/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Väävelkollane kosmos

Väävelkollane kosmos

Views: 51

Sulfur cosmos

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeEudicots
CladeAsterids
OrderAsterales
FamilyAsteraceae
GenusCosmos
Species: Sulfur cosmos - Cosmos sulphureus Cav.

Botanical Description
Sulphur cosmos (Cosmos sulphureus) is an annual plant belonging to the Asteraceae family and the Cosmos genus. The plant grows to a height of 30–100 (up to 200) cm. The stems are thin, highly branched, erect, slightly square-shaped, and nearly bare, with a few large, whitish-gray hairs giving the plant a somewhat inconspicuous appearance. Leaves are up to 15 cm long, 2- or 3-pinnately divided (bipinnate to tripinnate); the segments are pointed, sharply tapered at the tip, 3–5 mm wide, and either bare or with a few stiff hairs. The petiole is thin and angular, with upper leaves having much shorter petioles or none, and often possessing hairy-edged expanded bases. [1]

The flower heads are about 5 cm in diameter. They are surrounded by ray florets with strikingly orange corollas, typically 15–20 mm long and 3-lobed at the tip. There are numerous disc florets, which are cylindrical, 7–12 mm long, indistinctly petaled, and hairy inside. Stamens are yellow and about 3 mm long. The pistil is cylindrical, slightly widened at the base, with short, ascending pappus hairs. Seeds are black, about 20 mm long, thin, slightly curved, and sharply angled. The upper third of the seed tapers into a bristly beak ending in two straight, backward-pointing barbs, facilitating zoochorous dispersal. [1]

Distribution
This species is native to Mexico and Guatemala and has been widely cultivated as an ornamental plant. It has been found naturalized and established in many other parts of the world, often growing in wastelands and along roadsides. In some areas, it can appear in large numbers. [1]

Effects and Uses
Young shoots are consumed raw or cooked in Indonesia, where they are known as lalab or gudang. The flowers yield an orange-yellow dye, traditionally used by Native Americans and later in South Africa for dyeing wool. The plant contains terpenoids, phenolic compounds, tannins, and flavonoids. Its herb has been used for wound healing and fever reduction. [2] In Vietnam, the plant is reportedly used to induce abortion, though there are no documented scientific sources to support this claim.

References
1. WFO (2023): Cosmos sulphureus Cav. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000030713. Accessed on: 31 Dec 2023.
2. Ortega-Medrano, R. J., Ceja-Torres, L. F., Vázquez-Sánchez, M., Martínez-Ávila, G. C. G., & Medina-Medrano, J. R. (2023). Characterization of Cosmos sulphureus Cav. (Asteraceae): Phytochemical Screening, Antioxidant Activity, and Chromatography Analysis. Plants, 12(4), 896. https://doi.org/10.3390/plants12040896.

Väävelkollane kosmos

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Kosmos / Cosmos
Liik: Väävelkollane kosmos / Cosmos sulphureus Cav.

Botaaniline kirjeldus
Väävelkollane kosmos on üheaastane korvõieliste sugukonda ja kosmose perekonda kuuluv taim. Taim kasvab 30-100 (-200) cm kõrguseks. Varred on peenikesed, tugevalt hargnenud, püstised, veidi neljakandilised, peaaegu paljad, kuid mõned üksikud suured valkjashallid karvad muudavad taime vähetorkivaks. Lehed kuni 15 cm pikkused, 2- või 3-kordselt sulgjalt lõhestunud (kaheli kuni kolmeli sulglõhised); lehe jaod on terava, teritunud tipuga, 3–5 mm laiad, paljad või mõne tugeva karvaga; leheroots on peenike, kandiline; ülemistel lehtedel palju lühem või puudub üldse, sageli karvaste äärtega laienenud alusel. [1] 

Korvõisik on umbes 5 cm läbimõõduga. Seda ümbritsevad keelõied, millel on silmatorkavalt oranž kroon, need on tavaliselt 15-20 mm pikad ja tipust 3-hambulised. Putkõisi on arvukalt. Putkõis silinderjas, 7-12 mm pikkune, eristumata kroonlehtedega, seest karvane. Tolmukad kollased, umbes 3 mm pikad. Emakas on silindriline, aluselt veidi laienenud, lühikeste tõusvate pappusekarvadega. Seemned on mustad, umbes 20 mm pikad, peenikesed, veidi kõverad, teravalt nurgelised seemnised; seemnise ülemine kolmandik aheneb tõusvaks, harjastega nokaks, mis lõpeb kahe sirge, tagurpidi harjastega ogaga, need aitavad kaasa loomlevile (zoohooriale). [1] 

Levila
Liik on pärit Mehhikost ja Guatemalast ning teda on laialdaselt kasvatatud ilutaimena. taime on leitud metsistununa ja naturaliseerunult paljudes teistes maailma osades. Kasvab jäätmaadel ja teede servades. Võib esineda massiliselt. [1] 

Toime ja kasutamine
Noori võrsed süüakse Indoneesias toorelt või keedetuna (tuntud kui lalab või gudang). Õitest saadakse oranžikaskollast värvainet, mida on kasutatud nii Ameerikas põlisrahvaste hulgas ja kui ka hiljem, Lõuna-Aafrikas, villa värvimiseks. Taim sisaldab terpenoidide, fenoolsed ühendeid, parkaineid ja flavonoide. Taime ürti on kasutatud haavaravis ja palavikualandajana. [2] Vietnamis kasutatakse abordi esile kutsumiseks, kuid kirjanduslikud allikad väitele puuduvad.

Kasutatud allikad
1.WFO (2023): Cosmos sulphureus Cav. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000030713. Accessed on: 31 Dec 2023
2. Ortega-Medrano, R. J., Ceja-Torres, L. F., Vázquez-Sánchez, M., Martínez-Ávila, G. C. G., & Medina-Medrano, J. R. (2023). Characterization of Cosmos sulphureus Cav. (Asteraceae): Phytochemical Screening, Antioxidant Activity and Chromatography Analysis. Plants, 12(4), 896. https://doi.org/10.3390/plants12040896