Harilik aspar

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta 
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledoneae 
Selts: Asparilaadsed / Asparagales 
Sugukond: Asparilised / Asparagaceae 
Perekond: Aspar / Asparagus
Liik: Harilik aspar / Asparagus officinalis L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik aspar on mitmeaastane 1,5–2 kõrgune kahekojalise õiega taim. Taimel on kellukakujulised õied, mis esinevad kollases või rohekasvalges värvis. Õite pikkus on 4,5—6,5 mm vahemikus. Taime juur esineb lühikese risoomina, mis on harunemata. Risoom on võimeline areneda taime kuni 15–20 aastat. Jämedad võrsed arenevad risoomi ülemisest osast. Vili on punane mari, mis omab 1–2 seemet. Vilja läbimõõt on ligikaudu 6—10 mm ja on kolmekambriline. Vars, mis on jõudnud täiskasvanu staadiumini, puitub. Taime vars on püstine ning tugevasti harunenud. Varrel kasvavad 1—3 cm pikkused helerohelised nõeljad lehed. [3]

Levila
Eestis kasvab harilik aspar läänesaarte rannikul ja laidudel. Looduslikult kasvab harilik aspar Põhja-Hispaania rannikul. Täheldatakse ka hariliku apsari levimist Briti saartel. [3]

Toime ja kasutamine
Taim on hea mineraalainete (sh fosfori, kaaliumi, naatriumi, seleeni ja raua) allikas. [2] Juured ja risoomid sisaldavad steroide (asparagosiide), saponiine, aminohappeid (asparthape ja selle derivaadi). Ürt sisaldab flavinoide, steroidseid saponiine, fenoole, karotenoide. [4]

Toiduks tarvitatakse noori võrseid. Vars, mis on juba harunenud, toiduks ei sobi. Hariliku apsarit kasutatakse söögiks tavaliselt märtsist juuni lõpuni. Suurema saagi eesmärgil võrseid pleegitatakse kattes neid kasvades substraadiga. [1] Maa-aluseid osi kasutatakse neeru-ja maohaiguste ning suhkrutõve korral. Ürti aga kui diureetilist vahendit südame-, neeru-ja kusepõiehaiguste leevendamiseks. Marju on tarvitatud impotentsuse korral ja kõhukinnistina. Marjad on pisut mürgised. [4]

Eestis kasvatatakse asparit nii ilu-kui ka köögiviljataimena. [3]

Kasutatud allikad
1. Mans, D., Rao, L., Rao, V. (2020). Phytochemicals in Human Health. IntechOpen.
2. Guo, Y., Liu, Z., Wan, Y., Zhang, Y., Abdu, H. I., Yang, M., Pei, J., Yue, T., Zhang, X., Hacimuftuoglu, A., & Abd El-Aty, A. M. (2023). Literature analysis on asparagus roots and review of its functional characterizations. Frontiers in nutrition, 9, 1024190. https://doi.org/10.3389/fnut.2022.1024190 
3. Gustav, V. (1993). Eesti taimenimetused. Eesti Teaduste Akadeemia
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus