Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Maasikas / Fragaria
Liik: Kuumaasikas / Fragaria vesca (var. semperflorens) L.
Botaaniline kirjeldus
Kuumaasikas on metsmaasika taasviljuv vorm. Saaki annab ta öökülmadeni. Taim kasvab 5 kuni 20 cm kõrguseks on püstise ja tihe kasvuga. Kuumaasikas moodustab tihedaid puhmaid. Stoolonite olemasolu sõltub sordist. vars on püstine või tõusev, alumises osas harali karvadega ja ülemises osas lidus karvadega.Taimel on kolmetised liitlehed, mille juurmised lehed asetsevad pikkadel, harali karvadega rootsudel. Tipmine leheke on munajas või rombjas, lühirootsuline, ja külgmised lehed on munajad ja peaaegu rootsuta. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised ja alt sinakad. Ülemised varrelehed on tavaliselt lihtsad ja hambulised. Taimel on lühike, horisontaalne või viltune risoom, mis on tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega ning varustatud rohkete lisajuurtega. See struktuur aitab taimel ellu jääda mitme aasta vältel. [1-4]
Õied on mõlemasugulised, lahklehised, kaheli õiekattega, viietised. Õied on suhteliselt väikesed, kuni 2 cm läbimõõduga, ning nende tupplehed on kolmnurksed ja teravatipulised. Kroonlehed on valged, munajad või ümarad. Tolmukaid palju. Õied asuvad väheseõielises kännases, mille õieraod on pikad ja kaetud lidus karvadega. Õitsemisperiood on mai lõpust juunini. Vili on koguvili - see koosneb väikestest pähklikestest, mis asetsevad lihakaks muutunud õieteljel. Valminud viljad on punased, meeldiva lõhna ja maitsega. [1-4]
Levila
Kuumaasikas on looduslikult levinud Euroopa kaguosas, kultuurtaimena kasvatatakse kuumaasikat peaaegu kõikjal Euroopas alates 18. sajandist. Eesti taluaedades kasvatati kuumaasikat alates 19. sajandi keskpaigast. [3] Keskajal kasvatati kuumaasikat lossi- ning kloostriaedades nii ilu- kui ravimtaimena. [2]
Toime ja kasutamine
Kuumaasikal kui metsmaasika teisendil on metsmaasikaga samad kasulikud omadused. Kuumaasikad ja kuumaasikaürt aitavad väljutada organismist liigset vett ja halba kolesterooli, kusi- ja oblikhapet. Seega sobivad nad väga hästi südame ja veresoonkonnahaigetele, podagra leevendamisel, liigesevalude mahendamisel, maksavaevuste ja jämesoolepõletike raviks. Kuumaasikaid soovitatakse süüa ka neerukivitõve ja põrnahaiguste korral. Kuumaasikatee tõstab õpi- ja töövõimet ning vähendab stressi. [2]
Maasikad sisaldavad ensüümi nimetusega maleiinhape, mida leidub ka valgendavates hambapastades. Kuumaasikalehetee on tugevaim ravim kui maasikad ise. Selline tee puhastab organismi jääkainetest. Välispidiselt kõlbab sellise teega loputada suud ja kurku nii halva suulõhna mahendamiseks kui limaskestade haavandite parandamiseks. [3] Kuna kuumaasikas on palju salitsüülhapet, siis on ta väga hea looduslik palaviku alandaja. Maasikas sisaldab joodi ja kompenseerib joodivaegust igapäevases toidus ja joogivees ja alandab organismi suhkrutaset. [2]
Droogiks kasutatakse uriinierituse suurendamiseks peamiselt õitsemise ajal kogutud kuivatatud lehti. Rahvameditsiinis tarvitaakse ka marju. [5]
Kasutatud allikad
1. E-elurikkus. (2023). Occurrences Record. Vaadatud 01.10.2023.
2. Niiberg, T. (2012). Kuumaasika raviomadused ja toiteväärtus. Vaadatud 01.10.2023, veebisaidilt https://aianduskool.ee/maasikas6brad/artiklid/kuumaasika-raviomadused-ja-toitevaartus/.
3. Libek, A. V., & Eskla, V. (2012). Maalehe maasikaraamat. Tallinn: OÜ Hea Lugu. Vaadatud 01.10.2023, veebisaidilt https://aianduskool.ee/maasikas6brad/artiklid/maasika-sustemaatiline-kuuluvus/.
4. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
