Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised/ Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Asparilised / Asparagaceae
Perekond: Silla / Scilla
Liik: Sinine kirgaslill / Scilla luciliae (Boiss.) Speta
Botaaniline kirjeldus
Sinine kirgaslill on mitmeaastane aspariliste sugukonda, perekonda silla kuuluv sibultaim. Taim kasvab 8–15 cm kõrguseks. [1] Lehed juurmised, lineaalsed, kaarroodsed, neid areneb 2–4 ühe sibula kohta. Sibul munajas. [3] Õiekate lihtne, kolmetine. Tähekujulistel õitel on kuus õiekattelehte, mis laotuvad peaaegu tasapinnaliselt ja paiknevad hõredas 2-3 kaupa lihtsates kobarjastes õisikes. Väikesed, ülespoole suunatud õied on helesinised, valge keskosaga. Tolmukaid on kuus; need on aluselt kokkukasvanud ja moodustavad õie keskele koonusja struktuuri. Tolmukapead on kollased. Vili on kolmeosaline kupar.
Levila
Looduslikult kasvab mägistel aladel Väike-Aasias ja Kreeta saarel. Kirgaslill võib mägedes kasvada kuni 2000 m kõrguse piiril. Taim on kohanev ja kasvab nii täispäikeses kui ka poolvarjus, eelistab vett hästi läbilaskvat mulda. Taimed õitsevad lumelaikude ääres varakevadel; suvitub mullas sibulana.[2]
Toime ja kasutamine
Taim sisaldab glükosiide ja omab tsütotoksilist toimet. [4] Leiab kasutust haljastuses ja iluaianduses.
Kasutatud kirjandus
1. Aiasõber. (n.d.). Kirgaslill. Võetud aadressilt https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kirgaslill/ (23.09.2023)
2. Lepik, A. (2011). Kirgaslilled - kevadised kaunitarid. Maakodu. https://maakodu.delfi.ee/artikkel/44684179/kirgaslilled-kevadisedkaunitarid (23.09.2023)
3. JSTOR. (n.d.). Scilla luciliae. https://plants.jstor.org/compilation/Scilla.luciliae (23.09.2023)
4. Ori, K., Kuroda, M., Mimaki, Y., Sakagami, H., & Sashida, Y. (2003). Norlanostane and lanostane glycosides from the bulbs of Chionodoxa luciliae and their cytotoxic activity. Chemical & pharmaceutical bulletin, 51(1), 92–95. https://doi.org/10.1248/cpb.51.92