Varretu priimula

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid / Eucaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyleodoneae
Selts: Kanarbikulaadsed / Ericales
Sugukond: Nurmenukulised / Primulaceae
Perekond: Priimula / Primula
Liik: Varretu priimula / Primula vulgaris Huds.

Botaaniline kirjeldus
Varretu priimula on nurmenukuliste sugukonda kuuluv taimeliik. Lehed paiknevad tavliselt rosetina ja võivad sõltuvalt sordist olla erineva kujuga; sageli on need südajad kuni ümarad, tihti krobelise pinnaga. Õisikuvars on lehistumata. Õied on aktinomorfsed, hermafrodiidsed, viietised, kaheli õiekattega. Kroonlehtede pinnukesed on aluselt kokku kasvanud ja moodustavad pika krooniputke, naastud on vabad. Neel on tavaliselt kollane. Õiekroonid võivad olla sõltuvalt kultivarist erinevates värvitoonides, sealhulgas valge, kollane, roosa, lilla ja sinine. Tolmukaid on neli ja need on krooniputkega kokku kasvanud ja paiknevad liibunult vastu viimast. [1, 2] 

Levila
Taim on Eestisse introdutseeritud, kasvab metsistunult harva vanades parkides ja nende parkide ümbruses. Looduslik levila hõlmab Lääne- ja Lõuna-Euroopat. Põhjas ulatub levikuala Kesk-Norrast Fääri saarte lähedalt Briti saarte, Taani, Põhja-Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa kaudu kuni Lõuna-Portugalini lõunas ja Põhja-Aafrika tipuni Alžeerias. Idas ulatub levila läbi Lõuna-Euroopa poolsaarte Krimmi, Balkani, Süüria, Türgi ja Armeeniani.

Toime ja kasutamine
Nii õied kui ka lehed on söödavad, maitse jääb maheda salati ja mõrkjama salatirohelise vahele. Lehti võib lisada supile, kuid eelistatavalt koos teiste taimedega, sest need võivad olla sitked. Lehtedest saab teha ka teed, noortest õitest saab priimula veini. Varem peeti kogu taimel ja eriti juurel olevat valuvaigistav, spasmolüütiline, diureetiline ja rögalahtistav toime. Selles sisaldub väikeses koguses saponiine ja seda anti raviks külmetushaiguste korral. Priimula lehed sialdavad suures koguses C-vitamiini. [3]

On küll uuritud erinevate primula liikide tsütotoksilist toimet, kuid vastavad uuringuid varretu priimula kohta on puudulikud. On teatutud, et ekstraktil on tsütotoksiline toime HeLa rakkudele. [4]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., Tuulik, T. (1999). Eesti Taimede Määraja.
2. Blamey, M. & Grey-Wilson, C. (1989). Flora of Britain and Northern Europe. ISBN 0-340-40170-2
3. Darwin, Charles (1874). "Flowers of the Primrose destroyed by Birds". Nature. 9 (482): 482. Bibcode:1874Natur...9Q.482D. doi:10.1038/009482a0.
4. Demir, S. (2018). J. Pharm Anal. Primula vulgaris extract induces cell cycle arrest and apoptosis in human cervix cancer cells, 8, 307-311.