Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Tõnnike / Betonica
Liik: Harilik tõnnike / Betonica officinalis L.
Botaaniline kirjeldus
Harilik tõnnike on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kasvab 30–60 cm kõrguseks ja moodustab padjandeid. Vars neljakandiline. Tõnnikese lehed on äraspidimunajad, ovaalsed, veidi kortsus tekstuuriga ja hambuliste servadega. Taime pinnal olevad näärmekesed eritavad mõru, aromaatset õli. Tupplehtedest moodustunud putke pikkus on 5–7 mm, sellel on 5 hammast, mis on harjastega ääristatud. Kroonleht on 1–1,5 cm pikk. Selle ülemine huul on lame, peaaegu sirge küljelt vaadates. Tolmukad on sirgelt väljaulatuvad, neid on neli ja kaks nendest on pikemad. Tõnnike õitseb kesksuvel juulist septembrini. Vili on kuiv lõhisvili (skisokarp). [1-3]
Levila
Levinud terves Euroopas. Eestis paiguti, kõige enam leiukohti on Pärnu- ja Tartumaal. [3]
Toime ja kasutamine
Taime maapealsed osad sisaldavad fenüületanoidi glükosiide (betonüosiidid A-F) ja atsetosiidi, atsetosiidi isomeeri, kampneosiide II, forsitosiidi B ja leukoseptosiidi B. Juured sisaldavad diterpeenglükosiide, betonikosiide A-D ja diterpeeni betonikolidi. Traditsioonilises Austria meditsiinis on harilikku tõnnikest kasutatud nii teena seespidiselt kui ka välispidiselt kompresside või vannidena. Tõnnikest on kasutatud hingamisteede, seedetrakti, närvisüsteemi, naha ja günekoloogiliste probleemide raviks. Taim aitab ärevuse, sapikivide, kõrvetiste, kõrge vererõhu, migreeni ja neuralgia raviks ning higistamise vältimiseks. [1]
Harilik tõnnike populaarne aiataim, mida kasutatakse massistutustes, piiride eesosas või looduslikus niiduseadistuses. Kasutatakse sageli ääristaimena, kuid see kasvab hästi ka konteinerites või kõvapindade läheduses, nagu terrassid või kõnniteed. Selle väike kasvukuju muudab selle ideaalseks väikestesse aedadesse, maakodu aedadesse või kiviktaimlatesse. [3]
Kasutatud allikad
1. D. Stegăruș, E. Lengyel, G. F. Apostolescu, jpt. (2021). Phytochemical Analysis and Biological Activity of Three Stachys Species (Lamiaceae) from Romania. Plants (Basel), PMID: 34961181. DOI: 10.3390/plants10122710
2. North Carolina Extension Gardener Plant Toolbox. (n.d.). Betonica officinalis (Betony, Bishop's Wort, Common Hedgenettle, Lousewort, Purple Betony, Stachys officinalis, Wood Betony, Woundwort). Võetud aadressilt: https://plants.ces.ncsu.edu/plants/betonica-officinalis/​``【oaicite:3】``​
3. Wikipedia. (n.d.). Betonica officinalis. Võetud aadressilt https://en.wikipedia.org/wiki/Betonica_officinalis​``【oaicite:2】``​​``【oaicite:1】``​​``【oaicite:0】``​