Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Papaveraceae
Genus: Corydalis
Species: Fumewort - Corydalis solida (L.) Clairv.

Botanical Description
Fumewort (Corydalis solida) is a perennial, dioecious herbaceous plant belonging to the poppy family and the genus Corydalis. Its flower stalk reaches a height of 7–30 cm. The leaves are triply divided and grayish-green. The bracts at the base of the flowers are usually deeply divided. A flower cluster with 10–20 flowers is located at the top of the stalk. The petals are pinkish-violet to purple. The corolla has a spur, measuring 1.5–2 cm in length.

The plant begins blooming early in spring, at the end of April. Its flowering period is short, and by the end of May, flowers are no longer visible. Individual plants may bloom for only a few days. The fruit stalks are approximately the same length as the fruit itself and quickly fall off. By summer, the plant withers. Underground, the plant has a tuber about the size of a cherry, which stores nutrients, enabling it to sprout early. Cultivated varieties of fumewort are grown as ornamental plants in gardens. [1]

Distribution
Its natural distribution spans the northern parts of Europe and Asia. Hollowroot prefers shaded habitats. [1]

Effects and Useage
Fumewort has been used internally as a sedative for insomnia, as a stimulant, and as a pain reliever, particularly for painful menstruation, traumatic injuries, and lumbar pain. It is also used to lower blood pressure. Research indicates that it has effects on the thyroid gland and the adrenal cortex. [2]

References
1. Corydalis solida (L.) Clairv. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000622894. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Encyclopaedia of Herbs and their Uses. Dorling Kindersley, London. 1995 ISBN 0-7513-020-31. https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Corydalis+solida

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Tulikalaadsed (Ranunculales)
└── Magunalised (Papaveraceae)
└── Lõokannus (Corydalis)
└── Harilik lõokannus (Corydalis solida (L.) Clairv.) [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik lõokannus (Corydalis solida) on varakevadine mugulaga geofüüt, mis kasutab lühikest kasvuperioodi enne puude lehtimist: taim tärkab, õitseb ja viljub kiiresti ning koltub seejärel suveks. [2] Maapealne osa on enamasti 7–30 cm kõrgune ning lehed on hallikasrohelised ja mitmekordselt lõhestunud (kahelikolmetised). Õisik on kobar, millel on umbes 10–20 õit; kandelehed õite alusel on tüüpiliselt sügavalt lõhestunud. Õied on mõlemasugulised ja kannusega; kroonlehed varieeruvad roosakasvioletsest kuni lillani, kannus on ligikaudu 1,5–2 cm. [3] Viljaks on kupar, viljaraod on sageli enam-vähem vilja pikkused ning küpsed viljad/raod pudenevad kergesti. [3] Maa all areneb kirsisuurune mugul, [3] Seemned on varustatud elaiosoomiga ning levivad sageli sipelgate abil. [4,5]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania, Austria, Balti riigid, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Holland, Poola, Rumeenia, Sardiinia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi Euroopa-osa, Ukraina; samuti Venemaa Euroopa-osas: Kesk-Euroopa Venemaa, Ida-Euroopa Venemaa, Põhja-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa, Lõuna-Euroopa Venemaa); Aafrikas (Alžeeria); ning Aasias (Kasahstan, Tadžikistan, Usbekistan, Lääne-Siber). [1]

Introdutseeritud Euroopasse (Taani, Suurbritannia, Norra) ja Põhja-Ameerikasse (New York, Vermont). [1]

Kasvatamine
Paljundamine
Aianduses paljundatakse harilikku lõokannust enamasti mugulate ümberistutamise ja jagamisega pärast maapealse osa taandumist ning ka seemnetega. Seemned on varustatud elaiosoomiga ning looduslik toimub sipelgate abil. Seemned külvatakse kasvukohale kohe pärast valmimist. Seeme vajab idanemiseks kevadisi temperatuuride vaheldumist. [4,5]
Kasvutingimused
Lõoksnnusele sobib poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht lehtpuude all ning huumusrikas ja kevadel parasniiske, kuid vett hästi läbilaskev muld. 

Varumine ja säilitamine
Harilikku lõokannust ei soovitata ravimtaimena kasutada, sest liik sisaldab farmakoloogiliselt aktiivseid alkaloide, eriti maaaluses osas. [6]

Keemiline koostis
Alkaloidid
Protopiin (protopine)
Allokrüptopiin (allocryptopine)
Koptisiin (coptisine)
Berberiin (berberine)
Helidoniin (chelidonine)
Kelerütriin (chelerythrine)
Sanguinariin (sanguinarine)
Protopiini derivaat (protopine derivative)
Koptisiini derivaat (coptisine derivative)
Helidoniini derivaat (chelidonine derivative)
Tetrahüdrokoptisiin (tetrahydrocoptisine)
Tetrahüdroberberiin (tetrahydroberberine) [6]
Orgaanilised happed
Õunhape
trans-akonitiinhape (trans-aconitic acid)
kiinhape (quinic acid) [6]
Fenoolsed ühendid
Klorogeenhape
trans-kohvhape
p-kumaariinhape
Vanilliin. [6]
Flavonoidid
Rutiin
Kvertsetiin. [6]

Toime ja kasutamine
Uuringutes on lõokannuse vee- ja etanooliekstraktidel hinnatud antimikroobset aktiivsust; aktiivsus sõltub taimeosast ja ekstraktsioonist ning seostub peamiselt alkaloidide ja fenoolsete komponentide profiiliga. [6] Kuna taim sisaldab mitut bioloogiliselt tugeva toimega isokinoonset alkaloidi, ei ole harilik lõokannus fütoteraapias kasutamiseks sobiv, eriti seespidisel kasutamisel. [6]

Kasutatud kirjandus
[1] Royal Botanic Gardens, Kew. (2026). Plants of the World Online: Corydalis solida (L.) Clairv. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:60454743-2 Vaadatud 19.01.2026.
[2] Kukk, T. (2024). Eesti taimede kukeaabits (10., täiendatud trükk). Varrak.
[3] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (1999). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
[4] Gorb, S. N., & Gorb, E. V. (1995). Removal rates of seeds of five myrmecochorous plants by the ant Formica polyctena (Hymenoptera: Formicidae). Oikos, 73(3), 367–374. https://doi.org/10.2307/3545960
[5] Ehlers, B. K. (2012). Geographic variation for elaiosome-seed size ratio and its allometric relationship in two closely related Corydalis species. Plant Ecology & Diversity, 5(3), 395–401. https://doi.org/10.1080/17550874.2012.695812
[6] Zielińska, S., Dąbrowska, M., Kozłowska, W., Kalemba, D., & Matkowski, A. (2020). Phytochemical composition and antimicrobial activity of Corydalis solida and Pseudofumaria lutea. Molecules, 25(16), 3591. https://doi.org/10.3390/molecules25163591