Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Thymus
Species: Wild thyme - Thymus serpyllum L.

Botanical Description
Wild thyme (Thymus serpyllum) is a perennial, monoecious, evergreen subshrub from the Lamiaceae family and the Thymus genus. It grows to a typical height of (1) 3–10 cm, with stems that can live up to 10 years. The stems are slender, creeping, woody, rounded or slightly quadrangular, and bear numerous ascending or erect, mostly herbaceous, flowering branches. Flowering stems are covered with long hairs at the base of the inflorescence. The root system is well-developed and extensively branched, with some roots remaining near the soil surface while others penetrate up to 0.5 m deep.

The leaves are thick, simple, and short-stalked, elliptical or narrower, with rounded tips. Leaf size ranges from (3) 5–8 (13) mm in length and (1) 1.5–3 (4.5) mm in width. The leaves are usually glabrous, glossy green on the upper side, duller and slightly whitish on the underside, and dotted with glands. They are arranged oppositely on the stem.

The flowers are bisexual, zygomorphic, and short-stalked, with a double perianth. The calyx is bell-shaped, purple, and up to 4 mm long, covered with hairs and gland dots. The corolla is bright pink-purple or, rarely, whitish, 5–7 mm long. Flowers are clustered in dense, capitate inflorescences. Flowering occurs primarily from June to July, but sometimes extends into September. The plant is pollinated by insects. The fruits are elliptical, beige-colored nutlets, approximately 0.6 mm long, maturing from August onwards. [1]

Distribution
Wild thyme thrives in sandy soils and is common in Estonia, particularly along coastal areas, sandy heaths, and other dry habitats. The plant is native to Europe and North Africa, with its range extending across the Palearctic region, including parts of Asia. It grows in thin soils and can be found in sandy wastelands, gravelly areas, hills, cliffs, roadsides, and sandy riverbanks. [3]

Effects and Uses
Wild thyme contains a rich composition of essential oils (e.g., thymol, carvacrol, borneol), flavonoids, triterpenes, rosmarinic acid, bitter compounds, and tannins. These polyphenolic compounds exhibit strong radical-scavenging potential and anti-inflammatory effects. Extracts from the plant possess antibacterial, antimicrobial, antifungal, and insecticidal properties. [4,5]

The plant is used to treat colds, reduce fever, promote urination, and stimulate bile flow. Externally, it is applied in baths or compresses to relieve joint pain.

The aerial parts are harvested during flowering by cutting the non-woody shoots. After drying, the leaves are stripped from the stems by hand. The recommended daily dosage of the dried herb is 4–6 g. [5]

References
1. Thymus serpyllum L. Published on the Internet; World Flora Online. Accessed on: 31 Dec 2023.
2. Galovičová, L., et al. (2021). Thymus serpyllum essential oil and its biological activity as a modern food preserver. Plants, 10(7). DOI:10.3390/plants10071416.
3. Thymus serpyllum. (2023, November 10). In Wikipedia. Wikipedia.
4. Jarić, S., Mitrović, M., & Pavlović, P. (2015). Review of ethnobotanical, phytochemical, and pharmacological study of Thymus serpyllum L. Evidence-based Complementary and Alternative Medicine, 2015. DOI:10.1155/2015/101978.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
  └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
    └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
      └── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
        └── Huulõielised (Lamiaceae)
          └── Liivatee (Thymus)
            └── Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Nõmm-liivatee on mitmeaastane ühekojaline talihaljaste lehtedega pool-kääbuspõõsas huulõieliste sugukonnast, perekonnast liivatee. Kõrgus on tavaliselt (1) 3–10 cm ning varred võivad elada kuni 10 aastat. Varred on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid õisi kandvaid harusid. Õisi kandvad varred on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega. Maaaluse osa moodustab rohkesti harunev hästiarenenud sammasjuurestik, millest osa on küllaltki maapinna lähedal, kuid osa võib tungida ka 0,5 m sügavusele mulda. Lehed on suhteliselt paksud lihtlehed; lühirootsulised, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehe pikkus on (3) 5–8(13) mm ja laius (1) 1,5–3(4,5) mm. Nad on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad, näärmetäppidega. Asetsevad varrel vastakuti.

