Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledonae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Heinpuulised / Xanthorrhoeaceae
Perekond: Aaloe / Aloe
Liik: Harilik aaloe / Aloe vera (L.) Burm.f.
Botaaniline kirjeldus
Aloe vera on varreta taim või väga lühikese varrega, kasvades 60–100 cm kõrguseks ja levib tütarvõsude abil. Selle lehed on paksud ja mahlased, rohelisest hallroheliseni, mõnedel sortidel on lehe üla- ja alapinnal valged täpid. Lehe serv on saagjas ja väikeste valgete hammastega. Õied ilmuvad suvel, olles kuni 90 cm kõrgusel. Iga õis on rippuv, kollase torujate kroonlehtedega, mille pikkus on 2–3 cm. Nagu teisedki Aloe liigid, moodustab Aloe vera arbuskulaarse mükoriisa, juurte sümbioosi, mis võimaldab taimel paremini omastada mullast mineraalaineid. [1].
Levila
Harilik aaloe kasvab Põhja-Aafrikas ja paljudes teistes sooja kliimaga piirkondades. Aloe võib ellu jääda tingimustes, millistes teised taimed närbuvad ja surevad. Ekstreemsetes olukordades sulgeb see taim poore, hoides niiskust lehtede sees [1].
Toime ja kasutamine
Aloe vera lehed sisaldavad mitmesuguseid fütokemikaale, nagu lignaanid, fütosteroolid, polüfenoolid, atsetüülitud mannanaanid, polümannanaanid, anthrakinoonid, C-glükosiidid, antronid ja muud antrokinoonid, nagu emodiin ja erinevad lektiinid. [1]
Aaloelehtedest pressitud ja kuivatatud mahl (nimetatakse saburiks). Seespidiselt kasutatuna on aaloemahlal lahtistav ning bakterite arengut pidurdav toime. Välispidiselt kasutatakse aaloemahla põletikuvastase ja haavu parandava toime tõttu, ka kaitseks kiirguse eest. Taim aitab ka kiirgusnahapõletike korral. [1]
Harilik aaloe sisaldab hulgaliselt bioaktiivseid aineid. Taim sisaldab nii vesilahustuvaid B12 vitamiini, foolhapet, C vitamiini ja B4 vitamiini, kui ka rasvlahustuvaid vitamiine A ja E. Mineraalidest sisaldab kaltsiumi, tsinki, kroomi, vaske, seleeni, magneesiumi, kaaliumi ja naatriumi. Kuid nende sisaldus varieerub ning oleneb kasvutingimustest ja kodupinnasest. Aaloesaadused võivad põhjustada ülitundlikkust. [3]
Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. Guo, X., & Mei, N. (2016). Aloe vera: A review of toxicity and adverse clinical effects. J Environ Sci Health C Environ Carcinog Ecotoxicol Rev, 34(2), 77–96. https://doi.org/10.1080/10590501.2016.1166826
3. Ain Raal "Farmakognoosia Õpik kõrgkoolile. Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne", Tartu Ülikooli Kirjastus
