/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Armeenia kobarhüatsint

Armeenia kobarhüatsint

Views: 188

Kobarhüatsint 1

Armenian grape hyacinth

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeMonocots
OrderAspargales
FamilyAspargaceae
GenusMuscari
Species: Armenian grape hyacinth - Muscari armeniacum Leichtlin.

Botanical Description
The Armenian grape hyacinth is a perennial bulbous plant from the Asparagaceae family, belonging to the Muscari genus. The plant grows up to 15 cm in height. The leaves are basal, linear, and arch-veined. The inflorescence is a raceme formed at the tip of a leafless flower stalk. There can be up to 50 flowers in the raceme. The flowers have a simple perianth, are trimerous, and have a fused, bell-shaped, blue corolla (white forms also occur). The fruit is a three-part capsule. [1]

Distribution
The natural habitat of the grape hyacinth includes the Mediterranean regions and Southwest Asia. The hyacinth prefers to grow in full sun or partial shade. [4]

Effects and Uses
The grape hyacinth is mainly used as an ornamental plant. Species within this genus are used for decorating rock gardens or flower bed borders. They add "cool" blue tones to spring gardens. [3]

References
1. Danilov, V. (2022). Prekrasnyj sad svoimi rukami. Illyustrirovannyj spravochnik cvetovoda. Russia: LitRes. [Link]
2. Lou, Q., Liu, Y., Qi, Y., Jiao, S., Tian, F., Jiang, L., & Wang, Y. (2014). Transcriptome sequencing and metabolite analysis reveals the role of delphinidin metabolism in flower colour in grape hyacinth. Journal of Experimental Botany, 65(12), 3157–3164. https://doi.org/10.1093/JXB/ERU168
3. Lou, Q., Wang, L., Liu, H., & Liu, Y. (2017). Anthocyanin Profiles in Flowers of Grape Hyacinth. Molecules 2017, 22(5), 688. https://doi.org/10.3390/MOLECULES22050688
4. Hanson, B. (2002). Spring-blooming Bulbs. New York: Brooklyn Botanic Garden. https://www.google.ee/books/edition/Spring_blooming_Bulbs/AJ4lbhOI13sC?hl=ru&gbpv=0 (01.10.2023)

Armeenia kobarhüatsint

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Üheidulehelised (Monocotyledonae)
            └── Asparilaadsed (Asparagales)
                └── Asparilised (Asparagaceae)
                    └── Kobarhüatsint (Muscari)
                        └── Armeenia kobarhüatsint (Muscari armeniacum Leichtlin.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Armeenia kobarhüatsint on mitmeaastane sibultaim aspariliste sugukonnast, perekonnast kobarhüatsint. Taim kasvab kuni 15 cm pikkuseks. Lehed on juurmised, lineaalsed, kaarroodsed. Õisik on lehistumata õisikuvarre tippu moodustunud kobar. Õisi kobaras kuni 50. Õied on lihtsa õiekattega, kolmetised, kroon on liitlehine, kellukjas, sinine (esineb ka valgeid vorme). Vili on kolmeosaline kupar. [3]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Bulgaaria; Kreeka; Loode-Balkani poolsaar; Türgi Euroopa-osa); Aasias (Põhja-Kaukaasia; Taga-Kaukaasia; Türgi). [2]

Introduseeritud Euroopasse (Austria; Belgia; Korsika; Tšehhi-Slovakkia; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Iirimaa; Itaalia; Hispaania; Ukraina); Põhja-Ameerikasse (Arkansas; Illinois; Louisiana; Ohio; Ontario); Okeaaniasse (Uus-Meremaa põhjaosa; Uus-Meremaa lõunaosa; Lõuna-Austraalia; Tasmaania); Lõuna-Ameerikasse (Falklandi saared). [2]

Kasvatamine
Armeenia kobarhüatsinti kasvatatakse eeskätt ilutaimena (peenras, kiviktaimlas, murus “naturaliseeritult” ning ka potis). Eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal või kerges varjus ning vajab head drenaaži. [4]
Õitsemise ja õievarre arenemise seisukohalt on oluline külmaperiood esinemine. [6]
Seemnete idanemise tingimused
Paljundamine toimub praktikas enamasti tütarsibulate abil; seemnetega paljundamisel võib esineda puhkeolekut ning kirjeldatud on, et idanemist parandavad eeltöötlused (nt seemnekesta skarifikatsioon ja külmstratifikatsioon). Idanemine toimub madalamatel temperatuuridel ja pimedas. Valgus takistab seemnete idanemist. [5]

Varumine ja säilitamine
Taime kasutatakse peamiselt ilutaimena. Sibulad korjatakse pärast õitsemist ja hoitakse kuivas ja õhutatavas keskkonnas, et vähendada hallitus- ja mädanikuriski. [4,7]

