TruLogs item database with QR quick access

Bay tree

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Magnoliids
Order: Laurales
Family: Lauraceae
Genus: Laurus
Species: Bay tree - Laurus nobilis L.

Botanical Description
The common bay tree belongs to the Lauraceae family and the genus Laurus. It is an aromatic, evergreen tree or large shrub that can grow 7–18 meters tall. The bark is dark brown. Its twigs are rounded and grooved; young twigs are hairy to almost smooth. The leaf arrangement is alternate, with petioles that are purplish-red when fresh, 0.7–1 cm long, sparsely hairy, or nearly smooth. The leaves are simple and entire. Leaf blades are greenish-gray underneath and darker on top, oblong or oblong-lanceolate in shape, measuring 5.5–12 × 1.8–3.2 cm, leathery, and smooth on both sides. The leaf base is wedge-shaped, the margins are slightly wavy, and the tip is sharp or tapered. Flowers are few and grouped in clusters in the leaf axils. The flowers are unisexual, with a pedicel up to 7 mm long, sparsely hairy or almost smooth. The perianth is simple and four-parted. The corolla is fused, with a hairy corolla tube and ovate lobes. The small, black, berry-like fruit is about 1 cm long and contains a single seed. [1]

Habitat
Naturally, the plant grows in the tropical and subtropical Himalayan mountains at altitudes of 900–2500 meters above sea level. It is also found in tropical and subtropical regions of Asia and Australia, on Pacific islands, and in South Asia. It is cultivated mainly in warm climates, such as Southern Europe and along the Mediterranean coast. Turkey, Algeria, France, Greece, Morocco, Spain, Portugal, Belgium, Mexico, Central and South America are commercial production centers of the common bay tree. [3]

Effects and Usage
The dried leaves and essential oil of the bay tree are used as spices and flavorings in cooking, especially in France. [2,3] Dried leaves are often included in marinades. Bay leaves have a more intense flavor and aroma when briefly burned on a hot stovetop or in a flame before adding them to food.

The essential oil extracted from the plant's leaves has antiparasitic, antioxidant, insecticidal, antibacterial, antiviral, antifungal, antispasmodic, acaricidal, and cytotoxic properties. Additionally, the essential oil is used in perfumery and soap production. [3]

In Iranian traditional medicine, bay leaves were used to treat epilepsy, neuralgia, and parkinsonism. The leaves and flowers are known to have aromatic, stimulating, and narcotic properties. When taken enterally, the leaves are used to alleviate gastrointestinal issues such as bloating and act as a diuretic. Parenterally, the essential oil relieves hemorrhoids, rheumatic pain, and fungal infections, such as athlete’s foot, due to its antifungal properties. [2]

References
1. WFO (2024): Laurus nobilis L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000364153. Accessed on: 06 Jan 2024
2. Caputo, L., Nazzaro, F., Souza, L. F., Aliberti, L., De Martino, L., Fratianni, F., Coppola, R., De Feo, V. (2017). Laurus nobilis: Composition of Essential Oil and Its Biological Activities. Molecules, 22(6), 930. DOI: https://doi.org/10.3390/molecules22060930 (04.10.2023).
3. Chahal, K., Kaur, M., Bhardwaj, U., Singla, N., Kaur, A. (2017). A review on chemistry and biological activities of Laurus nobilis L. essential oil. Journal of Pharmacognosy and Phytochemistry, 6(4), 1153–1161. https://www.phytojournal.com/archives/2017/vol6issue4/PartQ/6-4-18-817.pdf (04.10.2023).
4. Rodrigues de Moraes, P. L. (2013). The collections of Laureaceae in the herbarium of Henri van Heurck (AWH). Plant Ecology and Evolution, 146(3), 360–383. DOI: https://doi.org/10.5091/plecevo.2013.859 (04.10.2023).

Harilik loorberipuu

Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Magnoliidid (Magnoliids)
└── Loorberipuulaadsed (Laurales)
└── Loorberilised (Lauraceae)
└── Loorberipuu (Laurus)
└── Harilik loorberipuu (Laurus nobilis L.) [1–3]

