Views: 180
Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Aspargaceae
Genus: Scilla
Species: Siberian squill - Scilla siberica Andrews.
Botanical Description
The Siberian squill (Scilla siberica) is a perennial bulbous plant belonging to the family Asparagaceae and the genus Scilla. The plant grows to a height of 15–25 cm. The stem is bare and leafless, with basal leaves forming a rosette at the base. There are 2–5 linear-lanceolate leaves, which are keeled, flat, arcuately veined, and have entire margins. The underground part consists of a small, ovoid bulb with dark purple, scaly outer layers. [1,2]
The flowers are actinomorphic and range in color from sky blue to dark blue, occasionally white. Each flower measures 25–30 mm in diameter. The perianth is simple and tripartite, with six tepals arranged in two whorls. The six stamens are free, a characteristic that distinguishes this species from other members of the genus. The pollen is blue. The gynoecium is composed of three fused carpels. The loose raceme-like inflorescence bears 2–5 delicately arranged flowers. The fruit is a spherical, three-parted capsule, 8–10 mm long. When ripe, the capsule turns purple and opens to release small dark brown seeds. Once seeds have matured, the leaves wither, and the plant enters dormancy until the next spring. [1,2]
Distribution
The Siberian squill is native to European Russia (Belarus, Ukraine, Moldova, Crimea), Turkey, northern Iraq, the Caucasus, Austria, east-central Europe, the Balkans, and Romania. It is scattered throughout Estonia.
Effects and Uses
The compounds found in Siberian squill show potential for developing antidiabetic, antioxidant, and antimicrobial agents. These properties may help combat various health issues, including diabetes, oxidative stress, and infectious diseases. [3]
Siberian squill is a toxic plant. Skin contact can cause rashes in sensitive individuals, but ingestion poses significantly greater risks than mere gastrointestinal upset. The plant contains large quantities of cardiotoxic glycosides, which damage the heart muscle and can be fatal. Symptoms of ingestion include vomiting, diarrhea, abdominal pain, and oral irritation. The plant also lowers heart rate, sometimes to dangerously low levels.
Studies have identified triterpenes, triterpenoid saponins, bufadienolides, alkaloids, stilbenoids, and lignans in species of the Scilla genus. These compounds exhibit a range of biological activities, including antimicrobial, anti-inflammatory, antioxidant, antitumor, and glucosidase-inhibiting effects. [4]
References
1. Luontoportti. (n.d.). Siberian Squill. Retrieved from https://luontoportti.com/en/t/1968/siberian-squill
2. Siberian Squill. (June 29, 2023). Wikipedia. Accessed November 19, 2023, at https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_siniliilia&oldid=6431124
3. Aydın, B., Yuca, H., Karakaya, S., et al. (2022). The anatomical, morphological features, and biological activity of Scilla siberica subsp. armena (Grossh.) Mordak (Asparagaceae). Protoplasma, 260(2), 371–389. https://doi.org/10.1007/s00709-022-01784-9
4. Fan, M.-Y., Wang, Y.-M., Wang, Z.-M., & Gao, H.-M. (2014). Advances on chemical constituents and pharmacological activity of genus Scilla. China Journal of Chinese Materia Medica, 39(2), 162–170. https://doi.org/10.4268/cjcmm20140202
Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Üheidulehelised (Monocotyledon)
└── Asparilaadsed (Asparagales)
└── Asparilised (Asparagaceae)
└── Siniliilia (Scilla)
└── Harilik silla (Scilla siberica Andrews) [1]
Botaaniline kirjeldus
Harilik siniliilia ehk silla on mitmeaastane aspariliste sugukonda, siniliilia perekonda kuuluv sibultaim. Taime kõrgus jääb vahemikku 15–25 cm. Taime vars on paljas ja lehtedeta. Esinevad vaid juurmised lehed, mis paiknevad taime alusel rosetina - neid on 2 kuni 5. Lehed on lineaalselt lantsetjad, kiiljad, lamedad, kaarroodsed ja tervete servadega. Maa-alune osa koosneb väikesest munajas sibulast, mille soomusetest moodustunud koor on tumelilla. Siniliilia on efemeroid - tema maapealne osa kestab lühikest aega, kevadel. Meil alustab ta õitsemist enne puude lehtimist, aprillis.
