Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Aspargaceae
Genus: Scilla
Species: Siberian squill - Scilla siberica Andrews.

Botanical Description
The Siberian squill (Scilla siberica) is a perennial bulbous plant belonging to the family Asparagaceae and the genus Scilla. The plant grows to a height of 15–25 cm. The stem is bare and leafless, with basal leaves forming a rosette at the base. There are 2–5 linear-lanceolate leaves, which are keeled, flat, arcuately veined, and have entire margins. The underground part consists of a small, ovoid bulb with dark purple, scaly outer layers. [1,2]

The flowers are actinomorphic and range in color from sky blue to dark blue, occasionally white. Each flower measures 25–30 mm in diameter. The perianth is simple and tripartite, with six tepals arranged in two whorls. The six stamens are free, a characteristic that distinguishes this species from other members of the genus. The pollen is blue. The gynoecium is composed of three fused carpels. The loose raceme-like inflorescence bears 2–5 delicately arranged flowers. The fruit is a spherical, three-parted capsule, 8–10 mm long. When ripe, the capsule turns purple and opens to release small dark brown seeds. Once seeds have matured, the leaves wither, and the plant enters dormancy until the next spring. [1,2]

Distribution
The Siberian squill is native to European Russia (Belarus, Ukraine, Moldova, Crimea), Turkey, northern Iraq, the Caucasus, Austria, east-central Europe, the Balkans, and Romania. It is scattered throughout Estonia.

Effects and Uses
The compounds found in Siberian squill show potential for developing antidiabetic, antioxidant, and antimicrobial agents. These properties may help combat various health issues, including diabetes, oxidative stress, and infectious diseases. [3]

Siberian squill is a toxic plant. Skin contact can cause rashes in sensitive individuals, but ingestion poses significantly greater risks than mere gastrointestinal upset. The plant contains large quantities of cardiotoxic glycosides, which damage the heart muscle and can be fatal. Symptoms of ingestion include vomiting, diarrhea, abdominal pain, and oral irritation. The plant also lowers heart rate, sometimes to dangerously low levels.

Studies have identified triterpenes, triterpenoid saponins, bufadienolides, alkaloids, stilbenoids, and lignans in species of the Scilla genus. These compounds exhibit a range of biological activities, including antimicrobial, anti-inflammatory, antioxidant, antitumor, and glucosidase-inhibiting effects. [4]

References
1. Luontoportti. (n.d.). Siberian Squill. Retrieved from https://luontoportti.com/en/t/1968/siberian-squill
2. Siberian Squill. (June 29, 2023). Wikipedia. Accessed November 19, 2023, at https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_siniliilia&oldid=6431124
3. Aydın, B., Yuca, H., Karakaya, S., et al. (2022). The anatomical, morphological features, and biological activity of Scilla siberica subsp. armena (Grossh.) Mordak (Asparagaceae). Protoplasma, 260(2), 371–389. https://doi.org/10.1007/s00709-022-01784-9
4. Fan, M.-Y., Wang, Y.-M., Wang, Z.-M., & Gao, H.-M. (2014). Advances on chemical constituents and pharmacological activity of genus Scilla. China Journal of Chinese Materia Medica, 39(2), 162–170. https://doi.org/10.4268/cjcmm20140202

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV) 
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Üheidulehelised (Monocotyledon)
            └── Asparilaadsed (Asparagales)
                └── Asparilised (Asparagaceae)
                    └── Siniliilia (Scilla)
                        └── Harilik silla (Scilla siberica Andrews) [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik siniliilia ehk silla on mitmeaastane aspariliste sugukonda, siniliilia perekonda kuuluv sibultaim. Taime kõrgus jääb vahemikku 15–25 cm. Taime vars on paljas ja lehtedeta. Esinevad vaid juurmised lehed, mis paiknevad taime alusel rosetina - neid on 2 kuni 5. Lehed on lineaalselt lantsetjad, kiiljad, lamedad, kaarroodsed ja tervete servadega. Maa-alune osa koosneb väikesest munajas sibulast, mille soomusetest moodustunud koor on tumelilla. Siniliilia on efemeroid - tema maapealne osa kestab lühikest aega, kevadel. Meil alustab ta õitsemist enne puude lehtimist, aprillis. 

