Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Ericales
Family: Ericaceae
Genus: Calluna
Species: common heather - Calluna vulgaris L. Hull.

Botanical Description
Heather (Calluna vulgaris) is a perennial, evergreen dwarf shrub belonging to the family Ericaceae and the genus Calluna. The plant's height ranges from 10 to 60 cm, and its lifespan is 20–22 years. The stem is characterized by numerous ascending branches diverging from the main stem. Older stems have brown bark, with a diameter of up to 1.8 mm. Side branches are often temporary, regenerating annually. Young shoots are densely leafy, and creeping stem sections root easily.

The leaves are small, scale-like, opposite, and often arranged in four close rows in a roof-tile pattern without stalks. They are linear and three-sided in cross-section, measuring 1.5–2.5 mm in length and 0.3–0.7 mm in width. The root system begins as a taproot and later develops long lateral roots forming mycorrhizal associations with fungi.

Heather blooms from late July to early September, producing bisexual, dichlamydeous, tetramerous flowers. The sepals and petals are fused, forming delicate tips. Both the sepals and petals are a uniform pale violet and persist during fruiting. The abundant flowers are arranged in racemes at the tips of leafy shoots. The flowers are rich in nectar and are pollinated by insects. The fruit is an oval capsule with fine hairs that mature in September. The seeds are small and round, dispersed by wind and water. [1–3]

Reproduction occurs primarily through seeds, especially in disturbed habitats like burnt or logged areas. A single plant can produce up to 90,000 seeds annually. Vegetative reproduction is rare; creeping stems may root but do not detach from the parent plant. Propagation is possible through softwood cuttings. [1–3]

Distribution
Heather is widely distributed across Europe, parts of Central Asia, Asia Minor, North Africa, and the western parts of North America. In Estonia, it is common and prefers dry, open areas such as heathlands, palu and pine forests, natural meadows, dry bogs, and bog forests. Heather is light-loving and thrives in acidic soils. [3]

Properties and Uses
Heather exhibits several pharmacological properties, including antibacterial, anxiolytic, antidepressant, analgesic, anti-inflammatory, and chemoprotective effects. Topical application is believed to aid in healing wounds and eczema. Internally, heather is used for liver and gallbladder diseases, gout, rheumatism, arthritis, and digestive issues. It also promotes sweating and is utilized as a honey and tea plant. [2,4]

Heather nectar contains bioactive compounds such as megastigman and calluneen, which inhibit the common bumblebee parasite Crithidia bombi, preventing it from adhering to its host. [5]

The herb is collected during full bloom, dried at 40–60 °C in a well-ventilated area, and used for infusions. Consuming up to three glasses of infusion per day is safe for treating colds. In recommended doses, heather is considered safe. [2]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (Vol. 3). Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). World Encyclopedia of Medicinal Plants. Estonian Encyclopedia Publishers.
3.bio.edu.ee (n.d.). Heather. bio.edu.ee. Retrieved November 20, 2023, from http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik2.htm
4. Cucu, A. A., et al. (2022). Calluna vulgaris as a Valuable Source of Bioactive Compounds: Exploring Its Phytochemical Profile, Biological Activities, and Apitherapeutic Potential. Plants, 11(15), 1993. https://doi.org/10.3390/plants11151993
5. Koch, H., et al. (2019). Flagellum Removal by a Nectar Metabolite Inhibits Infectivity of a Bumblebee Parasite. Current Biology, 29(20), 3494–3500. https://doi.org/10.1016/j.cub.2019.08.037

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Kanarbikulaadsed (Ericales)
Sugukond: Kanarbikulised (Ericaceae)
Perekond: Kanarbik (Calluna)
Liik: Kanarbik - Calluna vulgaris L. Hull

Botaaniline kirjeldus
Kanarbik on mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsasana kasvav puittaim kanarbikliste sugukonnast, perekonnast kanarbik. Taime kõrgus jääb 10-60 cm vahele. Üks isend võib elada 20-22 aastat. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Vanemas eas on varrel pruun koor ja selle läbimõõt on kuni 1,8 mm. Kõrvalharud on suuresti ajutised, igal aastal kasvavad uued. Noored võrsed on tihedalt lehistunud ning varre lamavad osad juurduvad kergesti.  Lehed on väga väikesed, soomusjad, ristvastakuti asetsevad, sageli nelja lähestikuse reana katusekividetaoliselt paigutatud ja rootsutud. Lehtede pikkus on 1,5-2,5 mm ja laius 0,3-0,7 mm. Need on lineaalsed ja ristlõikes kolmetahulised. Juurestik areneb algul peateljena, hiljem lisanduvad pikad külgjuured, mis moodustavad seeneluvormidega mükoriisat.  [1-3]

Kanarbik õitseb juuli lõpust septembri alguseni, pakkudes mõlemasugulisi, kaheli õiekattega neljatisi õisi. Nii kroonlehed kui ka tupplehed on liitlehised, lõhestunud kilejateks tipmeteks. Nii tupp kui ka kroon on ühevärvilised, helevioletsed, ja õiekattelehed püsivad ka viljumisel. Rohkearvulised õied asetsevad kobarjate harudega pööristes, mis on paiknenud tipmistel võrsetel lehtede kaenlas. Õied on väga nektaririkkad ning tolmeldamine toimub putukate abil. Viljaks on munajas, madalate karvadega kaetud kupar, mis valmib septembris. Seemned on ümmargused ja väikesed, levivad tuule ja vee abil. [1-3]

Taim paljuneb kiiresti seemnetega, eriti põlendikel ja raiesmikel. Ühel puhmal võib aastas valmida kuni 90000 seemet. Vegetatiivne paljunemine ei toimu, sest lamandunud varred juurduvad küll, kuid ei eraldu emataimest. Paljundada saab haljaspistikutega. [1-3]

Levila
Levikult on taim laialdaselt levinud peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasia keskosas, Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas. Eestis on see taim sage. Eelistab kasvada kuivadel lagedatel aladel nagu nõmme- ja palumetsades, pärisniitudel, aga ka kuivemates rabades ja rabametsades, sageli massiliselt. Ta on valguslembene ja vajab happelist mulda. [3]

Toime ja kasutamine
Kanarbikul on mitmeid tõestatud farmakoloogilisi toimeid, näiteks antibakteriaalne, ärevusevastane, depressioonivastane, analgeetiline, põletikuvastane, kemoprotektiivne. Tõestamata andmetel aitab kanarbiku välispidine tarvitamine parandada haavu, ekseeme. Seespidiselt soovitatakse maksa- ja sapipõiehaiguste, podagra, reuma, liigesepõletiku ja seedeprobleemide vastu. Taim toimib higieritust suurendavalt. Kasutatakse ka mee- ja teetaimena. [2,4]

Kanarbiku nektaris sisalduv kalluneen omavad looduslikult esinevates kontsentratsioonides inhibeerivat toimet kimalaste tavalisele tripanosoomparasiidile Crithidia bombi, pärssides viimase võimet peremehele kinnituda. [5]

Droogiks varutakse täisõitsemise ajal ürti, mis kuivatatakse õhutatult temperatuuril 40-60 °C näiteks hea tõmbetuulega ruumis. Vesitõmmist juuakse kuni kolm klaasi päevas külmetushaiguste ravis. Raviannustes ohutu. [2]

Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (M. Leht, Ed.; Vol. 3). Eesti Loodusfoto. 
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
3. bio.edu.ee (n.d.). Kanarbik. bio.edu.ee. Vaadatud 20.11.2023, aadressil http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik2.htm
4. Cucu, A. A., Baci, G. M., Cucu, A. B., Dezsi, Ş., Lujerdean, C., Hegeduş, I. C., Bobiş, O., Moise, A. R., & Dezmirean, D. S. (2022). Calluna vulgaris as a Valuable Source of Bioactive Compounds: Exploring Its Phytochemical Profile, Biological Activities and Apitherapeutic Potential. Plants (Basel, Switzerland), 11(15), 1993. https://doi.org/10.3390/plants11151993
5. Koch, H., Woodward, J., Langat, M., Brown, M. J. F., & Stevenson, P. C. (2019). Flagellum Removal by a Nectar Metabolite Inhibits Infectivity of a Bumblebee Parasite. Current Biology, 29(20), 3494–3500. https://doi.org/10.1016/j.cub.2019.08.037