Harilik õlipuu

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Õlipuulised / Oleaceae
Perekond: Õlipuu / Olea
Liik: Harilik õlipuu / Olea europaea L.

Botaaniline kirjeldus
Oliivipuu on õlipuuliste sugukonda, perekonda õlipuu kuuluv puu. Taim kasvab tavaliselt 3 kuni 12 meetri kõrguseks ja tal on palju oksi. Selle lehed on nahkjad ja lantsetikujulised, pealt tumedad ja alt hõbedased, asetudes vastakuti oksa küljes. Puit on mädanemiskindel. Kui tüvi sureb, võib juurtest kasvada uus tüvi.  Oliivipuud õitsevad hiliskevadel; väikesed, valkjad õied asuvad lahtistes pöörisjates õisikutes lehtede kaenaldes. Õiekate kaheli. Tupplehed 1-1,5 mm, moodustavad liitlehise nelja teritunud tipuga putke. Kroonlehed valged, 2,5-4 mm läbimõõduga; õiekrooni liitlehine, neljatine, õieputk umbes 1 mm pikk, hõlmad elliptilised, sissepoole keerduvad, 1,5-3 mm pikkused. Õisi on kahte tüüpi: hermafrodiitsed, mis sisaldavad nii isas- kui emasorganeid ja võivad areneda oliiviviljadeks; ning isased, mis sisaldavad ainult tolmukaid. Tolmukaid kaks. Emakaid üks. Oliiv on tuultolmleja. Viljade tekkimine on oliivipuul sageli ebaühtlane. [1,2] 

Vili on luuvili. Luu sees on üks või kaks seemet. Oliivid sisaldavad kõige rohkem õli (umbes 20–30 protsenti värskest kaalust) ja on kõige raskemad kuus kuni kaheksa kuud pärast õite ilmumist. Selles staadiumis on nad mustad ja püsivad puul veel mitu nädalat. [1,2] 

Levila
Harilik õlipuu pärineb Vahemere piirkonnast ning on kultuuristatult levinud Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, Lõuna-Aafrikas, Kagu-Aasias, Lõuna-Hiinas, Uus-Kaledoonias, Ida-Austraalias jm. [2] Näib, et oliivi on Vahemere idaosas kasvatatud juba eelajaloolistest aegadest ning see on olnud tihedalt seotud inimeste usuliste, sotsiaalkultuuriliste, meditsiiniliste ja toitumisvajadustega. Tänapäeval on oliivikasvatus saavutanud kaubandusliku põllukultuuri staatuse kõigis Vahemere kliimaga riikides. Hispaania, Itaalia ja Kreeka on juhtivad oliivide tootjad. Teised olulised oliivitootmisriigid on Türgi, Tuneesia, Portugal, Prantsusmaa, Maroko, Alžeeria, Süüria, Jugoslaavia, Jordaania, USA, Küpros, Iisrael, Argentina ja Liibüa. [3]  

Toime ja kasutamine
Õlipuu on igihaljas kserofüütne puu, mida kasvatatakse luuviljade jaoks, mis annavad õli ja mida turustatakse ka laua- või marineeritud oliividena. 

Oliiviõli koosneb peamiselt segatud triglütseriidestrist oleiinhappe, linoolhappe, palmitiinhappe ja teiste rasvhapete estritest, skvalaanist (kuni 0,7%) ja steroolide (umbes 0,2% fütosterool ja tokoferoolid) jälgedega. Koostis varieerub sõltuvalt sordist, piirkonnast, kõrgusest merepinnast, koristusajast ja ekstraheerimisprotsessist. [4,5,6]  
Rasvhapete koostises on:

• Oleiinhape (monoküllastumata): 55–83%

• Linoolhape (polüküllastumata, omega-6): 3,5–21%

• Palmitiinhape (küllastunud): 7,5–20%

• Steariinhape (küllastunud): 0,5–5%

• α-linoleenhape (polüküllastumata, omega-3): 0–1,5%

Oliiviõli sisaldab jälgi fenoolidest (umbes 0,5%), nagu türosooli, hüdroksütürosooli, oleokantaali ja oleuropeiini estrid, mis annavad neitsioliiviõlile selle mõru, terava maitse ja aitavad kaasa ka selle aroomile. Oliiviõli on vähemalt 30 fenoolse ühendi allikas, mille hulka kuuluvad elenoolhape, oliivide küpsemise marker ja alfa-tokoferool, üks kaheksast E-vitamiini perekonna liikmest. Oleuropeiin, koos teiste lähedalt seotud ühenditega nagu 10-hüdroksüoleuropeiin, ligstroosiid ja 10-hüdroksüligstroosiid, on elenoolhappe türosiilestrid. Teiste fenoolsete koostisosade hulka kuuluvad flavonoidid, lignaanid ja pinoresinool. [4,5,6]

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Olea europaea L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000817273. Accessed on: 06 Jan 2024
2. The Editors of Encyclopaedia Britannica. (2023, November 7). Olive: Description, Production, & Oil. Britannica. Retrieved from https://www.britannica.com/plant/olive-plant​``【oaicite:1】``​​``【oaicite:0】``​.
3. Raina, B. L. (2003). Olives. In Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition (Second Edition, pp. 4260-4267). https://doi.org/10.1016/B0-12-227055-X/00861-0
4. Rodriguez-Rodriguez, R., & Ruiz-Gutierrez, V. (2010). Functional Properties of Pentacyclic Triterpenes Contained in Pomace Olive Oil. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 1431-1438). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00159-5
5. Orihara, Y., & Ebizuka, Y. (2010). Production of Triterpene Acids by Cell-suspension Cultures of Olea europaea. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 341-347). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00038-3
6. Wikipedia contributors. (n.d.). Olive oil. In Wikipedia. Retrieved November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/wiki/Olive_oil​``【oaicite:0】``​.