Õied on korrapärased (aktinomorfsed) ja nende värvus varieerub taevasinisest tumesiniseni, harvemini võivad need olla valged. Õie läbimõõt on 25–30 mm. Õiekate on lihtne, kolmetine. Krooni moodustavad kuus kahes ringis paiknevat sinist õiekattelehte. Tolmukaid on kuus, erinevalt teistest perekonna liikidest ei ole need kokku kasvanud. Õietolm on sinine. Emakkond koosneb kolmest kokkukasvanud viljalehest. Kobarjas õisik on lõtv, 2–5 nõtkelt asetseva õiega. Vili on kerajas kolmeosaline kupar, mille pikkus on 8–10 mm. Kui kupar on küpsenud, muutub see lillaks ja avaneb ning väikesed tumepruunid seemned pudenevad välja. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. [1]
Levila
Hariliku siniliilia looduslik levila hõlmab peamiselt parasvöötme piirkondi Aasias ja Euroopas. Aasias leidub teda looduslikult Kaukaasias, Põhja-Kaukaasias, Kaukasuses ning Lääne-Aasia riikides, Iraanis, Iraagis, Türgis. Euroopas on liik levinud eelkõige Ida- ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Venemaa Euroopa osas, Ukraina ja Krimm. [1]
Liik on sisse toodud mitmele poole Euroopas, sealhulgas Austriasse, Tšehhoslovakkiasse, Hollandisse, Poolasse, Bulgaariasse, Rumeeniasse ja endisesse Jugoslaaviasse. Lisaks on ta naturaliseerunud ka Põhja-Ameerikas: Kanadas ning Ameerika Ühendriikide mitmetes osariikides. [1]
Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku siniliiliat paljundatakse peamiselt vegetatiivselt sibulate ja tütarsibulate jagamisega, mis võimaldab saada ühtlasema istutusmaterjali. Scilla siberica puhul on tõendatud ka in vitro paljundamise võimalikkus: sibulasoomustest ja leheeksplantidest on kasvatatud kallust ning regenereeritud võsusid, mida käsitletakse masspaljunduse meetodina. [2] Taim paljuneb ka seemnetega.
Seemnete idanemise tingimused
Liigispetsiifilisi, standardiseeritud idanemiskatsete kokkuvõtteid Scilla siberica kohta on avaldatud oluliselt vähem kui mõne lähisugulase kohta; Scilla perekonna idanemisbioloogiat on detailselt uuritud nt liigi Scilla bifolia puhul, mille seemned vajavad puhkeseisundist välja tulemiseks külma perioodi.Seetõttu on põhjendatud eeldada ka S. siberica seemnete idandamisel kriitiliste teguritena külvijärgset jahedat perioodi ja idanemisele soodsat jahedamat temperatuuri (praktikas: sügiskülv välitingimustes või kontrollitud jahe stratifikatsioon). [3]
Kasvutingimused
Harilik siniliilia on varakevadine efemeroidne sibultaim, mille vegetatsiooniperiood on lühike ja millele järgneb pikk puhkeperiood. Ühe katsesüsteemi kirjelduses on märgitud vegetatsiooniperioodi veebruarist maini ja pikka puhkeseisundit. [2] Sama töö kirjeldab, et sibulad ei kasvanud sobivalt kuumas kliimas ning neid hoiti kasvuks 6–12 °C juures, mis toetab järeldust, et liik eelistab jahedat kevadist kasvurežiimi. [2] Kasvuks sobivad tingimused on seega: kevadel piisav valgus enne lehtpuude täielikku lehtimist ja parasniiske, kuid vett mittepidav muld, sest taim peab lühikese kasvufaasi jooksul taastootma varuained sibulasse. Efemeroidse elutsükli tõttu on suvel veevajadus väike (maapealne osa taandub), kuid sibulad on tundlikud seisvale veele dormantsusperioodil (mädanikurisk). [2,3]
Allelopaatia ja sümbioos
Hariliku siniliilia kohta ei ole leitud liigispetsiifilisi, selgelt allelopaatilist mehhanismi (allelokemikaalidel põhinevat naabertaimede pärssimist/toetamist) tõendavaid standardseid põllu- või laborikatseid. [4,5] Seetõttu saab tõenduspõhiselt kirjeldada koosmõju eeskätt fenoloogilise niši kaudu: varakevadine kasv enne puude täielikku lehtimist vähendab varjutuskonkurentsi kevadel, kuid suvine taimkatte konkurents ei mõjuta taime otseselt, kuna liik on selleks ajaks puhkeolekus. [2,3]
Varumine ja säilitamine
