Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed/ Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Liilialised / Liliaceae
Perekond: Lauk / Allium
Liik: Viltune lauk / Allium obliquum L.
Botaaniline kirjeldus
Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks. Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas või silmustega kuni aukudega. Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. [2] Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused ning kas lamedad 0,3–15 cm laiused või ruljad alla 0,1 cm kuni üle 2 cm paksused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks. Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi. [1]
Viltune lauk on mitmeaastane rohttaim, kes tavaliselt moodustab ühe, harvem kuni kolm sibulat. Sibulad on piklik-ovaalse kujuga ja neid katavad on nahkjad ning punakaspruunid soomused. Olenevalt vanusest on nende läbimõõdud 1–3 cm ja kaal 5–20 g. Leht on rullunud 2/3 ulatuses ümber varre, viimane on tavaliselt 70–130 cm pikk. Lehed on lineaarsed, lamedad, 15–40 cm pikad, alusel 7–20 mm laiad ja järk-järgult otsani ahenevad. Õisik on kerakujulise sarika, milles on palju kollakasrohelisi kerajalt kellukjaid õisi. [3] Õis on mõlemasooline. Õiekate on lihtne, kolmetine, õiekattelehed on teravatipulised. Emakkond on tsönokarpne, ülemise paigutusega. Tolmukaid on kuus - need on emakast pikemad. Tolmukapead kollased. Vili on peaaegu kerajas kolmeviljalehine kupar.
Levila
Leviala hõlmab Ida-Euroopat - Rumeeniat ja idaosa Euroopa Venemaast; Aasiat - Kasahstani, Kõrgõzstani, Lääne-Siberit, Mongooliat ja Tiibetit. Viltune lauk on valgus- ja lubjalembene taim, kes kasvukohana eelistab elupaiku nagu niidud, mägede metsalood, mägijõgede kaldad kaljulõhed. Sõltuvalt asukohast kestab õitsemise periood maist kuni augustini. [2,3]
Toime ja kasutamine
Terve taim peletab putukaid ja mutte. [4] Kuigi selle liigi kohta pole spetsiifilisi meditsiinilisi kasutusviise uuritud, on selle perekonna liikmed üldiselt väga tervislikud toidulisandid. Nad sisaldavad suurt hulka erinevaid väävliühendeid (nt. alliini) (mis annavad neile sibula maitse ja aroomi) ja kui neid regulaarselt toidule lisada, aitavad nad vähendada vere kolesteroolitaset, toimivad seedesüsteemi toonikuna ja tugevdavad ka vereringesüsteemi. [5]
Kasutatud allikad
1. Choi H., J. & Hugo J., C. (2010). A taxonomic revision of Allium (Alliaceae) in Canadian prairie provinces. Botany, 88, 787-809.
2. Leht, M. (2007). Eesti taimede määraja. EMÜ; Eesti Loodusfoto.
3. Böttcher, C., Bach, L.T., Stürtz, M. et al. Characterization of phytochemicals from twisted-leaf garlic (Allium obliquum L.) using liquid chromatography coupled with electrospray ionization quadrupole time-of-flight mass spectrometry. Metabolomics 19, 89 (2023). https://doi.org/10.1007/s11306-023-02054-2
4. Riotte, L. (1978). Companion Planting for Successful Gardening. Garden Way, Vermont, USA. ISBN: 0-88266-064-0.
5. Böttcher, C., Bach, L.T., Stürtz, M. et al. (2023). Characterization of phytochemicals from twisted-leaf garlic (Allium obliquum L.) using liquid chromatography coupled with electrospray ionization quadrupole time-of-flight mass spectrometry. Metabolomics, 19(89). https://doi.org/10.1007/s11306-023-02054-2.