Botaaniline kirjeldus
Harilik loorberipuu on loorbeliste sugukonda loorberipuu perekonda kuuluv aromaatne igihaljas puu või suur põõsas, mis võib kasvada 7 – 18 m kõrguseks. Puu koor on mustjaspruuni värvi. Oksakesed on ümarad ja soonilised; noored oksad on karvased kuni peaaegu paljad. Leheseis on vahelduv; leherootsud on värskena lillakaspunased, 0,7–1 cm pikkused, hõredalt karvased või peaaegu paljad. Leht on terve servaga lihtleht. Lehelabad on alaküljelt rohekashallid ja pealt tumedamad, piklikud või piklik-lantsetja kujuga, mõõtmetega 5,5–12 × 1,8–3,2 cm, nahkjad, mõlemalt küljelt paljad. Lehe alus on kiilukujuline, serv kergelt lainjas ja tipp terav või teritunud. Õied vähearvuliselt kobarates lehtede kaenaldes. Õied ühesoolised. Õieraag kuni 7 mm pikk, hõredalt karvane või peaaegu paljas. Õiekate lihtne, neljatine. Kroon liitlehine; krooniputk karvane; hõlmad munajad. Väike, must ja marjataoline vili on umbes 1 cm pikkune ning sisaldab ühte seemet. [1]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Korsika; Küpros; Ida-Egeuse saared; Kreeta; Kreeka; Itaalia; Sardiinia; Sitsiilia; Loode-Balkani poolsaar; Prantsusmaa; Türgi Euroopa-osa), Aasias (Liibanon–Süüria; Palestiina; Türgi) ning Aafrikas (Alžeeria; Liibüa; Maroko; Tuneesia). [3]

Introdutseeritud või naturaliseerunud Euroopas (Assoorid; Baleaari saared; Iirimaa; Portugal; Hispaania; Suurbritannia; Krimm), Aasias (Korea; Vietnam; Põhja-Kaukaasia; Taga-Kaukaasia). [3]

Kasvatamine
Harilik loorberipuu on Vahemere piirkonna igihaljas liik, mida kasvatatakse nii avamaal pehme talvega aladel kui ka talvitamist vajava kultuurina jahedamas kliimas; taim talub hästi lõikust. [4]
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega ning vegetatiivselt pistikutega. Seemnetega paljundamisel võivad sorditunnused varieeruda; vegetatiivne paljundus on eelistatud ühtlase istutusmaterjali saamiseks. [4,5]
Seemnete idanemise tingimused
Idanemine paraneb seemnekesta eemaldamisel. [5]
Kasvutingimused
Loorber eelistab sooja ja valgusküllast kasvukohta ning hästi vett läbilaskvat mulda; liigniiskus ja raske pinnas soodustavad juureprobleemide tekkimist. Põuakindlus on loorberil üldiselt hea, kuid noori taimede kasvatamisel on ühtlane niiskus ja mõõdukas väetamine olulised. [4]
Allelopaatia ja sümbioos
Harilik loorberipuu võib looduslikes kooslustes olla seotud mullaseente kooslustega ning sümbiootilised seosed võivad mõjutada toitainete omastamist ja stressitaluvust. [4] Loorberil esineb mitmesuguseid putukkahjureid nt loorberi-karilane ja kärbes (Trialeurodes lauri). [7]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse peamiselt lehti (Lauri folium). Lehti korjatakse aromaatsuse säilitamiseks kuiva ilmaga ning kuivatatakse varjulises, hea õhuringlusega kohas; liiga kõrge temperatuur vähendab eeterliku õli sisaldust ja aroomi. [8]
Säilitatakse kuivas, jahedas ja valguse eest kaitstult, suletud nõus. Aroomi ja toimeainete säilimise seisukohalt on soovituslik kasutusaeg tavatingimustes kuni umbes 1 aasta. [8]

Keemiline koostis
Eeterlik õli (lehtedest)
Monoterpeenoksiidid
1,8-tsineool (eukalüptool; 1,8-cineole) [5]
Monoterpeenid
sabineen (sabinene) [5]
alfa-pineen (α-pinene) [5]
beeta-pineen (β-pinene) [5]
kampheen (camphene) [5]
beeta-mürtseen (β-myrcene) [5]
limoneen (limonene) [5]
Monoterpeenalkoholid
linalool (linalool) [5]
terpinen-4-ool (terpinen-4-ol) [5]
alfa-terpineool (α-terpineol) [5]
Monoterpeenestrid
alfa-terpinüülatsetaat (α-terpinyl acetate) [5]
Fenüülpropanoidid
metüüleugenool (methyl eugenol) [5]
Polüfenoolsed ühendid (lehtedest)
Fenoolhapped
rosmariinhape (rosmarinic acid) [6]
sireenhape (syringic acid) [6]
3,4-dihüdroksübensoehappe heksosiid (3,4-dihydrobenzoic acid hexoside) [6]
protokatehhuape (protocatechuic acid) [6]
klorogeenhape (chlorogenic acid) [6]
p-hüdroksübensoehape (p-hydroxybenzoic acid) [6]
kohvhape (caffeic acid) [6]
p-kumaarhape (p-coumaric acid) [6]
feruulahape (ferulic acid) [6]
gallushape (gallic acid) [6]
Flavonoidid ja flavonoidglükosiidid
luteoliin-6-C-glükosiid (luteolin-6-C-glucoside) [6]
luteoliin (luteolin) [6]
apigeniin (apigenin) [6]
apigeniin-6-C-(O-deoksüheksosüül)-heksosiid (apigenin-6-C-(O-deoxyhexosyl)-hexoside) [6]
rutiin (rutin) [6]
kvertsetiin-3-glükosiid (quercetin-3-glucoside) [6]
kvertsetiin-3-pentosiid (quercetin-3-pentoside) [6]
kvertsetiin-3-ramnosiid (quercetin-3-rhamnoside) [6]
isorhamnetiin-3-heksosiid (isorhamnetin-3-hexoside) [6]
müritsetiin (myricetin) [6]
kemferool-3-O-deoksüheksosiid (kaempferol-3-O-deoxyhexoside) [6]
kemferool-3-O-heksosiid (kaempferol-3-O-hexoside) [6]
kemferool-3-O-pentosiid (kaempferol-3-O-pentoside) [6]
kemferool-3-rutinosiid (kaempferol-3-rutinoside) [6]
Flavaan-3-oolid ja proantotsüanidiinid
katehhiin (catechin) [6]
epikatehhiin (epicatechin) [6]
protsüanidiini trimeer (procyanidin trimer) [6]
Gallaat-derivaadid
epikatehhiin-gallaat (epicatechin gallate) [6]
epigallokatehhiin-gallaat (epigallocatechin gallate) [6]

