Sinine kannatuslill

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Malpiigialaadsed / Malpighiales
Sugukond: Kannatuslillelised / Passifloraceae
Perekond: Kannatuslill / Passiflora
Liik: Sinine kannatuslill / Passiflora caerulea L.

Botaaniline kirjeldus
Sinine Kannatuslill on osaliselt puituva varrega ronitaim/ liaan. Taim moodustab kuni 10 m pikkuseid vääte, vahel ka pikemaid. Sinise kannatuslille varred on paljad, silinderjad, mõnikord kergelt nurgelised (nooremad võrsed). Taim on erilehine (Heterophyllia). Madalamal (sh. pimedamas) moodustuvad lõhestumata või sõrmjalt vähe lõhenenud südaja alusega munajad lehed. Kõrgemal paiknevad lehed on sõrmlõhised, 3-9 lõhega. Lehelaba on 5-7 cm pikk ja 6-8 cm lai, segmendid, lainelise servaga, teravatipulised. Leheroots on 2-3 cm pikk ja kannab 2-4(-6) väikest nääret. Taimel esinevad köitraod ning lehe kinnitumis kohas paiknevad ka neerukujulised ümber varre keerduvad abilehed.  [1]

Taimel arenevad osaliselt ümberarenenud õisikud. Üks õis areneb välja, sellega vastak õis on moondunud köitraagudeks. Sinise kannatuslille õis on keeruka ehitusega. Õieraag on 3-4 cm pikk. Õie läbimõõt 6-8 (-10) cm. Õiekate kaheli, viietine (tupp-ja kroonlehed sarnased, paiknevad vaheldumisi - need on 2-3 cm pikad, lai-munajad ja terve servaga, on valkjad kuni helerohelised ning soonelised). Õiel on lisakroon, mille moodustavad 3-4 reas paiknevad niitjad 1-1,5 cm pikkused  ja kuni 2 mm laiused filamentsed lehekesed. Välimise kahe rea värvid vahelduvad aluselt tipuni järjekorras tumepurpurne, valge, erksinine. Välimiste ridade värvid aluselt rohelised ja tipust valged. Alusel rõngakujuline nektaarium. tolmukaniidid aluselt ühinenud, õiest väljaulatuv osa hargneb laiali viieks rohekaks piklikuks tolmukaks. Emakkond kolmeosaline, purpurne. Emakakaelad tolmukatest pikemad. Emakasuudmed neerjad. [1] Viljaks on ovaalne kuni kerajas, oranž kuni kollane mari, milles on palju, kuni 5 mm läbimõõduga seemneid. Seemneid katab arill. [1]

Levila
Sinine kannatuslill on pärit Lõuna-Ameerikast, kuid on laialdaselt naturaliseerunud ja kasvatatud mujal maailmas, sealhulgas Euroopas ja Põhja-Ameerikas ja Aasias ning Austraalias. [1]

Toime ja kasutamine
Sinise kannatuslille vili toore vilja söömine soodustab seedimist, samas kui lehtedest või juurtest valmistatud droogi kasutatakse seedetrakti probleemide ja infektsioonide, nagu düsenteeria, raviks, kuna taim sisaldab põletikuvastaseid ja kõhulahtisusevastaseid aineid. Lisaks kasutatakse lehti ja juuri teena soolestikuparasiitide tõrjeks Lääne-Indias, Mehhikos ja Hollandis. Brasiilias ja Mauritiusel kasutatakse vilja unetuse ja ärevuse leevendamiseks. Varsi ja lehti rakendatakse Argentiina rahvameditsiinis kerge antimikroobse vahendina hingamisteede haiguste korral. [2,3]

Kuigi taimel on ravitoimed, sisaldab see ka toksilisi aineid, sealhulgas tsüaniidiühendeid, mis on koondunud peamiselt vartesse, lehtedesse ja küpsemata viljadesse ning võivad olla surmavad. Õie söömine võib põhjustada iiveldust ja pearinglust, kuid enamik toksilisi aineid kaob keetmisel. Seega, kuigi taimest võib tervisele kasu olla, tuleb seda kasutada ettevaatlikult. [2,3]

Kasutatud allikad
1. WFO (2023): Passiflora caerulea L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000479867. Accessed on: 30 Dec 2023
2. Anzoise, M. L., Marrassini, C., Bach, H., & Gorzalczany, S. (2016). Beneficial properties of Passiflora caerulea on experimental colitis. Journal of ethnopharmacology, 194, 137–145. https://doi.org/10.1016/j.jep.2016.09.002 
3. Dhawan, K., Dhawan, S., & Sharma, A. (2004). Passiflora: a review update. Journal of Ethnopharmacology, 94(1), 1-23. https://doi.org/10.1016/j.jep.2004.02.023