Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Naistenõges / Nepeta
Liik: Faasseni naistenõges ehk Mussini naistenõges / Nepeta × faassenii syn. Nepeta × Mussinii syn. Nepeta racemosa
Botaaniline kirjeldus
Faasseni naistenõges on mitmeaastane aromaatne rohttaim, mis kuulub huulõieliste sugukonda. Taim kasvab 45-60 cm kõrguseks ja 60-90 cm laiuseks ja moodustab tiheda paljuharulise puhma. Varred on neljakandilised. Taime lehed on hallikasrohelised, lihtsad ja paiknevad varrel vastakalt. Lehed on kujult munajad, alusel südajad 20 – 30 mm pikkused ja 10 – 25 mm laiused. Lehed on kaetud hallikate liht-ja näärmekarvadega. Leheserv on saagjas-täkiline. Õied on sinised (lavendlikarva), 10-18 mm pikkused huulõied ja paiknevad 7 – 15 kaupa lihtsas paljuõielises õisikuvarre tippu moodustuvas kobaras. [1]
Levila
Perekonda Nepeta kuulub umbes 300 liiki, mis on levinud üle kogu maailma. Taimi leidub Aasias, Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kagu-Euroopas, Hiinas, Koreas, Jaapani ja Kanaari saartel. [2]
Naistenõgese liigid on traditsioonilise meditsiini väärtuslik osa ja neid kasutatakse laialdaselt, eriti India Himaalaja piirkonnas, Pakistanis, Nepalis (Baglundi piirkond), ka Hiinas, Türgis ja Iraanis. [2]
Toime ja kasutamine
Perekonna Nepeta liikidel on mitmesuguseid farmakoloogilisi toimeid, nimelt põletikuvastane, notsitseptiivne, Alzheimeri tõve vastane, vähivastane ja tsütotoksiline, antimikroobne, seenevastane, rahustav, kolesterooli alandav ning astmavastane. Kõik nimetatud toimed on tingitud spetsiifilisest keemilisest koostisest, mis koosneb peamiselt küllastumata laktoonidest, mida nimetatakse nepetalaktooniks. [3]
Faasseni naistenõgese liike kasutatakse laialdaselt ravimitena mitmesuguste vaevuste ja seisundite vastu, nagu tuulerõuged, tuberkuloos, malaaria, kopsupõletik, gripp, leetrid, maohaigused, silmahaigused, hingamishäired, astma, külmetushaigused, köha jne. [2]
Kasutatud allikad
1. Missouri Botanical Garden. (n.d.). Nepeta × faassenii. Retrieved from https://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?kempercode=e330
2. Sharma, A., Cooper, R., Bhardwaj, G., & Cannoo, D. S. (2021). The genus Nepeta: Traditional uses, phytochemicals and pharmacological properties. Journal of Ethnopharmacology, 268, 113679. https://doi.org/10.1016/j.jep.2020.113679
3. Salehi, B., Valussi, M., Jugran, A. K., ... (2018). Nepeta species: From farm to food applications and phytotherapy. Trends in Food Science and Technology, 80, 104–122. https://doi.org/10.1016/j.tifs.2018.07.030