Peamised toimeained
Olulisemateks peetakse lehtede eeterliku õli monoterpeenseid ühendeid (nt 1,8-tsineool, sabineen, α-terpinüülatsetaat, linalool) ning polüfenoolseid ühendeid (nt rosmariinhape ja flavonoidglükosiidid). [5,6]

Toime ja kasutamine
Hariliku loorberipuu lehti kasutatakse laialdaselt vürtsina (suppides, hautistes, marinaadides jm); rahvameditsiinis on lehti ja eeterlikku õli kasutatud eeskätt seedimist toetava ja antiseptilise abivahendina ning välispidiselt hõõrumiseks. [8]
Uuringud viitavad, et leheekstraktide antioksüdatiivne potentsiaal seostub nii polüfenoolidega (nt rosmariinhape, flavonoidid) kui ka teiste fenoolsete komponentidega; polüfenoolprofiil ja antioksüdatiivne võime võivad sõltuda ekstraktsioonitingimustest. [6]
Eeterliku õli kontsentreeritud kasutamisel (nt aroomiteraapias või nahal) on oluline annustamine ja individuaalne taluvus; toiduvürtsina kasutatavad kogused on üldjuhul ohutud. [8]

Kasutatud kirjandus
[1] Flora of China Editorial Committee. (n.d.). Laurus nobilis. In Flora of China (eFloras). Missouri Botanical Garden & Harvard University Herbaria. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=200008765
[2] The Angiosperm Phylogeny Group, Chase, M. W., Christenhusz, M. J. M., Fay, M. F., Byng, J. W., Judd, W. S., Soltis, D. E., Mabberley, D. J., Sennikov, A. N., Soltis, P. S., & Stevens, P. F. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[3] Plants of the World Online. (n.d.). Laurus nobilis L. Royal Botanic Gardens, Kew. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:465049-1
[4] Paparella, A., Nawade, B., Shaltiel-Harpaz, L., & Ibdah, M. (2022). A review of the botany, volatile composition, biochemical and molecular aspects, and traditional uses of Laurus nobilis. Plants, 11(9), 1209. https://doi.org/10.3390/plants11091209
[5] Güngör, H. H., Gürel, A., & Karık, Ü. (2024). The effect of seed pre-treatments and plant growth regulators on in vitro germination of dormant Laurus nobilis L. seeds. Akademik Ziraat Dergisi, 13(2), 319–328. https://doi.org/10.29278/azd.1452082
[6] Dobroslavić, E., Elez Garofulić, I., Zorić, Z., Pedisić, S., & Dragović-Uzelac, V. (2021). Polyphenolic characterization and antioxidant capacity of Laurus nobilis L. leaf extracts obtained by green and conventional extraction techniques. Processes, 9(10), 1840. https://doi.org/10.3390/pr9101840
[7] Oberemok, V. V., Gal’chinsky, N. V., Useinov, R. Z., Novikov, I. A., Puzanova, Y. V., Filatov, R. I., Kouakou, N. J., Kouame, K. F., Kra, K. D., & Laikova, K. V. (2023). Four most pathogenic superfamilies of insect pests of suborder Sternorrhyncha: Invisible superplunderers of plant vitality. Insects, 14(5), 462. https://doi.org/10.3390/insects14050462
[8] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.