Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelid / Eudicotyledonae
Selts: Tulikalaadsed / Ranunculales
Sugukond: Magunalised / Papaveraceae
Perekond: Läänemagun / Eschscholzia
Liik: Kalifornia läänemagun / Eschscholzia californica Cham.
Botaaniline kirjeldus
Kalifornia läänemagun on üheaastane magunaliste sugukonda, perekonda läänemagun kuuluv lühiealine rohttaim. Taimel on paljad, sinakasrohelised pikisoonilised varred, need on püstised kuni paljuharunenud. Kõrgus on enamasti 30-60 cm. Lehed on kolmetiselt sulgjagused, lineaalsete hõlmadega. Lehed rootsuga, juurmised lehed pikarootsulised, varrelehed kõrguse suurenedes lüheneva rootsuga.
Looduslikes populatsioonides on õied mitmekesised: Ameerika põhja- ja rannikualade looduslikus levilas on kroonlehtede värvus enamasti kollane, samas kui kesk- ja lõunaosas levivad populatsioonid näitavad rohkem oranži kroonlehtede värvi. Õied on üksikult, 5-15 cm pikkuste õieraagudega. Õiepõhi on nõgus, lehtri-või peaaegu torukujuline, 3-4 mm läbimõõduga; õitsemise järel tassikujuline; serv laineliselt tagasipööratud. Õiekate on kaheli, neljatine. Tupp liitlehine, koonusjas, ümbritseb nupus kroonlehti; õite avanedes pudeneb. Kroonlehed lahklehised, 2.5-3 cm pikad, kollased või oranžid (harvem valkjaskollased), mõnikord on pinnukesel oranžid täpid. Tolmukate arv varieerub 16 ja 39 vahel. Esimeses tolmukapöörises on neli tolmukat ja kõigis järgnevates pööristes kuus tolmukat. Tolmukad koosnevad lühikesest niidist ja pikast, kaheharulisest tolmukapeast. Tolmukate alaosa on sageli tumedat pruuni värvi, ülejäänud osad on erksalt kollased. Emakkond koosneb kahest ühendatud karpellist ja emakakael on lühike. Neli emakasuuet on kaetud papillidega, mis sageli painduvad õie aluse pool. Õied avanevad ainult päikesevalguses.Viljaks on paljuseemneline kuni 5 cm pikkune kupar, milles valmib kaks rida seemneid. Kupra kuivades avaneb see alt üles ja paiskab seemned kuni 1,5 m kaugusele. Ümarad mustad või pruunid seemned võivad püsida mullas pikalt, kuni kasvutingimused on soodsad ning sobival aastal idanevad ja õitsevad need massiliselt ja korraga täites maastikke õiemerega. [1-3]
Levila
Kalifornia läänemagun kasvab Põhja-Ameerika edelaosas, Eestis kasvatatakse palju ilutaimena. Taim eelistab vahemerelist kliimat. [2]
Toime ja kasutamine
Kalifornia läänemaguna sisaldab bensüülisokinoaliini alkaloidide (BIA). Fütrokeemiliste analüüside kohaselt sisaldavad nii taime maapealsed osad kui ka juured alkaloide, kusjuures juurtes on nende kontsentratsioon kõrgem, ulatudes kuni 1,6% kuivkaalust. Alkaloidide hulka kuuluvad bensfenantriidiinid (sanguinariin, chelirubiin, makarpiin, chelerütriin, chelilutiin), protopiinid (protopiin, allokrüptopiin), aporfiini alkaloidid (magnofloriin, korüdiin, isoboldiin, N-metüüllaurotetaniin), lihtsad bensüülisokinoaliinid (retikuliin) ja paviinalkaloidid (kalifornidiin, kariakhiin, eskoltsiin). Juurtes on peamiselt bensfenantriidiinid ja protopiinid, samas taime õhuosades leidub rohkelt paviine ja mõningaid aporfiinalkaloide. [2, 4]
Kalifornia läänemaguna ekstraktil on tuvastatud seenevastane, valuvaigistav, ärevusvastane ja rahustav toime. Ekstrakt on leidnud kasutust ka une esilekutsumisel. Uuringud on näidanud, et kalifornia läänemaguna ekstrakti mõju all olevad hiired näitasid alaväärtuslikku käitumuslikku sooritust erinevates keskkondades läbi viidud testides, mis toetab taimse ekstrakti kasutamist unetuse vastu. Lisaks on leitud, et (S)-retikuliin, mis on üks taime vähem esinevatest alkaloididest, mõjub depressiivselt, modulleerides kloori voolu GABA(A) retseptorites. [2, 4]
Sanguinariin, mis on Kalifornia läänemaguna juure ja rakkude kultuurides leiduv peamine alkaloid, on näidanud herbivooride tõrjumise aktiivsust ja antimikroobseid efekte. Sellel on tsütotoksiline toime, mis väljendub DNA ning RNA sünteesi inhibeeriminena. [4]
Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Eschscholzia californica Cham. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000680430. Accessed on: 07 Jan 2024
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
3. Becker, A., Yamada, Y., & Sato, F. (2023). California poppy (Eschscholzia californica), the Papaveraceae golden girl model organism for evodevo and specialized metabolism. Frontiers in plant science, 14, 1084358. https://doi.org/10.3389/fpls.2023.1084358
4. Al-Snafi, A. E. (2017). Eschscholzia Californica: A phytochemical and pharmacological review. University of Thi-Qar. https://doi.org/10.5281/zenodo.344931
