Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Ranunculaceae
Genus: Helleborus
Species: Black hellebore - Helleborus niger L.

Botanical Description
The black hellebore (Helleborus niger) is an evergreen, early-flowering plant in the Ranunculaceae family. Leaves are dark, leathery, palmately compound with five segments. All leaves are basal, and petioles can grow up to 30 cm long. The perianth is simple and five-parted. The flower consists of five large, fleshy sepals, with colors varying by cultivar (from white to green to dark purple). Petals are reduced to nectaries. The plant has numerous stamens and an apocarpous gynoecium consisting of 4–5 unfused carpels. The flowers are cup- to bell-shaped and slightly nodding, with a long-lasting bloom. The fruit is a follicle with a hooked beak. [1,2]

Distribution
The black hellebore is native to Europe, particularly in forests and mountainous regions of the Alps, Central Europe, and the Balkan Peninsula. It is also found in parts of Asia, including Turkey and the Caucasus. In Estonia, it is cultivated as an ornamental plant and is one of the earliest bloomers, often flowering before Christmas. [2]

Effects and Uses
The black hellebore contains carbohydrates, glycosides, saponins, flavonoids, phytosterols, tannins, and phenolic compounds. The plant is toxic and contains three crystalline cardiac glycosides: helleborin, hellebrin, and hellebrigene. These compounds have effects similar to those of digitalis glycosides from Digitalis purpurea (foxglove) and have occasionally been used in veterinary medicine. However, their use in modern medicine is obsolete.

The plant also contains aconitic acid and kaempferol glycosides. Roots and rhizomes are rich in hellebrin, desgluco-hellebrin, hellebrigenin, bufadienolides, β-ecdysterone, and 5-β-hydroxyecdysterone. [3]

In traditional medicine, black hellebore was used to treat nervous system disorders such as epilepsy and various mental health conditions, including hypochondria and manic melancholy. Its primary use, however, was as a diuretic. Due to its toxicity, the plant is no longer used in modern medicine. [3]

References
1. Wikipedia contributors. (2023, December 28). Helleborus niger. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved December 31, 2023, from Wikipedia.
2. Šušek, A., et al. (2005). Variability of Christmas rose (Helleborus niger L.) populations and its potential use in genetic breeding. Acta Biologica Cracoviensia. Series Botanica, 472(2), 129–135.
3. Kumar, V. K., & Lalitha, K. G. (2017). Pharmacognostical and Phytochemical Studies of Helleborus niger L Root. Ancient Science of Life, 36(3), 151–158. DOI:10.4103/asl.ASL_57_16.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV) 
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Tulikalaadsed (Ranunculales)
                └── Tulikalised (Ranunculaceae)
                    └── Lumeroos (Helleborus)
                        └── Must lumeroos (Helleborus niger L.) [1]

Botaaniline kirjeldus
Must lumeroos on igihaljas tulikaliste sugukonda kuuluv varajane õitseja. Lumeroosi juured on mustjad. Taimel on tumedad nahkjad sõrmjagused südaja alusega lehed. Lehe serv on korrapäratult saagjas. Leherootsud on kuni 30 cm pikkused. Õievarrel on kolm vahelduvalt paiknevat istuvat tupplehte meenutavat kõrglehte. Õiekate kaheli, viietine. Õiekrooni moodustavad viis suurt ja lihakat tupplehte, mille värvus sõltub kultivarist (valkjast, rohelisest tumelillani). Tupplehed on munajad, lahklehised ja nende basaalne osa on rohekas ja sisaldab kloroplaste. Kroonlehed on moondunud rohekateks putkjateks nektaariumiteks. Tolmukaid on palju. Emakkond on apokarpne - see koosneb 4-5 liitumata viljalehest. Õis on kausjas-kellukjas, veidi longus. Õied püsivad kaua. Vilikonna moodustavad konksja nokaga kukrud. [1] 

Levila
Taim on pärit Euroopast, kus see kasvab metsades ja mägistes piirkondades. Seda leidub peamiselt Alpides, Kesk-Euroopas ja Balkani poolsaarel. Helleborus niger on levinud ka Aasias, eriti Türgis ja Kaukaasias. Eestis kultiveeritakse ilutaimena, mis on üks varasemaid õitsejaid meie looduses (võib õide puhkeda juba enne jõule). [1] [2] 

