We use cookies to ensure that we give you the best experience on our website. If you continue to use this site we will assume that you are happy with it. Read our privacy policy

/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik õlipuu

Harilik õlipuu

Views: 201

Harilik õlipuu 1
Harilik õlipuu 2
❮ ❯

Olive

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Oleaceae
Genus: Olea
Species: Olive - Olea europea L.

Botanical Description
The olive tree belongs to the family Oleaceae and the genus Olea. It typically grows 3 to 12 meters tall and has numerous branches. The leathery, lance-shaped leaves are dark green on top and silvery underneath, arranged oppositely on the branches. The wood is resistant to decay, and if the trunk dies, new shoots can emerge from the roots. The tree blooms in late spring with small, whitish flowers in loose panicles located in leaf axils. Flowers have a double perianth: sepals are 1–1.5 mm long, fused into a tube with four pointed tips, and petals are white, fused, forming a four-lobed corolla. The flowers are either hermaphroditic, producing fruit, or male with only stamens. Pollination is by wind, and fruit production is often uneven. [1, 2]

The fruit is a drupe with one or two seeds inside. Olives contain high oil content (20–30% of fresh weight) and are heaviest 6 to 8 months after flowering, at which point they turn black and remain on the tree for several weeks. [1, 2]

Distribution
The common olive (Olea europaea) originates from the Mediterranean region and has been cultivated in Southern Europe, the Middle East, South Africa, Southeast Asia, Southern China, New Caledonia, Eastern Australia, and beyond. Olives have been cultivated in the eastern Mediterranean since prehistoric times and have played significant roles in religious, socio-cultural, medicinal, and dietary contexts. Today, olive cultivation is a commercial agricultural practice in all countries with a Mediterranean climate. Spain, Italy, and Greece are the leading producers, followed by Turkey, Tunisia, Portugal, France, Morocco, Algeria, Syria, Jordan, the U.S., Israel, Argentina, and Libya. [3]

Effects and Usage
The evergreen olive tree is a xerophytic species cultivated for its drupes, which are used to produce oil and are marketed as table or pickled olives.

Olive oil primarily consists of mixed triglyceride esters of oleic, linoleic, and palmitic acids, with small amounts of squalene (up to 0.7%) and sterols (~0.2%, including phytosterols and tocopherols). Its composition varies depending on variety, region, altitude, harvest time, and extraction process. [4, 5, 6]

Fatty acid composition:

Oleic acid (monounsaturated): 55–83%

Linoleic acid (polyunsaturated, omega-6): 3.5–21%

Palmitic acid (saturated): 7.5–20%

Stearic acid (saturated): 0.5–5%

α-Linolenic acid (polyunsaturated, omega-3): 0–1.5%

Olive oil contains trace amounts of phenolic compounds (~0.5%), such as tyrosol, hydroxytyrosol, oleocanthal, and oleuropein esters, which contribute to its bitterness, pungency, and aroma. It also contains at least 30 phenolic compounds, including elenolic acid, a marker of olive ripeness, and α-tocopherol, a member of the vitamin E family. Oleuropein and related compounds are elenolic acid tyrosyl esters, with additional phenolic components including flavonoids, lignans, and pinoresinol. [4, 5, 6]

References
1. WFO (2024): Olea europaea L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000817273. Accessed on: 06 Jan 2024.
2. The Editors of Encyclopaedia Britannica. (2023, November 7). Olive: Description, Production, & Oil. Britannica. Retrieved from https://www.britannica.com/plant/olive-plant.
3. Raina, B. L. (2003). Olives. In Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition (Second Edition, pp. 4260–4267). https://doi.org/10.1016/B0-12-227055-X/00861-0.
4. Rodriguez-Rodriguez, R., & Ruiz-Gutierrez, V. (2010). Functional Properties of Pentacyclic Triterpenes Contained in Pomace Olive Oil. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 1431–1438). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00159-5.
5. Orihara, Y., & Ebizuka, Y. (2010). Production of Triterpene Acids by Cell-suspension Cultures of Olea europaea. In Olives and Olive Oil in Health and Disease Prevention (pp. 341–347). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374420-3.00038-3.
6. Wikipedia contributors. (n.d.). Olive oil. In Wikipedia. Retrieved November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/wiki/Olive_oil.

