Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Salvei / Salvia L.
Liik: Metssalvei / Salvia nemorosa L.
Botaaniline kirjeldus
Metssalvei on mitmeaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast, perekonnast salvei. Taim kasvab (20) 30-60 (115) cm kõrguseks. Taimel on harunev püstine vars, mis on pealt pehmekarvane. Leheseis on vastak. Lehed on piklikmunajad, aluselt sisselõikega, peaaegu südajad. Leheserv on saagjas, lehe tipp terav. Lehelaba on alt viltjate karvadega kaetud, pealt on see kortsuline ja peaaegu paljas. Taim on kaetud näärmetega, mistõttu eritub selle muljumisel iseloomulikku meeldivat aroomi. 10-20 cm pikkusel õisikuvarrel on kuni 20 ümber varre paiknevat männasjat õisikut, igas männases on 2-6 tihedalt paiknevat õit. Õite alusel paiknevad antotsüaniine sisaldavad kandelehed, mis on tupplehtedega sama pikad. Õied on kuni 1 cm pikkused, huuljad. [3] Tupplehed karvased ja moodustavad 6–8 mm pikkuse putke. Õiekrooni ülemine huul on 3-hõlmakesega; õiekroon on sinine, 9–12 mm pikk, krooniputk ei ole pikem kui tupp. Õitseb üldjuhul juunist kuni augustini, harvem mais ja septembris.
Levila
Metssalvei kasvab Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias. [1]. Eestis on taim haruldane, kasvab tulnukana raudteedel ja põldudel. [3]
Toime ja kasutamine
Metssalveid on kasutatud Türgi rahvameditsiinis väliselt verejooksu peatamiseks. Bulgaarias on teda kasutatud peamiselt kõhuvalu, kõhulahtisuse, verejooksude ja paisete raviks. [1] Taime keemilises koostises leidub kofeiinhapet, luteoliin-7-O-β-d-glükuroniidi, apigeniin-7-O-β-d-glükuroniidi ja rosmariinhapet. [2]. Metssalveil on antibakteriaalne, antioksüdante ja teatud ensüüme inhibeeriv toime. [1] Taime aromaatseteid ühendeid kasutatakse kosmeetikatööstuses ja parfümeerias. [2] Teda kasvatatakse dekoratiivtaimedena aedades, parkides ja linnahaljastuses. Ravimtaimena kasutatakse salvei perekonnas vaid aedsalveid (salvia officinalis). [3]
Kasutatud allikad
1. Bahadori, M. B., Asghari, B., Dinparast, L., Zengin, G., Sarikurkcu, C., Abbas-Mohammadi, M., & Bahadori, S. (2017). Salvia nemorosa L.: A novel source of bioactive agents with functional connections. LWT, 75, 42–50. https://doi.org/10.1016/J.LWT.2016.08.048
2. Ivanov, M., Božunović, J., Gašić, U., Drakulić, D., Stevanović, M., Rajčević, N., & Stojković, D. (2022). Bioactivities of Salvia nemorosa L. inflorescences are influenced by the extraction solvents. Industrial Crops and Products, 175, 114260. https://doi.org/10.1016/J.INDCROP.2021.114260
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