Keemiline koostis
Antotsüaniinid (õite pigmendid)
tsüanidiin-3-O-(p-kumaroüül)glükosiid-5-O-malonoüülglükosiid (cyanidin-3-O-(p-coumaroyl)glucoside-5-O-malonylglucoside)
tsüanidiin-3-O-kofeoüülrutinosiid (cyanidin-3-O-caffeoylrutinoside)
malvidiin-3-O-(p-kumaroüül)glükosiid-5-O-(4-O-malonoüül)glükosiid (malvidin-3-O-(p-coumaroyl)glucoside-5-O-(4-O-malonyl)glucoside)
delphinidiin-3-O-(p-kumaroüül)glükosiid-5-O-(malonoüül)glükosiid (delphinidin-3-O-(p-coumaroyl)glucoside-5-O-(malonyl)glucoside)
delphinidiin-3-O-kofeoüülrutinosiid (delphinidin-3-O-caffeoylrutinoside)
delphinidiin-3-O-feruloüülrutinosiid (delphinidin-3-O-feruloylrutinoside)
delphinidiin-3-O-(p-kumaroüül)rutinosiid (delphinidin-3-O-(p-coumaroyl)rutinoside)
delphinidiin-3-O-(p-kumaroüül)glükosiid-5-O-(4-O-malonoüül)glükosiid (delphinidin-3-O-(p-coumaroyl)glucoside-5-O-(4-O-malonyl)glucoside)
pelargonidiin-3-O-feruloüülglükosiid-5-O-arabinoosiid (pelargonidin-3-O-feruloylglucoside-5-O-arabinoside)
pelargonidiin-C-O-kofeoüülsoforoosiid-5-O-arabinoosiid (pelargonidin-C-O-caffeoylsophoroside-5-O-arabinoside) [7]

Lenduvad aromaatsed ühendid (õite lõhnaained)
atsetofenoon (acetophenone)
2-fenüületanool (2-phenylethanol)
1-fenüületanool (1-phenylethanol)
4-hüdroksülinalool (4-hydroxylinalool)
2-(4-metoksüfenüül)etanool (2-(4-methoxyphenyl)ethanol)
(E,E)-α-farneseen ((E,E)-α-farnesene)
1-fenüületüülbensoaat (1-phenylethyl benzoate)
2-fenüületüülbensoaat (2-phenylethyl benzoate) [7]

Süsivesikud ja polüsahhariidid
glükoos (glucose)
fruktoos (fructose)
sahharoos (sucrose)
tärklis (starch)
fruktaanid (fructans)
neutraalne glükofruktaan (neutral glucofructan) [7]

Fenoolsed ja muud ühendirühmad
p-kumaarhape (p-coumaric acid)
katehhiinid (catechins)
flavonoolid (flavonols)
protopektiinid (protopectins)
pektiinid (pectins)
mukilaažid/limad (mucilages)
saponiinid (saponins)
askorbiinhape (ascorbic acid) [7]
Homoisoflavonoidid
3-bensülideen-4-kromanoonid (3-benzylidene-4-chromanones; varieeruvate -OH ja -OCH₃ rühmadega derivaadid) [7]
Alkaloidid
hyatsintatsiin A1 (hyacinthacine A1)
hyatsintatsiin A2 (hyacinthacine A2)
hyatsintatsiin A3 (hyacinthacine A3)
hyatsintatsiin B3 (hyacinthacine B3) [7]
Oligoglükosiidid
muskarosiid A12 (muscaroside A12)
muskarosiid B13 (muscaroside B13)
muskarosiid G3 (muscaroside G3)
muskarosiid J6 (muscaroside J6)
muskarosiid K7 (muscaroside K7)
muskarosiid L8 (muscaroside L8)
muskarosiid M9 (muscaroside M9) [7]
Valgud
musarmin MU1 (musarmin MU1)
musarmin MU2 (musarmin MU2)
musarmin MU3 (musarmin MU3) [7]

Toime ja kasutamine
Ravimtaimena ei kasutata. [7] Uuemates uuringutes on hinnatud taime ekstraktide antioksüdatiivset ja antimikroobset potentsiaali ning toimet teatud ensüümidele. [8]

Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Muscari armeniacum Leichtlin. Royal Botanic Gardens, Kew. (Vaadatud 19.01.2026).
[3] Danilov, V. (2022). Prekrasnyj sad svoimi rukami. Illyustrirovannyj spravochnik cvetovoda. LitRes.
[4] Hanson, B. (2002). Spring-blooming Bulbs. Brooklyn Botanic Garden.
[5] Labbaf, M., jt. (2023). Seed germination enhancement in some ornamental geophytes. Ornamental Horticulture. https://doi.org/10.1590/2447-536X.v29i3.2608
[6] Saniewski, M., Góraj-Koniarska, J., Węgrzynowicz-Lesiak, E., & Gabryszewska, E. (2016). Hormonal regulation of the growth of leaves and inflorescence stalk in Muscari armeniacum Leichtl. Acta Agrobotanica, 69(1), 1654. https://doi.org/10.5586/aa.1654
[7] Bokov, D., & jt. (2019). Muscari armeniacum Leichtl. (Hyacinthaceae): Traditional uses, phytochemistry, and pharmacological properties. Asian Journal of Pharmaceutical and Clinical Research, 12(1). https://doi.org/10.22159/ajpcr.2019.v12i1.30325
[8] Topal, M., jt. (2025). Phenolic profiling and enzyme inhibition potentials of Muscari armeniacum extracts. https://doi.org/10.5281/zenodo.15596873