Harilik õlipuu

Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
└── Õlipuulised (Oleaceae)
└── Õlipuu (Olea)
└── Harilik õlipuu (Olea europaea L.) [1–3]

Botaaniline kirjeldus
Oliivipuu on õlipuuliste sugukonda, perekonda õlipuu kuuluv puu. Taim kasvab tavaliselt 3 kuni 12 meetri kõrguseks ja tal on palju oksi. Selle lehed on nahkjad ja lantsetikujulised, pealt tumedad ja alt hõbedased, asetudes vastakuti oksa küljes. Puit on mädanemiskindel. Kui tüvi sureb, võib juurtest kasvada uus tüvi. Oliivipuud õitsevad hiliskevadel; väikesed, valkjad õied asuvad lahtistes pöörisjates õisikutes lehtede kaenaldes. Õiekate kaheli. Tupplehed 1-1,5 mm, moodustavad liitlehise nelja teritunud tipuga putke. Kroonlehed valged, 2,5-4 mm läbimõõduga; õiekrooni liitlehine, neljatine, õieputk umbes 1 mm pikk, hõlmad elliptilised, sissepoole keerduvad, 1,5-3 mm pikkused. Õisi on kahte tüüpi: hermafrodiitsed, mis sisaldavad nii isas- kui emasorganeid ja võivad areneda oliiviviljadeks; ning isased, mis sisaldavad ainult tolmukaid. Tolmukaid kaks. Emakaid üks. Oliiv on tuultolmleja. Viljade tekkimine on oliivipuul sageli ebaühtlane. [1,2]

Vili on luuvili. Luu sees on üks või kaks seemet. Oliivid sisaldavad kõige rohkem õli (umbes 20–30 protsenti värskest kaalust) ja on kõige raskemad kuus kuni kaheksa kuud pärast õite ilmumist. Selles staadiumis on nad mustad ja püsivad puul veel mitu nädalat. [1,2]

Levila
Looduslikult levib Aafrikas (Alžeeria; Angola; Botswana; Burundi; Djibouti; Kongo DV; Eritrea; Esvatini; Etioopia; Keenia; Lesotho; Liibüa; Malawi; Maroko; Mauritiuse saar; Mosambiik; Namiibia; Niger; Rwanda; Réunion; Somaalia; Sudaan–Lõuna-Sudaan; Tansaania; Tuneesia; Uganda; Sambia; Zimbabwe; Lõuna-Aafrika: Kapimaa provintsid, Free State, KwaZulu-Natal, Northern Provinces, North-West), Euroopas (Albaania; Baleaarid; Kanaari saared; Küpros; Ida-Egeuse saared; Kreeka; Kreeta; Itaalia; Portugal; Sardiinia; Sitsiilia; Hispaania; Türgi Euroopa-osa) ning Aasias (Afganistan; Hiina: Lõuna-keskosa; Iraan; Nepal; Oman; Pakistan; Palestiina; Saudi Araabia; Türgi; Lääne-Himaalaja; Jeemen). [4]

Introdutseeritud või naturaliseerunud Euroopas (Korsika; Prantsusmaa; Krimm), Aafrikas (Egiptus; Ascension; St Helena), Aasias (Hiina: kagupiirkond; Hainani saar; Iraak; Java; Korea; Liibanon–Süüria; Taiwan; Tiibet), Põhja-Ameerikas (Bermuda; Hawaii; Mehhiko: edelaosa), Lõuna-Ameerikas (Argentina kirdeosa) ning Okeaanias ja Uus-Meremaal (Põhjasaar; Norfolki saar; Mariaanid; Tubuai saared). [4]

Kasvatamine
Harilik õlipuu on klassikaline vahemerelise kliima kultuur: ta talub hästi suvist põuda.[5]
Paljundamine
Praktikas paljundatakse õlipuud valdavalt vegetatiivselt pistikutega ja pookimise teel; seemikuid kasutatakse aretuses ja pookealusena. [5]
Seemnete idanemise tingimused
Õlipuu seemnetel võib idanemist piirata kõva luu (endokarp) ning seemnetel esineb ka puhkek. Seemned vajavad idanemiseks skarifitseerimist. Idandamisel hoitakse substraat ühtlaselt niiskena. [5]
Kasvutingimused
Õlipuu eelistab valgusrikast kasvukohta ja head drenaaži; seisev vesi, eriti jahedal perioodil, soodustab juurehaiguste tekkimist. Taim on tuultolmleja ning suurema ja stabiilsema saagi nimel planeeritakse istandikes sageli tolmlemiseks üksteisega sobivaid sorte. [1,5]
Allelopaatia ja sümbioos
Õlipuu on mükotroofne ning moodustab arbuskulaarset mükoriisat. [6] Majanduslikult olulisemateks kahjustajateks peetakse oliivikärbest (Bactrocera oleae). [7] Lisaks põhjustab Vahemere piirkonnas oliivi kiiret hääbumise sündroomi bakter Xylella fastidiosa. [8]

Varumine ja säilitamine
Droogina kasutatakse peamiselt oliivilehti (Olea europaea folium) ning viljadest pressitud õli on ühtaegu toiduaine ja bioaktiivsete fenoolide allikas. Lehtede töötlemisel mõjutavad fenoolset profiili nii koristusaeg kui ka kuivatustingimused. [9]