Kasvatamine, varumine, säilitamine
Must lumeroos eelistab lubjarikast mulda ja poolvarjulist kasvupaika. Kõige paremini kasvab ja õitseb kõige ta niiskes, hea drenaažiga, toitainerikkas saviliivas poolvarjus. Teda õnnestub kasvatada ka põhjasuunalise seina varjus. Ei talu põuda. Musta lumeroosi kõige suuremad kahjurid on teod. Seemnest kasvatatud taimed võivad õitseda juba kolmandal aastal. Seemned idanevad kuni 18 kuud. Ümberistutamist ja jagamist talub ta üsna kapriisselt ja võib jääda mõneks ajaks kiduma. Ühel kasvukohal soovitatakse kasvatada 6-7 aastat. Taim inhibeerib läheduses kasvavate taimede, eriti kaunviljade kasvu. Droogiks on varutud eelkõige juuri. [3] 

Toime ja kasutamine
Must lumeroos on mürgine taim, samas on tal lai farmakoloogiline toimespekter: antibakteriaalne, põletikuvastane, kolesterooli- ja veresuhkrut alandav, neuroprotektiivne, hepatoprotektiivne ning immuunsust moduleeriv toime. Farmakoloogiliselt aktiivsete koostisosade osas on olulisemad südameglükosiidid, steroidsed saponiinid, ranunkuliini derivaadid (sh protoanemoniin) ja flavonoidid. [4] Must lumeroos sisaldab mitmeid südameglükosiide: hellboriini, hellebriini ja hellebrigeeni. Nende toimivad sarnaselt vereva sõrmkübara (Digitalis purpurea) glükosiididega ja mõjutavad südame tööd. Nimetatud glükosiidid on aeg-ajalt leidnud kasutust veterinaarias, kuid nende kasutamine tavameditsiinis on iganenud tava. Lisaks sisaldab taim akoniidhapet ja kaempferooli glükosiide. Musta lumeroosi juurtest ja risoomidest on leitud hellebriini, desglüko-hellebriini, hellebrigeeniini, bufatetraenoliidi, beeta-ekdüsterooni ja 5-beeta-hüdroksüekdüsterooni. [5] Taim sisaldab ka tulikalistele omast protoanemoniini, millest tuleneb selle kibekõrvetav maitse ning nahka ja limaskesti ärritav toime. [6] Bufatetraenoliidil ja ekdüsteroonil on koekultuurides in vitro näidanud tugevat tsütotoksilist toimet inimese vähirakkudele. [4] 

Must lumeroos on ka insektitsiidse toimega, kuna pärsib lülijalgsete normaalset kestumist. Sellest tulenevalt on taime kasutatud ka täide ja koide tõrjumiseks. [3] 

Rahvameditsiinis on musta lumeroosi kasutatud närvisüsteemi häirete, nagu epilepsia ja erinevate psüühikahäirete, sh hüpohondria ja maniakaalse melanhoolia korral. Peamiselt on musta lumeroosi kasutatud aga diureetikumina. Tänapäevases meditsiinis musta lumeroosi ravimtaimena mürgisuse tõttu ei kasutata. [5] 

Kasutatud allikad
1. WFO (2025): Helleborus niger L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000719181. Accessed on: 05 Apr 2025
2. Šušek, A., Ivančič, A., Lemoine, M.-C., Guillemin, J.-P., Caneill, J., Šiško, M., Janžekovič, F., & Praprotnik, L. (2005). Variability of Christmas rose (Helleborus niger L.) populations and its potential use in genetic breeding. Acta Biologica Cracoviensia. Series Botanica, 472(2), 129-135.
3. Plants For A Future. (n.d.). Helleborus niger. https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Helleborus+niger
4. Felenda, J. E., Turek, C., Mörbt, N., Herrick, A., Müller, M. B., & Stintzing, F. C. (2019). Preclinical evaluation of safety and potential of black hellebore extracts for cancer treatment. BMC Complementary and Alternative Medicine, 19. https://doi.org/10.1186/s12906-019-2517-5
5. Kumar, V. K., & Lalitha, K. G. (2017). Pharmacognostical and Phytochemical Studies of Helleborus niger L Root. Ancient science of life, 36(3), 151–158. https://doi.org/10.4103/asl.ASL_57_16
6. Cuny, E. (2023). Bioactive Ingredients of Helleborus niger L. (Christmas Rose): The Renaissance of an Old Medicinal Herb—A Review. In Natural Product Communications (Vol. 18). SAGE Publications Inc. https://doi.org/10.1177/1934578X231201053