Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Ericales
Family: Primulaceae
Genus: Primula
Species: Common cowslip - Primula veris L.

Botanical Description
The common cowslip (Primula veris) belongs to the family Primulaceae. It is a perennial, monoecious herbaceous plant that grows 10–25 cm (sometimes up to 38 cm) tall.

The leaves are oblong-ovate to lanceolate, tapering into winged petioles with a wrinkled surface. The leaf edges are serrated, and the tip is usually rounded. The underside is whitish and densely hairy. All leaves form a basal rosette. Leaves range from 6–18 cm (sometimes up to 22 cm) long during flowering. The plant has one or more upright, leafless flower stalks. The underground part includes a slanted rhizome with numerous fibrous roots.

Flowers are bisexual with a tubular to bell-shaped greenish-yellow calyx (1.2–1.6 cm long) and a bright yellow, bell-shaped corolla (1.8–2.2 cm long) with five orange spots at the throat. Flowers are arranged in slightly one-sided umbels of 5–16 blooms atop the stalk. The plant blooms from early May to mid-June.

The fruit is a thin-walled, leathery capsule up to 1 cm long, containing irregularly multi-faceted, dark brown seeds. Propagation occurs both by seeds and vegetatively through rhizome offshoots. [1, 2]

Distribution
The common cowslip is widespread in Europe but absent in northern regions. In Estonia, it is common, especially in northern and western areas, growing in dry meadows, forest edges, shrublands, and roadsides. It prefers lime-rich and sunny environments. [3]

Effects and usage
Cowslip roots contain 5–10% triterpenoid saponins (primulasaponins), composed of primulagenins with rhamnose, glucose, galactose, and glucuronic acid. They also contain small amounts of essential oils and phenolic glycosides. [4]

The flowers contain saponins, flavonoids, essential oils, carotenoids, and tannins. Leaves are rich in saponins (2–5%) and contain high amounts of vitamin C (~6%). Cowslip is a nectar-rich plant attracting pollinators like bees.

The plant has culinary and medicinal uses. Young leaves can be eaten fresh in salads or used to flavor alcoholic beverages. Tea made from cowslip is rich in vitamin C and has a golden or olive-green hue. Leaves and flowers are known for their expectorant and bronchitis-relieving effects, as saponins help loosen mucus. Roots may stimulate hair growth, and leaf decoctions are used for toning facial skin and relieving scalp conditions.

Overuse may cause nausea, diarrhea, or vomiting. It is unsuitable for pregnant women, infants, young children, or those with gastritis or ulcers. Root infusions may taste unpleasant. [2, 3] All plant parts are suitable for use. Roots are collected in autumn, chopped, and dried. Flowers are harvested with their calyxes, and leaves are gathered before flowering. Drying temperature should not exceed 30–40°C. The daily dose is 1–2 g of root and 3–4 g of dried leaves or flowers. Roots have stronger expectorant and anti-inflammatory effects, while flowers are milder and used for diuretic and sweat-inducing effects in colds. [2]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (1999/2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Harilik nurmenukk. (2023, June 29). Wikipedia. Retrieved November 19, 2023, from https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_nurmenukk.
4. Raal, A. (2016). Farmakognoosia (pp. 500–502). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Kanarbikulaadsed (Ericales)
Sugukond: Nurmenukulised (Primulaceae)
Perekond: Nurmenukk (Primula)
Liik: Harilik nurmenukk - Primula veris L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik nurmenukkkuulub nurmenukuliste sugukonda ja nurmenuku perekonda. Nurmenukk on mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim, mis võib kasvada 10-25 (mõnikord kuni 38) cm kõrguseks. 

Lehed on piklikmunajad kuni süstjad, ahenevad tiivuliseks rootsuks ja neil on kurruline pind. Leheserv on täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehe alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed moodustavad juurmise kodarikuna. Lehe pikkus õitsemise ajal võib varieeruda vahemikus 6-18 (mõnikord kuni 22) cm ja laius 1,8-5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Maapinnal võib taimel olla üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Maa-alune osa hõlmab viltunud risoomi, millel on arvukalt nöörjaid lisajuurte. Lisajuurte eluiga on 4 aastat, samal ajal kui peajuur sureb varakult.

Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii õietupp kui ka õiekroon koosnevad liitlehtedest. Õietupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, millel on teravad tipmed ja pikkus ulatub 1,2-1,6 cm-ni. Õiekroon on erekollane, kellukjas, 1,8-2,2 cm pikkune, umbes sama pikk kui õietupp, ning sel on 5 oranžika täpi neeluosas. Krooni serv on lõhestunud äraspidisüdajateks laia sisselõikega hõlmadeks. Õied paiknevad 5-16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus longus raagudel. Õisiku alusele on omased väikesed rohekaskollased kandelehed, mis on erineva pikkusega ja naaskelja tipuga. Õitsemisaeg kestab mais algusest juuni keskpaigani. [1,2]

Vili on munajasisene kupar, õhukeseseinaline, kuid tugev ja nahkjas. Kupra pikkus võib ulatuda kuni 1 cm-ni ja läbimõõt kuni 6 mm-ni, avanemisel eristuvad sel 10 teravat hammast. Seemned on ebakorrapäraselt mitmetahulised, kolmekandilised, kühmulised ja mustjaspruunid. Harilik nurmenukk paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest risoomiharude eraldumise teel. [1,2] 

Levila
Leviku ja ohtruse osas on see taim levinud peamiselt Euroopas ja puudub põhjapoolsetes piirkondades. Eestis on harilik nurmenukk tavaline, kuid esineb sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvukoht hõlmab kuivasid päris- ja looniitusid, samuti metsaservu, põõsastikke ja teeääri. Taim eelistab lubjalembest kasvukohta ning vajab valgusrikast keskkonda. [3]

Toime ja kasutamine
Nurmenuku juurtes ja juurikates leidub umbes 5–10% beetaamüriini tüüpi triterpenoidseid saponiine, mida tuntakse primulasaponiinidena. Need saponiinid koosnevad primulageniinidest, mille glükoonid hõlmavad ramnoosi, glükoosi, galaktoosi ja glükuroonhapet. Lisaks saponiinidele esineb juurestikus vähesel määral eeterlikke õlisid ja fenoolglükosiide. [4]

Õites leidub saponiine, flavonoide, eeterlikke õlisid, karotenoide ja tanniine. Lehed on samuti rikkad saponiinide poolest (umbes 2–5%) ning neis leidub erakordselt suures koguses C-vitamiini, peaaegu 6%. [4]

Nurmenukk on meetaim, kuna selle tugev lõhn meelitab tolmeldavaid putukaid, nagu mesilased ja kimalased. Taim on mitmel viisil kasutatav toiduvalmistamisel. Noori nurmenuku lehti võib süüa värskelt salatis või kasutada maitse- ja värviainena alkohoolsete jookide valmistamisel. Taimest valmistatud tee on kaunilt kuldne või oliivroheline ning C-vitamiini rikas. Nurmenuku lehed ja õied on ka tuntud nende köhavastase ja bronhiiti leevendava toime poolest, kuna nendes sisalduvad saponiinid ärritavad limaskesti ja aitavad vedeldada röga.  [2,3]

Lisaks sellele on nurmenukul ka teisi kasutusviise. Näiteks võib juurestikust ja juurtest valmistatud keedis stimuleerida juuste kasvu ning lehtedest valmistatud keedis võib olla kasulik näonaha toniseerimisel ja peanaha haiguste leevendamisel. Siiski tuleks kasutamisel jälgida ettevaatust, kuna üleannustamine võib põhjustada iiveldust, kõhulahtisust ja oksendamist ning nurmenukku ei soovitata rasedatele, imikutele ja väikelastele ega inimestele, kellel on maopõletik või haavandtõbi. Samuti võib juurte vesitõmmis olla ebameeldiva maitsega. [2,3]

Droogiks sobivad kõik taime osad. Juurikad kogutakse sügisel ja tükeldatakse ning kuivatatakse. Õied korjatakse õietuppedega. Lehti varutakse enne õitsemist. Kuivatustemperatuuriks on 30-40 °C.  Päevane annus on 1-2 g juuredroogi ning 3-4 g õitest ja lehtedest valmistatud droogi. Juuredroog toimib röga lahtistavalt ja põletikuvastaselt. Õitel on see toime nõrgem. Viimaseid kasutatakse eelkõige uriini-ja higierituse suurendamiseks külmetushaiguste puhul. [2]

Kasutatud kirjandus
1.Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (1999/2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto. 
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
3. Harilik nurmenukk. (29. juuni 2023). Vikipeedia. Vaadatud: 17:28, 19. november 2023, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_nurmenukk&oldid=6430003.
4. Raal, A. (2016). Farmakognoosia (lk 500-502). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.