Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Astrilaadsed (Asterales)
└── Korvõielised (Asteraceae)
└── Katkujuur (Petasites)
└── Harilik katkujuur (Petasites hybridus (L.) Gaertn., B.Mey. & Scherb.) [1,2]
Botaaniline kirjeldus
Harilik katkujuur on jõulise kasvuga mitmeaastane rohttaim, mis levib peamiselt roomava maa-aluse risoomi abil ning moodustab sageli suuri, laiuvaid kogumikke. Risoom on jäme ja hargnev; sellest lähtuvad nii lisajuured kui ka varakevadel arenevad õisikud. [3] Taime maapealne areng on hooajaline. Õied arenevad väga varakult, kui suured lehed ei ole veel täielikult välja arenenud. Õisikuvarred kasvavad otse risoomist, on püstised ja kaetud soomusjate lehtedega. [3] Pärast õitsemist arenevad suured juurmised pikkad leherootsudega lehed. Lehelaba on lai ja enamasti neerjas kuni südaja. Leheserv võib olla nõrgalt hambuline või laineline. Lehe alakülg on sageli heledam ning tihedama viltja karvastikuga. Lehe ülapind on rohelisem. [3]
Õied arenevad kobaras paiknevates korvõisikutes. Liik on valdavalt kahekojaline: isas- ja emasõied paiknevad eri isenditel, mistõttu seemnete moodustumine sõltub sellest, kas läheduses kasvavad mõlema soo taimed. Tolmlemise järel areneb vili – väike pappusega seemnis. [3]
Levila
Looduslikult levib Euroopas (Austria; Belgia; Tšehhi; Taani; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Iirimaa; Holland; Norra; Poola; Rootsi; Šveits; Venemaa Euroopa-osa; endise Jugoslaavia alad) ning Aasias (Liibanon–Süüria; Iraan; Türgi; Türgi Euroopa-osa). [1]
Introduseeritud Põhja-Ameerikasse (USA: New Hampshire). [1]
Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku katkujuurt on kõige lihtsam paljundada vegetatiivselt risoomi jagamise teel.Taim taastub jagamisest hästi. Seemnetega paljundamine on võimalik juhul, kui kasvukohas esinevad mõlemast soost taimed ja seemned valmivad; seemnete levik toimub pappuse abil tuulega. [3]
Kasvutingimused
Kasvab niiskemate, toitainerikkamate muldadega kohtades, veekogude ja kraavide läheduses, kus suur lehemass saab püsivalt piisavalt vett. Sobib huumusrikas, niiskust hoidev, kuid mitte püsivalt vettinud pinnas. Poolvari on sageli soodne (eriti kuumemates ja kuivemates kohtades), kuid piisava niiskuse korral kasvab taim hästi ka päikeselisemates kasvukohtades. [3] Invasiivistub. Risoomid võivad aja jooksul laieneda ning taim võtta enda alla suure ala. [3]
Allelopaatia ja sümbioos
Lehti kahjustavad limused, teod ja nälkjad ning liigniiskuse ja tiheda lehestiku korral mitmesugused lehelaiksused ja muud seentest tulenevad kahjustused.
Varumine ja säilitamine
Ravimtaimena on kasutatud eeskätt risoom ning mõnes traditsioonis ka lehti. Taim sisaldab pürrolisidiinalkaloide, mistõttu ei ole ravimtaimena kasutamine soovitatud. [4]
Keemiline koostis
Seskviterpeenid ja nende estrid
petasiin (petasin) [4]
isopetasiin (isopetasin) [4]
Pürrolisidiinalkaloidid
pürrolisidiinalkaloidid [4]
Muud ühendirühmad
flavonoidid [4]
eeterlik õli [4]
Toime ja kasutamine
Harilik katkujuur on kasutatud silelihaseid lõõgastava vahendina ja põletikuga seotud vaevuste korral, samuti on kirjeldatud kasutust hingamisteede ja allergiakaebuste korral. Pürrolisidiinalkaloidid on maksa kahjustava toimega. [4]
Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Petasites hybridus (L.) Gaertn., B.Mey. & Scherb. Royal Botanic Gardens, Kew. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:237374-1
[2] International Plant Names Index (IPNI). (n.d.). Petasites hybridus (L.) Gaertn., B.Mey. & Scherb. (IPNI: 237374-1). Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.ipni.org/n/237374-1
[3] eFloras. (n.d.). Petasites hybridus (L.) Gaertn., B.Mey. & Scherb. In Flora of North America. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=242415279
[4] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