Keemiline koostis
Fenoolsed sekoiridoidid ja nende derivaadid
oleuropeiin (oleuropein) [10]
10-hüdroksüoleuropeiin (10-hydroxyoleuropein) [10]
oleuropeiini aglükoon (oleuropein aglycone) [11]
ligstrosiid (ligstroside) [10]
ligstrosiid-derivaat / ligstrosiidi aglükoon (ligstroside aglycone) [11]
oleosiid / sekologanosiid (oleoside / secologanoside) [10]
oleokantaal (oleocanthal) [11]
oleatseiin (oleacein) [11]
Fenoolalkoholid
hüdroksütürosool (hydroxytyrosol) [10,11]
türosool (tyrosol) [11]
hüdroksütürosooli glükool (hydroxytyrosol glycol) [11]
Fenüületanoidglükosiidid
verbaskosiid (verbascoside) [10]
Fenoolhapped
gallushape (gallic acid) [11]
protokatsehhape (protocatechuic acid) [11]
p-hüdroksübensoehape (p-hydroxybenzoic acid) [11]
vanilliinhape (vanillic acid) [11]
kohvhape (caffeic acid) [11]
süüringhape (syringic acid) [11]
p-kumaarhape (p-coumaric acid) [11]
feruulahape (ferulic acid) [11]
kaneelhape (cinnamic acid) [11]
Flavonoidid
rutiin (rutin) [10]
luteoliini glükosiid (luteolin glucoside) [10]
luteoliin (luteolin) [11]
apigeniin (apigenin) [11]
Lignaanid
pinoresinool (pinoresinol) [11]
atsetoksüpinoresinool (acetoxypinoresinol) [11]

Peamised toimeained
Lehtede ja oliiviõli bioloogilist aktiivsust seostatakse eeskätt fenoolsete sekoiridoidide ja nende laguproduktidega (oleuropeiin ja selle derivaadid; hüdroksütürosool, türosool) ning oliiviõlis ka aldehüüdsete derivaatidega (oleokantaal, oleatseiin). [10,11]

Toime ja kasutamine
Õlipuu viljadest saadud õli kasutatakse toiduainena, kuid extra virgin oliiviõli fenoolseid ühendeid käsitletakse ka funktsionaalsete koostisosadena: kirjanduse põhjal seostatakse neid antioksüdatiivse ja põletikumodulatoorse potentsiaaliga ning võimaliku panusega kardiometaboolse riski kujunemisse. [11]

Oliivilehtede ekstraktide puhul on kirjeldatud in vitro ja mudelsüsteemides antioksüdatiivset ning antimikroobset aktiivsust. [10]

Kasutatud kirjandus
[1] The Editors of Encyclopaedia Britannica. (2023, November 7). Olive: Description, production, & oil. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://www.britannica.com/plant/olive-plant
[2] World Flora Online. (n.d.). Olea europaea L. In World Flora Online. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000817273
[3] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[4] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Olea europaea L. In Plants of the World Online. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:801670-1
[5] Besnard, G., Terral, J.-F., & Cornille, A. (2017). On the origins and domestication of the olive: A review and perspectives. Frontiers in Plant Science, 8, 1830. https://doi.org/10.3389/fpls.2017.01830
[6] Wu, T., Wu, Y., & Zhang, Q. (2022). Arbuscular mycorrhizal fungi enhanced the growth, phosphorus uptake and Pht expression of olive (Olea europaea L.) plantlets. PeerJ, 10, e13813. https://doi.org/10.7717/peerj.13813
[7] Arvaniti, O. S., Rodias, E., Terpou, A., Afratis, N., Athanasiou, G., & Zahariadis, T. (2024). Bactrocera oleae control and smart farming technologies for olive orchards in the context of optimal olive oil quality: A review. Agronomy, 14(11), 2586. https://doi.org/10.3390/agronomy14112586
[8] Morelli, M., García-Madero, J. M., Jos, Á., & Saldarelli, P. (2021). Xylella fastidiosa in olive: A review of control attempts and current management. Microorganisms, 9(8), 1771. https://doi.org/10.3390/microorganisms9081771
[9] Losada-Echeberría, M., Herrero, M., Quirantes-Piné, R., & Ibáñez, E. (2022). Influence of drying temperature and harvesting season on phenolic content and antioxidant and antiproliferative activities of olive (Olea europaea) leaf extracts. International Journal of Molecular Sciences, 24(1), 54. https://doi.org/10.3390/ijms24010054
[10] Šimat, V., Vlahović, J., Soldo, B., Skroza, D., Ljubenkov, I., & Generalić Mekinić, I. (2022). Antioxidant and antimicrobial activity of hydroethanolic extracts of olive leaves (Olea europaea) from Croatia. Antioxidants, 11(9), 1656. https://doi.org/10.3390/antiox11091656
[11] Romani, A., Ieri, F., Urciuoli, S., Noce, A., Marrone, G., Nediani, C., & Bernini, R. (2019). Health effects of phenolic compounds found in extra virgin olive oil: A narrative review. Nutrients, 11(8), 1776. https://doi.org/10.3390/nu11081776