Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Emajuurelaadsed (Gentianales)
Sugukond: Koerakoolulised (Apocynaceae)
Perekond: Igihali (Vinca)
Liik: Väike igihali - Vinca minor L.

Botaaniline kirjeldus
Väike igihali on mitmeaastane, igihaljas roomav poolpõõsas koerakooluliste sugukonnast, perekonnast igihali. Taim levib mööda maapinda ja juurdub varre kaudu sõlmekohtadest, moodustades suuri kloonikolooniaid. Taim kasvab harva kõrgemaks kui 40 sentimeetrit ja ei roni ega keerdu. Taimel lehed igihaljad, vastakuti asetsevad, 2–4,5 cm pikkused ja 1–2,5 cm laiused. Need on läikivad, tumedalt rohelised, nahkja tekstuuriga ja tervete servadega. [1-3]
Õied arenevad peamiselt varakevadest suve keskpaigani, kuid mõned õied püsivad veel sügiseni. Õiekate lihtne, viietine. Õied on lehterjad, 2,5–7 cm laiad, meenutavad floksi omi. Pikaraolised lillakad, sinakad, roosad või valged õied asuvad üksikult lehtede kaenaldes. Õiepõhja lähedal on õielehed kokku kasvanud ja moodustavad putke. Õitseb maist septembrini. Vili on kukkurvili. [1-3]

Lähedalt suguluses olev liik Vinca major on sarnane, kuid kõigis osades suurem, samuti on sellel suhteliselt laiemad lehed, mille servad on karvased. [1]

Levila
Väike igihali on levinud Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas. Eestisse on taim varasemalt sisse toodud ilutaimena ning kasvab ainult kultuuris – aedades, parkides ja kalmistutel. Kasvab metsistunult päikesepaistelistel nõlvadel varjulises kohas. Õitseb maist juunini. [2,3]

Toime ja kasutamine
Väike igihali on mürgine taim. Taime ürt on toormeks ravimtööstuses, kus sellest valmistatakse vererõhuravimeid. Vanasti kasutati väikese igihalja lehtedest valmistatud tõmmist hambavalu leevendamiseks ning ka kõhulahtisuse korral. Homöopaatias on taim kasutusel köhavastase ja verejooksu peatava vahendina. [2,3]

Taime koostisesse kuuluvad vinkamiin, 1,2-dehüdroaspidospermidiin, vinkaminoreiin ja eburnamoniin. Vinkamiinil on veresooni laiendav ja hüpotensiivne toime, millel on domineeriv toime aju vereringele. [4] 

Kasutatud kirjandus
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2009, May 1). periwinkle. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/periwinkle-plant
2. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Tartu: ELMATAR kirjastus.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: EestiEntsüklopeediakirjastus 
4. Neculai, A., Stanciu G., Mititelu, M. (2023). Determination of Active Ingredients, Mineral Composition and Antioxidant Properties of Hydroalcoholic Macerates of Vinca minor L. Plant from the Dobrogea Area. Molecules 28(15). DOI: 10.3390/molecules28155667

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Gentianales
Family: Apocynaceae
Genus: Vinca
Species: Lesser periwinkle - Vinca minor L.

Botanical Description
The lesser periwinkle (Vinca minor) is a perennial, evergreen, creeping subshrub from the family Apocynaceae and the genus Vinca. The plant spreads across the ground, rooting at stem nodes and forming large clonal colonies. It rarely grows taller than 40 centimeters and does not climb or twine. The leaves are evergreen, arranged oppositely, 2–4.5 cm long and 1–2.5 cm wide. They are glossy, dark green, leathery in texture, and have smooth edges. [1-3]

Flowers develop primarily from early spring to mid-summer, with some flowers persisting into autumn. The perianth is simple and five-parted. The flowers are funnel-shaped, 2.5–7 cm wide, and resemble those of phlox. Long-stalked lilac, blue, pink, or white flowers grow singly in leaf axils. Near the base, the petals are fused into a tube. The plant blooms from May to September. The fruit is a follicle. [1-3]

A closely related species, Vinca major, is similar but larger in all parts. It also has relatively broader leaves with hairy edges. [1]

Distribution
The lesser periwinkle is native to Central, Southern, and Eastern Europe. In Estonia, it was introduced as an ornamental plant and grows only in cultivated settings, such as gardens, parks, and cemeteries. It can naturalize in sunny, shaded slopes. The flowering period is from May to June. [2,3]

Effects and Uses
The lesser periwinkle is a toxic plant. Its herb is used as a raw material in the pharmaceutical industry to produce blood pressure medications. Historically, infusions made from its leaves were used to alleviate toothache and treat diarrhea. In homeopathy, the plant is used as an antitussive and to stop bleeding. [2,3]

The plant contains vincamine, 1,2-dehydroaspidospermidine, vincaminoreine, and eburnamonine. Vincamine has vasodilatory and hypotensive effects, predominantly improving cerebral blood circulation. [4]

References
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2009, May 1). Periwinkle. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/periwinkle-plant
2. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Tartu: ELMATAR Kirjastus.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
4. Neculai, A., Stanciu, G., Mititelu, M. (2023). Determination of Active Ingredients, Mineral Composition, and Antioxidant Properties of Hydroalcoholic Macerates of Vinca minor L. Plant from the Dobrogea Area. Molecules, 28(15). DOI: 10.3390/molecules28155667