Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Kassinaerilaadsed / Malvales
Sugukond: Kassinaerilised / Malvaceae
Perekond: Kassinaeris / Malva
Liik: Muskus-kassinaeris / Malva moschata L.
Botaaniline kirjeldus
Muskus-kassinaeris on mitmeaastane rohtne taim kassinaeriliste sugukonnast. Taim kasvab enamasti kuni 60 (-130) cm kõrguseks rohkelt harunenud püstiste vartega puhmaks.Nii varred kui kal lehed on kaetud karvakestega. Lehed rootsuga - alumiste lehtede rootsud kolm korda pikemad kui lehelaba; ülemiste lehtede rootsud lehelabast poole lühemad. Ülemised lehed ümarad kuni neerjad, südaja aluse ja 5-7 sisselõikega kaheli sõrmjagused. Lehe servad ebakorrapäraselt hambulised, tipp ümar kuni terav, pinnad paljad või hõredalt karvased. Alumised lehed vähem lõhestunud, sõrmhõlmised. Õied arenevad lehtede kaenaldes ja paiknevad sarikataolistes kobarates. Õie põhja ümbritseb involukell (väikeste kõrglehtede kogum). Õis ketasjas, viie valge või roosa (vahel lillaka) kroonlehega. Kroonlehtede tipud ebakorrapäraselt pügaldunud. Tolmukaid on palju, need on aluselt liitunud ja moodustavad iseloomuliku kimbu. Emakas 11–15 osaline, emakakaelu 11-15. Vili on 9–11 mm läbimõõduga skisokarp (lõhisvili), meenutab segmenteeritud ketast. Merikarpe (osavilju) 11-15, need on mustad, 1,5–2 mm pikad; tipmine külg ja servad ümarad, küljed õhukesed ja paberjad, siledad, pinnad tihedalt karvased. [1]
Levila
Muskus-kassinaeris on Pärit Euroopast ja edela-Aasiast ka tema levila ulatub Hispaaniast Briti saarte ja Poolani ning idas lõuna-Venemaale ja Türgini. [2] Eestis on ta vanade talu-ja mõisaaedade taim. Võib pisut metsistuda.
Toime ja kasutamine
Sisaldab pigmente ja antioksüdante. Kasutatakse eelkõige iluaianduses. Tumedamaõieliste sortide õisi kasutatakse roosa värvaine saamiseks. [3] Ravimina on taime kasutatud verevalumite ja putukahammustuste välispidisel ravil; samuti hingamisteede haiguste ja kuseteede ning seedesüsteemi põletike ravil seesmiselt. [4] Taime kõik osad on põletikuvastase, uriinieritust suurendava, röga lahtistava, pehmendava ja lahtistava toimega. [5]
Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Malva moschata L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000449199. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Wikipedia contributors. (2023, May 1). Malva moschata. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 05:54, January 4, 2024, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Malva_moschata&oldid=1152618915
3. Redzić, S., Hodzić, N., & Tuka, M. (2005). Plant pigments (antioxidants) of medicinal plants Malva silvestris L. and Malva moschata L. (Malvaceae). Bosnian journal of basic medical sciences, 5(2), 53–58. https://doi.org/10.17305/bjbms.2005.3284
4. Lang, J., Barták, M., Váczi, P., & Hájek, J. (2024). Effect of Some Herbicides on Primary Photosynthesis in Malva moschata as a Prospective Plant for Agricultural Grass Mixtures. Agronomy, 14(1), 10. https://doi.org/10.3390/agronomy14010010
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
