Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eucaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Kanarbikulaadsed / Ericales
Sugukond: Kanarbikulised / Ericaceae
Perekond: Mustikas / Vaccinium
Liik: Harilik mustikas / Vaccinium myrtillus L.
Botaaniline kirjeldus
Mustikas on mitmeaastane ühekojaline suvehaljas kääbuspõõsas kanarbikuliste sugukonnast, perekonnast mustikas. Taim kasvab tavaliselt kuni 30 cm kõrguseks, kuid mõnel juhul võib ta kasvada kuni 50 cm kõrguseks. Huvitav on see, et osa taime vartest võib olla peidus samblakihi all. Mustika emastaimed ja vegetatiivselt tekkinud osapõõsad elavad tavaliselt 8-10 aastat, kuid üksikud võrsed võivad olla lühiealised, vaid 2-5 aastase elueaga.
Taime varred on alguses teravakandilised ja rohelised, hiljem korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ning helepruuniks. Mustika maa-alune osa hõlmab esmast peajuur, mis elab koos varre alusega umbes 10 aastat, pärast seda aega see hävib. Kuid taimel arenevad horisontaalsed väheharunevad risoomid, millel tekivad lisajuured. Samuti võivad samblakihi sees oleva vertikaalse varre alaosale areneda lisajuured.
Mustika lehed on munajad või elliptilised, neil on peensaagjas serv ning tömbilt terav tipp. Lehtede värvus on mõlemalt pinnalt puhasroheline ja roodude ning nende tippudes esinevad heledad näärmed. Lehtede suurus varieerub vahemikus 4-24 mm pikkust ja 3-20 mm laiust. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve.
Mustika õied on mõlemasugulised ja neil on kaheli õiekattega õied. Õied paiknevad lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel ning õitsevad tavaliselt mai lõpust juunini. Need on putuktolmlejad. Õite tuped on väikesed, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga, samal ajal kui kroon on kupjas ja võib olla rohekasvalgest kuni roosakani, mõõtmetelt 4-7 mm. Viljad on söödavad, tavaliselt ümmargused (kuid mõnikord piklikud või pirnikujulised), ning neil on tumesinine kuni peaaegu must värvus, sageli kaetud sinakashalli vahakirmega. Marjade läbimõõt varieerub 6-12 mm vahel, ja marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tumedat värvi ja mahlakas ning viljad valmivad juulis ning varisevad kiiresti, aidates kaasa seemnete levikule loomade abil. Mustikas paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest kaugel uusi osapõõsaid, kuid ka seemnetega. [1-4]
Levila
Taime võib leida laialdaselt nii Euraasia kui ka Põhja-Ameerika metsa- ja metsatundravöönditest, sealhulgas Eestist, kus see on üsna sage. [3]
Toime ja kasutamine
Mustikalehti on traditsiooniliselt kasutatud põletikuliste liigesehaiguste (artriit), podagra, diabeedi, vereringeprobleemide, neeru- ja kuseteede vaevuste, seedehäirete ning erinevate nahahaiguste, nagu dermatiit (põletikulised nahareaktsioonid), korral. Kuigi neid on ajalooliselt kasutatud, ei ole nende terapeutilise kasutamise efektiivsust tõendatud, mistõttu ei saa nende kasutamist meditsiinilistel eesmärkidel soovitada. Juba 16. sajandil kasutati mustikaid suuhaavandite ja kurguhaavandite raviks. Tänapäeval kasutatakse neid rahvameditsiinis peamiselt kokkutõmbava ravimina kõhulahtisuse korral ning neid võib välispidiselt kasutada väikeste nahakahjustuste raviks.
Nii in vitro kui ka kliinilised uuringud on näidanud, et mustikate tarbimisel võib olla potentsiaalselt kasulik mõju rasvumise ja 2. tüüpi diabeedi ja kroonilise põletiku ennetamisel ja ravimisel. Uuringud on näidanud ka mustika neuroprotektiivseid omadusi. Mustikate olulised aktiivsed koostisosad hõlmavad peamiselt katehhiintanniine, mille sisaldus võib ulatuda kuni 12%-ni. Lisaks on mustikates märkimisväärses koguses antotsüaniine, vabu antotsüanidiine, flavonoide, irridoglükosiide ja puuviljahappeid. Väikeses koguses võib marjadest leida ka C vitamiini ja β-karoteeni . [5,6]
Mustikas on rikas antotsüaniinide looduslik allikas. Need ained annavadki mustikale selle sinaka/musta värvi ja antioksüdantsed omadused. Lisaks nägemise parandamisele on mustikat seostatud veresuhkru alandamise, põletikuvastase toime, lipiidide taseme langetamise ja antioksüdantide kaitse suurendamisega, vähendades oksüdatiivset stressi. Seetõttu võib mustikal olla potentsiaali põletikuga seotud seisundite, düslipideemia, hüperglükeemia ja suurenenud oksüdatiivse stressiga seotud seisundite, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve, diabeedi, dementsuse ja teiste vanusega seotud haiguste ravis või ennetamisel. Samuti on teateid mustika antimikroobsest aktiivsusest. [7]
Droogiks varutakse vilju ja lehti, mis kuivatatakse. Vilju närtsitatakse ühe päeva õhukese kihina päikese käes ja seejärel kuni temperatuuril 60 °C. Lehti varutakse kogu suve vältel. Kuivatatud marju tarvitatakse nägemise parendamiseks 20-60 g päevas. Lehti tarvitatakse uriinieritust suurendava ja kõhtu kinnistava vahendina. Päevane annus on 3-4 g lehti. [8]
Kasutatud allikad
1. PlutoF Taxonomy. Classification of species. https://elurikkus.ee/bie-hub/species/8106#classification (21.09.2023).
2. Britannica, The Editors of Encyclopaedia. "blueberry". Encyclopedia Britannica, 10 Nov. 2023, https://www.britannica.com/plant/blueberry-plant. Accessed 19 November 2023.
3. L. Raudsepp. (1981) Eesti Õistaimi. Valgus.
4. M. Kask, V. Kuusik, L. Laasimer, A. Mäemets, H. Rebassoo, S. Talts, L. Viljasoo. (1972) Taimede Välimääraja. Valgus.
5. Debnath-Canning, M., Unruh, S., Vyas, P., Daneshtalab, N., Igamberdiev, A. U., & Weber, J. T. (2020). Fruits and leaves from wild blueberry plants contain diverse polyphenols and decrease neuroinflammatory responses in microglia. Journal of Functional Foods, 68, 103906. https://doi.org/10.1016/j.jff.2020.103906
6. Kalt, W., Cassidy, A., Howard, L. R., Krikorian, R., Stull, A. J., Tremblay, F., & Zamora-Ros, R. (2020). Recent Research on the Health Benefits of Blueberries and Their Anthocyanins. Advances in nutrition (Bethesda, Md.), 11(2), 224–236. https://doi.org/10.1093/advances/nmz065
7. Chu, W. K., Cheung, S. C. M., Lau, R. A. W., & Benzie, I. F. F. (2011). Bilberry (Vaccinium myrtillus L.). In I. F. F. Benzie (Eds.) et. al., Herbal Medicine: Biomolecular and Clinical Aspects. (2nd ed.). CRC Press/Taylor & Francis.
8. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