Harilik siniliilia on mürgine ja teda ei kasutata ravimtaimena, mistõttu ravimdroogi varumist ei soovitata. [4,5] Kui taimega tegeletakse aianduses paljundusmaterjali saamise eesmärgil, on mõistlik ajastada sibulate väljakaevamine pärast maapealse osa täielikku närbumist, s.t. pärast lühikest vegetatsiooniperioodi ja enne sügisest istutust. [2]
Keemiline koostis
Hariliku siniliilia keemiline profiil sobitub Hyacinthaceae/ Asparagaceae (Scilloideae) rühma üldise mustriga: kirjeldatud on kardiotoimelisi bufadienoliid-tüüpi glükosiide, triterpeene ja triterpenoidseid saponiine, alkaloide ning mitmesuguseid fenoolseid ühendeid (sh stilbenoide ja lignaane perekonna tasemel). Koostis võib varieeruda taksoni (sh alamliigi), taimeosa ja fenoloogilise faasi järgi ning osa ühendirühmi on esitatud eeskätt perekonna (Scilla) ülevaadetes. [4,5,6]
Bufadienoliidid (glükosiidid)
Scilla perekonnas on korduvalt käsitletud bufadienoliide kui peamisi toksikoloogiliselt ja farmakoloogiliselt olulisi ühendeid; ülevaated seostavad neid südameglükosiididele omase toimemehhanismi ja mürgisusprofiiliga. [5,6]
Triterpenoidid ja saponiinid
Scilla perekonna fütokeemias kirjeldatakse triterpeene ja triterpenoidseid saponiine kui sagedasi sekundaarmetaboliite. [5] Uuringutes liigi tasandil on bioloogilise aktiivsuse hindamisel kasutatud ekstrakte, mille toime (nt antimikroobne/antioksüdantne) sobitub saponiinide ja fenoolsete fraktsioonide võimalikku panust arvestava üldpildiga. [4,5]
Fenoolsed ühendid (sh stilbenoidid/ lignaanid perekonna tasemel)
Perekonna Scilla ülevaates on kirjeldatud fenoolseid ühendeid, sh stilbenoide ja lignaane (perekonna tasemel), ning neid seostatakse osaliselt antioksüdatiivsete ja muude bioaktiivsustega. [5]
Alkaloidid
Hyacinthaceae/Scilloideae käsitlustes on Scilla rühmas nimetatud ka alkaloide; nende osakaal ja profiil on liigiti varieeruv ning käsitletakse pigem „taustaprofiili“ osana koos teiste sekundaarsete metaboliitide rühmadega. [5,6]
Toime ja kasutamine
Siberi siniliilia on mürgine taim ja ravimtaimena teda ei kasutata; Scilla perekonna ja Hyacinthaceae sugukonda käsitlevad uuringud seostavad mürgisust eeskätt bufadienoliidsete südameglükosiididega, millele on mürgistuse korral iseloomulikud seedetrakti ärritusnähud ning kardiovaskulaarsed mõjud (sh pulsisageduse langus ja rütmihäired). [5,6]
Katseklaasis ja ekstraktipõhistes mudelites on Scilla taksonite puhul (sh Scilla siberica alamliigi uuringutes) näidatud antimikroobset, põletikuvastast ja antioksüdantset aktiivsust, kuid need tulemused ei õigusta liigi kasutamist ravimtaimena, arvestades toksilisuse riski ja kliinilise kasutuse puudumist. [4,5]
Kasutatud kirjandus
Chaudhuri, D., & Sen, S. (2002). In vitro response of Scilla siberica. Scientia Horticulturae, 95(1–2), 51–62. https://doi.org/10.1016/S0304-4238(01)00327-2
Vandelook, F., Bolle, N., & Van Assche, J. A. (2008). Multiple seed dormancy states in Scilla bifolia (Hyacinthaceae): A first step towards a unified dormancy terminology for geophytes. Annals of Botany, 102(5), 693–703. https://doi.org/10.1093/aob/mcn165
Aydın, B., Yuca, H., Karakaya, S., Bona, G. E., Göger, G., Tekman, E., Şahin, A. A., Sytar, O., Civas, A., Canlı, D., Pınar, N. M., & Guvenalp, Z. (2022). The anatomical, morphological features, and biological activity of Scilla siberica subsp. armena (Grossh.) Mordak (Asparagaceae). Protoplasma, 260(2), 371–389. https://doi.org/10.1007/s00709-022-01784-9
Fan, M.-Y., Wang, Y.-M., Wang, Z.-M., & Gao, H.-M. (2014). Advances on chemical constituents and pharmacological activity of genus Scilla. China Journal of Chinese Materia Medica, 39(2), 162–170. https://doi.org/10.4268/cjcmm20140202
Mulholland, D. A., Schwikkard, S. L., & Crouch, N. R. (2013). The chemistry and biological activity of the Hyacinthaceae. Natural Product Reports, 30(9), 1165–1210. https://doi.org/10.1039/C3NP70008A
