Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Asparilised / Asparagaceae
Perekond: Aspar / Asparagus
Liik: Harilik aspar / Asparagus officinalis L.
Botaaniline kirjeldus
Harilik aspar on mitmeaastane 1,5–2 kõrgune kahekojalise õiega taim. Taimel on kellukakujulised õied, mis esinevad kollases või rohekasvalges värvis. Õite pikkus on 4,5—6,5 mm vahemikus. Taime juur esineb lühikese risoomina, mis on harunemata. Risoom on võimeline areneda taime kuni 15–20 aastat. Jämedad võrsed arenevad risoomi ülemisest osast. Vili on punane mari, mis omab 1–2 seemet. Vilja läbimõõt on ligikaudu 6—10 mm ja on kolmekambriline. Vars, mis on jõudnud täiskasvanu staadiumini, puitub. Taime vars on püstine ning tugevasti harunenud. Varrel kasvavad 1—3 cm pikkused helerohelised nõeljad lehed. [3]
Levila
Eestis kasvab harilik aspar läänesaarte rannikul ja laidudel. Looduslikult kasvab harilik aspar Põhja-Hispaania rannikul. Täheldatakse ka hariliku apsari kasvamist Briti saartel.[3]
Toime ja kasutamine
Taimel leitakse erinevaid mineraalaineid sh fosfori, kaaliumi, naatriumi, seleeni ja rauda [2].
Söödav osa on küünis ehk noor võrse. Vars, mis on harunenud, toiduks ei sobi. Hariliku apsarit kasutatakse söögiks tavaliselt märtsist juuni lõpuni. Meditsiinis hariliku asparit kasutatakse neeruhaiguste, podagra ning südamepuudulikkuse korral. Maksahaiguste korral kasutatakse seda taimet seepärast, et taim kaitseb maksa rakke kahjustuse eest. [1]
Eestis harilik aspar on tavaliselt kasvatatud ilutaimena. Varem teda kasvatati mõisaaedades juurviljana. [3]
Kasutatud allikad
1. Mans, D., Rao, L., Rao, V. (2020). Phytochemicals in Human Health. IntechOpen.
2. Guo, Y., Liu, Z., Wan, Y., Zhang, Y., Abdu, H. I., Yang, M., Pei, J., Yue, T., Zhang, X., Hacimuftuoglu, A., & Abd El-Aty, A. M. (2023). Literature analysis on asparagus roots and review of its functional characterizations. Frontiers in nutrition, 9, 1024190. https://doi.org/10.3389/fnut.2022.1024190
3. Gustav, V. (1993). Eesti taimenimetused. Eesti Teaduste Akadeemia
