Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Aspargaceae
Genus: Asparagus
Species: Asparagus - Asparagus officinalis L.

Botanical Description
Asparagus is a perennial plant that grows between 1.5 and 2 meters in height and has dioecious flowers. The bell-shaped flowers are either yellowish or greenish-white, measuring between 4.5 and 6.5 mm in length. The plant's root system consists of a short, unbranched rhizome capable of sustaining plant growth for up to 15–20 years. Thick shoots develop from the upper part of the rhizome.

The fruit is a red berry containing one or two seeds. The berry has a diameter of approximately 6–10 mm and is trilocular. As the plant matures, its stem becomes woody. The stem is erect, heavily branched, and bears light green, needle-like leaves ranging from 1 to 3 cm in length. [3]

Distribution

In Estonia, common asparagus grows naturally along the coastal areas and islets of western Estonia. The species is native to the northern coast of Spain and has also been observed spreading across the British Isles. [3]

Effects and Usage
Asparagus is a good source of minerals, including phosphorus, potassium, sodium, selenium, and iron. [2] The roots and rhizomes contain steroids (asparagosides), saponins, amino acids (aspartic acid and its derivatives). The aerial parts of the plant contain flavonoids, steroidal saponins, phenols, and carotenoids. [4]

Young asparagus shoots are edible, whereas branched stems are unsuitable for consumption. Common asparagus is typically harvested for food from March to late June. For higher yields, the shoots are blanched by covering them with a substrate during growth. [1] The underground parts of the plant are used in the treatment of kidney and gastric disorders, as well as diabetes. The aerial parts serve as a diuretic for alleviating heart, kidney, and bladder ailments. The berries have been used in folk medicine for treating impotence and as a mild laxative, though they are slightly toxic. [4]

In Estonia, asparagus is cultivated both as an ornamental plant and as a vegetable crop. [3]

References
1. Mans, D., Rao, L., Rao, V. (2020). Phytochemicals in Human Health. IntechOpen.
2. Guo, Y., Liu, Z., Wan, Y., Zhang, Y., Abdu, H. I., Yang, M., Pei, J., Yue, T., Zhang, X., Hacimuftuoglu, A., & Abd El-Aty, A. M. (2023). Literature analysis on asparagus roots and review of its functional characterizations. Frontiers in Nutrition, 9, 1024190. https://doi.org/10.3389/fnut.2022.1024190
3. Gustav, V. (1993). Eesti taimenimetused. Eesti Teaduste Akadeemia.
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Üheidulehelised (Monocotyledonae)
            └── Asparilaadsed (Asparagales)
                └── Asparilised (Asparagaceae)
                    └── Aspar (Asparagus)
                        └── Harilik aspar (Asparagus officinalis L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Harilik aspar on mitmeaastane 1,5–2 kõrgune kahekojalise õiega taim. Taimel on kellukakujulised õied, mis esinevad kollases või rohekasvalges värvis. Õite pikkus on 4,5—6,5 mm vahemikus. Taime juur esineb lühikese risoomina, mis on harunemata. Risoom on võimeline areneda taime kuni 15–20 aastat. Jämedad võrsed arenevad risoomi ülemisest osast. Vili on punane mari, mis omab 1–2 seemet. Vilja läbimõõt on ligikaudu 6—10 mm ja on kolmekambriline. Vars, mis on jõudnud täiskasvanu staadiumini, puitub. Taime vars on püstine ning tugevasti harunenud. Varrel kasvavad 1—3 cm pikkused helerohelised nõeljad lehed. [3]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Austria; Valgevene; Bulgaaria; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Poola; Šveits; Ukraina; Tšehhi–Slovakkia; Korsika; Sitsiilia; Krimm; Venemaa Euroopa-osa: Kesk-Euroopa Venemaa, Lõuna-Euroopa Venemaa); Aasias (Afganistan; Iraan; Kasahstan; Pakistan; Mongoolia; Hiina: Xinjiang; Venemaa Aasia-osa: Altai, Krasnojarsk, Lääne-Siber; Taga-Kaukaasia; Türgi, sh Türgi Euroopa-osa; Liibanon–Süüria). [2]

