Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Oleaceae
Genus: Olea
Species: Olive - Olea europea L.

Botanical Description
The olive tree belongs to the family Oleaceae and the genus Olea. It typically grows 3 to 12 meters tall and has numerous branches. The leathery, lance-shaped leaves are dark green on top and silvery underneath, arranged oppositely on the branches. The wood is resistant to decay, and if the trunk dies, new shoots can emerge from the roots. The tree blooms in late spring with small, whitish flowers in loose panicles located in leaf axils. Flowers have a double perianth: sepals are 1–1.5 mm long, fused into a tube with four pointed tips, and petals are white, fused, forming a four-lobed corolla. The flowers are either hermaphroditic, producing fruit, or male with only stamens. Pollination is by wind, and fruit production is often uneven. [1, 2]

The fruit is a drupe with one or two seeds inside. Olives contain high oil content (20–30% of fresh weight) and are heaviest 6 to 8 months after flowering, at which point they turn black and remain on the tree for several weeks. [1, 2]

Distribution
The common olive (Olea europaea) originates from the Mediterranean region and has been cultivated in Southern Europe, the Middle East, South Africa, Southeast Asia, Southern China, New Caledonia, Eastern Australia, and beyond. Olives have been cultivated in the eastern Mediterranean since prehistoric times and have played significant roles in religious, socio-cultural, medicinal, and dietary contexts. Today, olive cultivation is a commercial agricultural practice in all countries with a Mediterranean climate. Spain, Italy, and Greece are the leading producers, followed by Turkey, Tunisia, Portugal, France, Morocco, Algeria, Syria, Jordan, the U.S., Israel, Argentina, and Libya. [3]

Effects and Usage
The evergreen olive tree is a xerophytic species cultivated for its drupes, which are used to produce oil and are marketed as table or pickled olives.

Olive oil primarily consists of mixed triglyceride esters of oleic, linoleic, and palmitic acids, with small amounts of squalene (up to 0.7%) and sterols (~0.2%, including phytosterols and tocopherols). Its composition varies depending on variety, region, altitude, harvest time, and extraction process. [4, 5, 6]

Fatty acid composition:

Oleic acid (monounsaturated): 55–83%

Linoleic acid (polyunsaturated, omega-6): 3.5–21%

Palmitic acid (saturated): 7.5–20%

Stearic acid (saturated): 0.5–5%

α-Linolenic acid (polyunsaturated, omega-3): 0–1.5%

Olive oil contains trace amounts of phenolic compounds (~0.5%), such as tyrosol, hydroxytyrosol, oleocanthal, and oleuropein esters, which contribute to its bitterness, pungency, and aroma. It also contains at least 30 phenolic compounds, including elenolic acid, a marker of olive ripeness, and α-tocopherol, a member of the vitamin E family. Oleuropein and related compounds are elenolic acid tyrosyl esters, with additional phenolic components including flavonoids, lignans, and pinoresinol. [4, 5, 6]

References
1. WFO (2024): Olea europaea L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000817273. Accessed on: 06 Jan 2024.
2. The Editors of Encyclopaedia Britannica. (2023, November 7). Olive: Description, Production, & Oil. Britannica. Retrieved from https://www.britannica.com/plant/olive-plant.
3. Raina, B. L. (2003). Olives. In Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition (Second Edition, pp. 4260–4267). https://doi.org/10.1016/B0-12-227055-X/00861-0.
4. Rodriguez-Rodriguez, R., & Ruiz-Gutierrez, V. (2010). Functional Properties of Pentacyclic Triterpenes Contained in Pomace Olive Oil. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 1431–1438). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00159-5.
5. Orihara, Y., & Ebizuka, Y. (2010). Production of Triterpene Acids by Cell-suspension Cultures of Olea europaea. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 341–347). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00038-3.
6. Wikipedia contributors. (n.d.). Olive oil. In Wikipedia. Retrieved November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/wiki/Olive_oil.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Õlipuulised (Oleaceae)
Perekond: Õlipuu (Olea)
Liik: Harilik õlipuu - Olea europaea L.

Botaaniline kirjeldus
Oliivipuu on õlipuuliste sugukonda, perekonda õlipuu kuuluv puu. Taim kasvab tavaliselt 3 kuni 12 meetri kõrguseks ja tal on palju oksi. Selle lehed on nahkjad ja lantsetikujulised, pealt tumedad ja alt hõbedased, asetudes vastakuti oksa küljes. Puit on mädanemiskindel. Kui tüvi sureb, võib juurtest kasvada uus tüvi.  Oliivipuud õitsevad hiliskevadel; väikesed, valkjad õied asuvad lahtistes pöörisjates õisikutes lehtede kaenaldes. Õiekate kaheli. Tupplehed 1-1,5 mm, moodustavad liitlehise nelja teritunud tipuga putke. Kroonlehed valged, 2,5-4 mm läbimõõduga; õiekrooni liitlehine, neljatine, õieputk umbes 1 mm pikk, hõlmad elliptilised, sissepoole keerduvad, 1,5-3 mm pikkused. Õisi on kahte tüüpi: hermafrodiitsed, mis sisaldavad nii isas- kui emasorganeid ja võivad areneda oliiviviljadeks; ning isased, mis sisaldavad ainult tolmukaid. Tolmukaid kaks. Emakaid üks. Oliiv on tuultolmleja. Viljade tekkimine on oliivipuul sageli ebaühtlane. [1,2] 

