Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Hõlmikpuutaimed / Ginkgophyta
Klass: Ginkgoopsida
Selts: Hõlmikpuulaadsed /Ginkgoales
Sugukond: Hõlmikpuulised / Ginkgoaceae
Perekond: Hõlmikpuu / Ginkgo
Liik: Hõlmikpuu / Ginkgo biloba L.
Botaaniline kirjeldus
Hõlmikpuu on kahekojaline puu, mille puhul eristatakse emas- ja isaspuid, esinedes looduslikes kasvukohtades suhtega 1:1. Selle puu suguküpsuse saavutamiseks kulub umbes 20 aastat. Isaspuid iseloomustab sirgem tüvi ja koonusjas võra, samas kui emasisendid on hargnenuma tüve ja ümarama võraga. [1,2]
Hõlmikpuu võib kasvada väga suureks ja elada väga vanaks. Hõlmikpuu koor on hallikaspruun, noorematel puudel sile ja ühtlane, vanematel aga muutub korkjalt rõmeliseks. Juveniilsetel hõlmikpuudel on kõrguse juurdekasv umbes pool meetrit aastas, kuid täiskasvanud puudel on kasvukiirus väiksem. Keskkonnastressi või toitainete külluse korral võib hõlmikpuu kasvatada ka teisese tüve. Hõlmikpuu lehed on lehvikukujulised, basaalroodsed ja enamasti kahehõlmalised. Lehed asetsevad pikkvõrsetel vahelduvalt ja lühivõrsetel kimbus, männastena. Suvel on lehed pealt sinakasrohelised ja alt helerohelised, sügisel kollased ja langevad talve hakul maha. [1,2,3]
Hõlmikpuu isas- ja emasõied arenevad eraldi puudel. Isaspuudel arenevad tolmukad, tolmlemine toimub tuule abil. Emaspuudel arenevad paarikaupa seemnealged, mis viljastumisel arenevad kollakateks ploomilaadseteks seemneteks, umbes 2,5 cm pikkusteks. Seemnetel on suur sisemine pähklitaoline osa, mida ümbritseb lihakas väline kate, mis lõhnab/haiseb iseloomulikult. [1,2,3]
Levila
Mõne autori arvates leidub hõlmikpuud looduslikult kasvamas vaid Hiinas ning, et tegemist on relikti ja endeemiga . Kultuurtaimena kasvatatakse hõlmikpuud Hiinas, Euroopas, Aasias, Argentinas, Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal ning teda võib kohata botaanikaaedades, linnaparkides. Aasias kasvad Ginko tihti templite aedades. [1]
Hõlmikpuid Eestis looduslikult ei esine, nad on võõrliigid ja neid kasvatatakse kas botaanikaaedades eksponaadina või ka koduaedades, tänavatel või linnaparkides haljastuspuuna. Avamaal kasvab 1990. aasta teose andmetel 38 puud 15 paigas. Viimasel ajal on taim levinud ka iluaianduses. [4]
Toime ja kasutamine
Hõlmikpuule on läbi aegade omistatud palju farmakoloogilisi toimeid, sealhulgas vähivastased, dementsusevastased, diabeedivastased, rasvumisvastased, lipiidide tasakaalu mõjutavad, antimikroobsed, antioksüdantsed, lipiidide peroksüdatsioonivastased, trombotsüütidevastased, põletikuvastased, maksa kaitsvad, antidepressantsed, vananemisvastased, immuunsust modulleerivad, hüpertensioonivastased ja neuroprotektiivsed omadused. [5] Kuigi hõlmikpuu lehe ekstrakte turustatakse sageli kognitiivsete võimekuste tugevdajatena, puudub tõendusmaterjal nende mõju kohta mälu või tähelepanu osas tervetel inimestel. Süstemaatilised ülevaated on näidanud, et hõlmikpuul puudub tõhusus kõrgvererõhutõve, menopausiga seotud kognitiivse languse, tinnituse, insuldist taastumise või kõrgmäestikuhaiguse ravis. Siiski on esialgseid tõendeid hõlmikpuu mõju kohta dementsuse ravis. [6] Põhiline on siiski taime trombotsüütide kujumise vastane toime. Lisaks sellele ka antibakteriaalne, antioksüdantne ning maksa kaitsev toime. [7]
Hõlmikpuu lehtede ekstraktid sisaldavad üle 30 erineva flavinoidi (nt kvertsetiin, kempferool, müritsetiin). Lisaks on taimes tuvastatud diterpeenlaktoone (ginkoliidid A, B, C, J ja M), ja seskviterpeenlaktoone (nt bilobaliid). Veel on taimes tuvastatud erinevaid steroide, alkaane, karotenoide, fenüülpropanoide, ketehhiine ja proantotsüaniine. [7, 8] Droogiks korjatakse rohelised lehed ja kuivatatakse. Droogi tarvitatakse erinevate preparaatide näol. Vastunäidistatud raseduse, imetamise ja ülitundlikkuse puhul. Viljade mahl võib põhjustada allergilist põletikku. [7]
Kasutatud allikad
1. Britannica, The Editors of Encyclopaedia. "ginkgo". Encyclopedia Britannica, 20 Oct. 2023, https://www.britannica.com/plant/ginkgo-tree. Accessed 18 November 2023.
2. Del Tredici, P. (1991). Ginkgos and People: A Thousand Years of Interaction. The Arnold Arboretum of Harvard University, 51(3), 4-15. Retrieved from https://citeseerx.ist.psu.edu/document?repid=rep1&type=pdf&doi=c7d8c6aac4cfd9b517d0aeb6913ec681775d32ad
3. Johnson, O. (2005). Euroopa puud. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
4.Sander, H., Elliku, J., & Paivel, A. (1990). Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed
5. Noor-E-Tabassum, Das, R., Lami, M. S., Chakraborty, A. J., Mitra, S., Tallei, T. E., Idroes, R., Mohamed, A. A., Hossain, M. J., Dhama, K., Mostafa-Hedeab, G., & Emran, T. B. (2022). Ginkgo biloba: A Treasure of Functional Phytochemicals with Multimedicinal Applications. Evidence-based complementary and alternative medicine : eCAM, 2022, 8288818. https://doi.org/10.1155/2022/8288818
6. Wikipedia contributors. (2023, November 17). Ginkgo biloba. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 09:22, November 18, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ginkgo_biloba&oldid=1185555616
7. van Beek, T. A., & Montoro, P. (2009). Chemical analysis and quality control of Ginkgo biloba leaves, extracts, and phytopharmaceuticals. Journal of Chromatography A, 1216(11), 2002-2032. https://doi.org/10.1016/j.chroma.2009.01.013'
8. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus
