Kanarbik

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eucaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed/ Magnoliophyrta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Kanarbikulaadsed / Ericales
Sugukond: Kanarbikulised / Ericaceae
Perekond: Kanarbik / Calluna
Liik: Kanarbik / Calluna vulgaris L. Hull

Botaaniline kirjeldus
Kanarbik on mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsasana kasvav puittaim kanarbikliste sugukonnast, perekonnast kanarbik. Taime kõrgus jääb 10-60 cm vahele. Üks isend võib elada 20-22 aastat. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Vanemas eas on varrel pruun koor ja selle läbimõõt on kuni 1,8 mm. Kõrvalharud on suuresti ajutised, igal aastal kasvavad uued. Noored võrsed on tihedalt lehistunud ning varre lamavad osad juurduvad kergesti.  Lehed on väga väikesed, soomusjad, ristvastakuti asetsevad, sageli nelja lähestikuse reana katusekividetaoliselt paigutatud ja rootsutud. Lehtede pikkus on 1,5-2,5 mm ja laius 0,3-0,7 mm. Need on lineaalsed ja ristlõikes kolmetahulised. Juurestik areneb algul peateljena, hiljem lisanduvad pikad külgjuured, mis moodustavad seeneluvormidega mükoriisat.  [1-3]

Kanarbik õitseb juuli lõpust septembri alguseni, pakkudes mõlemasugulisi, kaheli õiekattega neljatisi õisi. Nii kroonlehed kui ka tupplehed on liitlehised, lõhestunud kilejateks tipmeteks. Nii tupp kui ka kroon on ühevärvilised, helevioletsed, ja õiekattelehed püsivad ka viljumisel. Rohkearvulised õied asetsevad kobarjate harudega pööristes, mis on paiknenud tipmistel võrsetel lehtede kaenlas. Õied on väga nektaririkkad ning tolmeldamine toimub putukate abil. Viljaks on munajas, madalate karvadega kaetud kupar, mis valmib septembris. Seemned on ümmargused ja väikesed, levivad tuule ja vee abil. [1-3]

Taim paljuneb kiiresti seemnetega, eriti põlendikel ja raiesmikel. Ühel puhmal võib aastas valmida kuni 90000 seemet. Vegetatiivne paljunemine ei toimu, sest lamandunud varred juurduvad küll, kuid ei eraldu emataimest. Paljundada saab haljaspistikutega. [1-3]

Levila
Levikult on taim laialdaselt levinud peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasia keskosas, Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas. Eestis on see taim sage. Eelistab kasvada kuivadel lagedatel aladel nagu nõmme- ja palumetsades, pärisniitudel, aga ka kuivemates rabades ja rabametsades, sageli massiliselt. Ta on valguslembene ja vajab happelist mulda. [3]

Toime ja kasutamine
Kanarbikul on mitmeid tõestatud farmakoloogilisi toimeid, näiteks antibakteriaalne, ärevusevastane, depressioonivastane, analgeetiline, põletikuvastane, kemoprotektiivne. Tõestamata andmetel aitab kanarbiku välispidine tarvitamine parandada haavu, ekseeme. Seespidiselt soovitatakse maksa- ja sapipõiehaiguste, podagra, reuma, liigesepõletiku ja seedeprobleemide vastu. Taim toimib higieritust suurendavalt. Kasutatakse ka mee- ja teetaimena. [2,4]

Kanarbiku nektaris sisalduv megastigmaan ja kalluneen omavad looduslikult esinevates kontsentratsioonides inhibeerivat toimet kimalaste tavalisele tripanosoomparasiidile Crithidia bombi, pärssides viimase võimet peremehele kinnituda. [5]

Droogiks varutakse täisõitsemise ajal ürti, mis kuivatatakse õhutatult temperatuuril 40-60 °C näiteks hea tõmbetuulega ruumis. Vesitõmmist juuakse kuni kolm klaasi päevas külmetushaiguste ravis. Raviannustes ohutu. [2]

Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (M. Leht, Ed.; Vol. 3). Eesti Loodusfoto. 
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
3. bio.edu.ee (n.d.). Kanarbik. bio.edu.ee. Vaadatud 20.11.2023, aadressil http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik2.htm
4. Cucu, A. A., Baci, G. M., Cucu, A. B., Dezsi, Ş., Lujerdean, C., Hegeduş, I. C., Bobiş, O., Moise, A. R., & Dezmirean, D. S. (2022). Calluna vulgaris as a Valuable Source of Bioactive Compounds: Exploring Its Phytochemical Profile, Biological Activities and Apitherapeutic Potential. Plants (Basel, Switzerland), 11(15), 1993. https://doi.org/10.3390/plants11151993
5. Koch, H., Woodward, J., Langat, M., Brown, M. J. F., & Stevenson, P. C. (2019). Flagellum Removal by a Nectar Metabolite Inhibits Infectivity of a Bumblebee Parasite. Current Biology, 29(20), 3494–3500. https://doi.org/10.1016/j.cub.2019.08.037