Vili on luuvili. Luu sees on üks või kaks seemet. Oliivid sisaldavad kõige rohkem õli (umbes 20–30 protsenti värskest kaalust) ja on kõige raskemad kuus kuni kaheksa kuud pärast õite ilmumist. Selles staadiumis on nad mustad ja püsivad puul veel mitu nädalat. [1,2] 

Levila
Harilik õlipuu pärineb Vahemere piirkonnast ning on kultuuristatult levinud Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, Lõuna-Aafrikas, Kagu-Aasias, Lõuna-Hiinas, Uus-Kaledoonias, Ida-Austraalias jm. [2] Näib, et oliivi on Vahemere idaosas kasvatatud juba eelajaloolistest aegadest ning see on olnud tihedalt seotud inimeste usuliste, sotsiaalkultuuriliste, meditsiiniliste ja toitumisvajadustega. Tänapäeval on oliivikasvatus saavutanud kaubandusliku põllukultuuri staatuse kõigis Vahemere kliimaga riikides. Hispaania, Itaalia ja Kreeka on juhtivad oliivide tootjad. Teised olulised oliivitootmisriigid on Türgi, Tuneesia, Portugal, Prantsusmaa, Maroko, Alžeeria, Süüria, Jugoslaavia, Jordaania, USA, Küpros, Iisrael, Argentina ja Liibüa. [3]  

Toime ja kasutamine
Õlipuu on igihaljas kserofüütne puu, mida kasvatatakse luuviljade jaoks, mis annavad õli ja mida turustatakse ka laua- või marineeritud oliividena. 

Oliiviõli koosneb peamiselt segatud triglütseriidestrist oleiinhappe, linoolhappe, palmitiinhappe ja teiste rasvhapete estritest, skvalaanist (kuni 0,7%) ja steroolide (umbes 0,2% fütosterool ja tokoferoolid) jälgedega. Koostis varieerub sõltuvalt sordist, piirkonnast, kõrgusest merepinnast, koristusajast ja ekstraheerimisprotsessist. [4,5,6]  
Rasvhapete koostises on:

• Oleiinhape (monoküllastumata): 55–83%

• Linoolhape (polüküllastumata, omega-6): 3,5–21%

• Palmitiinhape (küllastunud): 7,5–20%

• Steariinhape (küllastunud): 0,5–5%

• α-linoleenhape (polüküllastumata, omega-3): 0–1,5%

Oliiviõli sisaldab jälgi fenoolidest (umbes 0,5%), nagu türosooli, hüdroksütürosooli, oleokantaali ja oleuropeiini estrid, mis annavad neitsioliiviõlile selle mõru, terava maitse ja aitavad kaasa ka selle aroomile. Oliiviõli on vähemalt 30 fenoolse ühendi allikas, mille hulka kuuluvad elenoolhape, oliivide küpsemise marker ja alfa-tokoferool, üks kaheksast E-vitamiini perekonna liikmest. Oleuropeiin, koos teiste lähedalt seotud ühenditega nagu 10-hüdroksüoleuropeiin, ligstroosiid ja 10-hüdroksüligstroosiid, on elenoolhappe türosiilestrid. Teiste fenoolsete koostisosade hulka kuuluvad flavonoidid, lignaanid ja pinoresinool. [4,5,6]

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Olea europaea L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000817273. Accessed on: 06 Jan 2024
2. The Editors of Encyclopaedia Britannica. (2023, November 7). Olive: Description, Production, & Oil. Britannica. Retrieved from https://www.britannica.com/plant/olive-plant​``【oaicite:1】``​​``【oaicite:0】``​.
3. Raina, B. L. (2003). Olives. In Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition (Second Edition, pp. 4260-4267). https://doi.org/10.1016/B0-12-227055-X/00861-0
4. Rodriguez-Rodriguez, R., & Ruiz-Gutierrez, V. (2010). Functional Properties of Pentacyclic Triterpenes Contained in Pomace Olive Oil. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 1431-1438). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00159-5
5. Orihara, Y., & Ebizuka, Y. (2010). Production of Triterpene Acids by Cell-suspension Cultures of Olea europaea. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 341-347). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00038-3
6. Wikipedia contributors. (n.d.). Olive oil. In Wikipedia. Retrieved November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/wiki/Olive_oil​``【oaicite:0】``​.