värvus varieerub heledast pruunist kuni valge, punase või lillani.

Korvõisikud arenevad tipmistesse lihtsatesse kobaratesse. Õisikud on 5–10 cmläbimõõduga: 60 või enam väikest kollakaspruuni kuni mustjat putkõit on ümbritsetud 10-20 keelõiega. Keelõied 2-4 cm pikad, kollased, terava tipuga. Õied lõhnavad lühiajaliselt vanilli-šokolaadi järele. [1]

Levila
Taim pärineb Põhja-Ameerikast kuid on levinud Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse. Kesk-Euroopas on see üks kiiremini levivaid invasiivseid taimeliike. [2]

Toime ja kasutamine
Maapirni koostises on inuliin ja selle derivaadid, mis on tõhusad diabeedivastased, kõhukinnisust leevendavad, kehakaalu vähendavad ja ainevahetust parandavad ained. Lisaks on maapirn tuntud oma kõrge kolesterooli, triglütseriidide ja glükoosi taset langetava toime poolest. Sellel on ka immunostimuleerivad omadused, see kaitseb mao limaskesta, ennetab kõhukinnisust, aknet, parandab ainevahetust lipiidide häirete korral ja omab tsütotoksilisi omadusi rinnavähi korral. Maapirni kasutatakse ka südame-veresoonkonna haiguste, krooniliste nakkushaiguste, kroonilise väsimussündroomi, soolefloora häirete ja immuunsüsteemi häirete raviks. [3]

Kasutatud allikad
1. 'WFO (2024): Helianthus tuberosus L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000091975. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Wikipedia contributors. (2024, January 1). Jerusalem artichoke. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 07:35, January 4, 2024, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Jerusalem_artichoke&oldid=1192941981
3. Sawicka, B., Skiba, D., Pszczółkowski, P., Aslan, I., Sharifi-Rad, J., & Krochmal-Marczak, B. (2020). Jerusalem artichoke (Helianthus tuberosus L.) as a medicinal plant and its natural products. Cellular and molecular biology (Noisy-le-Grand, France), 66(4), 160–177.