Õied on korrapärased (aktinomorfsed) ja nende värvus varieerub taevasinisest tumesiniseni, harvemini võivad need olla valged. Õie läbimõõt on 25–30 mm. Õiekate on lihtne, kolmetine. Krooni moodustavad kuus kahes ringis paiknevat sinist õiekattelehte. Tolmukaid on kuus, erinevalt teistest perekonna liikidest ei ole need kokku kasvanud. Õietolm on sinine. Emakkond koosneb kolmest kokkukasvanud viljalehest. Kobarjas õisik on lõtv, 2–5 nõtkelt asetseva õiega. Vili on kerajas kolmeosaline kupar, mille pikkus on 8–10 mm. Kui kupar on küpsenud, muutub see lillaks ja avaneb ning väikesed tumepruunid seemned pudenevad välja. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. [1]

Levila
Hariliku siniliilia looduslik levila hõlmab peamiselt parasvöötme piirkondi Aasias ja Euroopas. Aasias leidub teda looduslikult Kaukaasias, Põhja-Kaukaasias, Kaukasuses ning Lääne-Aasia riikides, Iraanis, Iraagis, Türgis. Euroopas on liik levinud eelkõige Ida- ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Venemaa Euroopa osas, Ukraina ja Krimm. [1]

Liik on sisse toodud mitmele poole Euroopas, sealhulgas Austriasse, Tšehhoslovakkiasse, Hollandisse, Poolasse, Bulgaariasse, Rumeeniasse ja endisesse Jugoslaaviasse. Lisaks on ta naturaliseerunud ka Põhja-Ameerikas: Kanadas ning Ameerika Ühendriikide mitmetes osariikides. [1]

Eestis leidub teda kõikjal. Meie looduses on ta hajusalt naturaliseerunud. Siniliiliat kohtab eelkõige aedades, parkides, linnades, kus teda kasvatatakse ilutaimena.

Toime ja kasutamine
Siberi siniliilia on mürgine taim ja ravimtaimena teda ei kasutata. Taime puudutamine võib tundlikel inimestel põhjustada löövet ja selle söömine tekitab ka tõsisemaid probleeme kui ainult kõhuärritust. Harilik siniliilia sisaldab suures koguses südamele toksilisi glükosiide, mis toimivad südamelihast kahjustavalt. Mürgistusnähtudeks on oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja põletav tunne suus. Taim alandab südame löögisagedust, mõnikord eluohtlikult. Uuringud on näidanud, et siniliilia liikides leidub triterpeene ja triterpenoidseid saponiine, bufadienoliide, alkaloide, stilbenoide ja lignaane. Katseklaasis on näidatud taime antimikroobne ja põletikuvastane ning antioksüdantne toime. [2] [3]

Kasutatud kirjandus
1. WFO (2025): Scilla siberica Andrews. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000739865. Accessed on: 14 Apr 2025
2. Aydın, B., Yuca, H., Karakaya, S., Bona, GE., Göger, G., Tekman, E., Şahin, AA., Sytar, O., Civas, A., Canlı, D., Pınar, NM., & Guvenalp, Z. (2022). The anatomical, morphological features, and biological activity of Scilla siberica subsp. armena (Grossh.) Mordak (Asparagaceae). Protoplasma, 260(2), 371-389. https://doi.org/10.1007/s00709-022-01784-9. PMID: 35716225
3. Fan, M.-Y., Wang, Y.-M., Wang, Z.-M., & Gao, H.-M. (2014). Advances on chemical constituents and pharmacological activity of genus Scilla. China Journal of Chinese Materia Medica, 39(2), 162-170. https://doi.org/10.4268/cjcmm20140202