Introduseeritud Euroopasse (Balti riigid; Belgia; Küpros; Taani; Soome; Suurbritannia; Iirimaa; Holland; Norra; Portugal; Hispaania; Rootsi; Sardiinia; Venemaa Euroopa-osa: Ida-, Põhja- ja Loode-Euroopa Venemaa); Aasiasse (Bangladesh; Ida- ja Lääne-Himaalaja; Sise-Mongoolia; Primorje); Aafrikasse (Alžeeria; Etioopia; Madagaskar; Maroko; Tuneesia; Mauritiuse; Réunion; Seišellid); Põhja-Ameerikasse (Kanada: Briti Columbia, New Brunswick, Newfoundland, Nova Scotia, Ontario, Prince Edward Island, Québec; USA: California, Connecticut, Idaho, Illinois, Indiana, Maine, Massachusetts, Michigan, Montana, Nevada, New Hampshire, New Jersey, New York, Oregon, Pennsylvania, Utah, Vermont, Washington; Labrador); Kesk-Ameerikasse (Costa Rica); Kariibidele (Kuuba; Dominikaani Vabariik; Haiti; Puerto Rico; Trinidad ja Tobago); Lõuna-Ameerikasse (Argentina; Boliivia; Uruguay); Austraaliasse (Austraalia osariigid: New South Wales, Queensland, Lõuna-Austraalia, Tasmaania, Victoria, Lääne-Austraalia); Okeaaniasse (Uus-Meremaa: Põhja- ja Lõunasaar; Saalomoni saared; Mariaanid). [2]

Kasvatamine
Harilik aspar on pikaealine kultuurtaim, mida kasvatatakse peamiselt mitmeaastase istandikuna. Saagiks varutakse noored võrsed. Seemnetest paljundamisel on idanemise kiirus ja ühtlus tugevalt temperatuurist sõltuv. [4]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned idanevad temperatuuril 20–30 °C. [4]
Allelopaatia ja sümbioos
Lisaks mullamikroobide üldisele rollile on näidatud, et endofüütne seen Piriformospora indica suudab aspari juuri koloniseerida ning võib parandada juurestiku arengut ja mõningaid stressi- ning kasvuga seotud füsioloogilisi näitajaid. [6]
Asparil on olulisteks haigustekitajateks mitmed seenpatogeenid; nt Stemphylium vesicarium. [7]

Varumine ja säilitamine
Toiduks varutakse noori võrseid; harunenud varsi toiduks ei kasutata. [8]
Raviotstarbel on rahvameditsiinis kasutatud ka maa-aluseid osi (juuri ja risoomi) ning ürti, sh diureetilise toime eesmärgil; marju on kirjeldatud kui vähesel määral mürgiseid. [8]

Keemiline koostis
Süsivesikud ja kiudained
fruktooligosahhariidid (fructooligosaccharides) [9]
Aminohapped ja teised lämmastikühendid
mimosiin (mimosine) [9]
Orgaanilised happed ja väävliühendid
asparhape (asparagusic acid) [9]
õunhape (malic acid) [9]
sidrunhape (citric acid) [9]
fumaarhape (fumaric acid) [9]
Fenoolsed ühendid
feruulahape (ferulic acid) [9]
isofeuulahape (isoferulic acid) [9]
kohvhape (caffeic acid) [9]
saponiinid [8,9]
fütosteroolid [9]
flavonoidid [8,9]
terpenoidid [9]
alkaloidid [9]

Toime ja kasutamine
Harilikku asparit kasutatakse eeskätt toidutaimena (noored võrsed). Rahvameditsiinis on kirjeldatud maa-aluste osade kasutamist neeru- ja maohaiguste ning suhkurtõve korral ning ürdi kasutamist diureetilise vahendina. Marjad on kergelt mürgiseid. [8]

Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Asparagus officinalis L. Royal Botanic Gardens, Kew. (Vaadatud 20.01.2026).
[3] eFloras. (n.d.). Asparagus officinalis L. In Flora of North America. (Vaadatud 20.01.2026).
[4] International Society for Horticultural Science (ISHS). (n.d.). Pregermination and germination in asparagus. Acta Horticulturae, 589, Article 47.
[5] FS Publishers. (2025, March 4). Enhancing Asparagus officinalis seed germination and … [PDF].
[6] Mao, L., et al. (2025). Promoting effects of Piriformospora indica on the growth and development of asparagus (Asparagus officinalis L.) seedlings. Plants, 14(8), 1232. https://doi.org/10.3390/plants14081232
[7] Austin, G. (2023). A Bioassay for Asparagus (Asparagus officinalis L.) … [PDF].
[8] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[9] Guo, Y., Liu, Z., Wan, Y., Zhang, Y., Abdu, H. I., Yang, M., Pei, J., Yue, T., Zhang, X., Hacimuftuoglu, A., & Abd El-Aty, A. M. (2023). Literature analysis on asparagus roots and review of its functional characterizations. Frontiers in Nutrition, 9, 1024190. https://doi.org/10.3389/fnut.2022.1024190