Mõlemasugulised õied on kaheli õiekattega ja lühiraolised, ühe sümmeetriateljega. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp on kellukjas, tavaliselt lilla, kuni 4 mm pikkune, karvade ja näärmetäppidega kaetud putkeosaga. Kroon on erksavärviline, roosakaslilla, harvem valkjas, 5–7 mm pikkune. Õied on koondunud tihedasse nutjasse õisikusse. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid mõnikord kuni septembrini. Taime tolmeldavad putukad. Viljad on ellipsikujulised beežikad 0,6 mm pikkused pähklikesed, mis valmivad alates augustist. [3]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Austria, Balti riigid, Valgevene, Belgia, Tšehhi–Slovakkia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Ungari, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ukraina), Venemaa Euroopa-osas (Kesk-Euroopa Venemaa, Ida-Euroopa Venemaa, Põhja-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa) ning Lääne-Siberis (Lääne-Siber). [1]

Kasvatamine
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega ning vegetatiivselt lamavate võrsete jagamise ja juurdunud osade eraldamise teel. Kultuuris annab vegetatiivne paljundus ühtlasema istutusmaterjali ja säilitab sordiomadused paremini kui seemned. [4]
Seemnete idanemise tingimused
Laborikatsetes idanesid nõmm-liivatee seemned kõige paremini umbes 20 °C juures. Idanemist hinnati vahemikus ligikaudu 10–30 °C. Katse viidi läbi pimedas, mis viitab, et seemned ei ole rangelt valgusidanejad.  [5]
Kasvutingimused
Liik eelistab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat, pigem lahjemapoolset mulda; liigniiskus soodustab talvekahjustusi ja juuremädanike riski. Aromaatsete poolpõõsaste puhul mõjutavad droogi ja eeterliku õli kvaliteeti valgustingimused ja kasvukoha kuivus (liigne varjutus ja liigne toitelisus võivad vähendada aroomi intensiivsust). [4]
Allelopaatia ja sümbioos
Liivatee liigid (sh nõmm-liivatee) võivad moodustada arbuskulaarset mükoriisat näiteks seene Rhizophagus irregularis ja bakteriga Bacillus amyloliquefaciens. [6] Sagedasemad probleemid on liigniiskusega seotud juuremädanikud ning lehetäide ja kedriklestade kahjustused; probleeme soodustab kehv drenaaž ja nõrk õhuringlus. [4]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse õitsev ürt (Thymi herba) kui õied on aromaatsed. Kuivatatakse kiiresti varjulises, hea õhuringlusega kohas, et vähendada eeterliku õli lendumist ja vältida droogi pruuniks tõmbumist. [4]
Hoitakse kuivas, pimedas ja tihedalt suletult (eeterlik õli on lenduv ja oksüdeeruv). Droog tasub tarvitada 12–24 kuu jooksul, sest aroom ja toimeainete koostis muutub seistes, eriti soojuse ja niiskuse toimel. [4]

Keemiline koostis
Eeterlik õli (monoterpeenid ja teised lenduvad ühendid)
Karvakrool (carvacrol)
γ-terpineen (γ-terpinene)
p-tsümeen (p-cymene)
(E)-β-otsimeen ((E)-β-ocimene)
(Z)-β-otsimeen ((Z)-β-ocimene)
α-terpineen (α-terpinene)
β-mürseen (β-myrcene)
α-tujeen (α-thujene)
Eukalüptool (1,8-tsineool; eucalyptol)
1-okteen-3-ool (1-octen-3-ol)
3-oktanool (3-octanol)
3-oktanon (3-octanone)
Borneool (borneol)
β-kariofülleen (β-caryophyllene)
α-kariofülleen (α-caryophyllene)
Germakreen D (germacrene D)
β-bisaboleen (β-bisabolene)
γ-kadineen (γ-cadinene)
δ-kadineen (δ-cadinene)
Karüofülleenoksiid (caryophyllene oxide) [7]
Fenoolsed ühendid
Rosmariinhape (rosmarinic acid)
Kohvhape (caffeic acid) [8]
Flavonoidid
Apigeniin (apigenin)
Luteoliin (luteolin)
[8]
Triterpenoidid
Ursoolhape (ursolic acid)
Oleanoolhape (oleanolic acid)
[8]

Peamised toimeained
Eeterlik õli: karvakrool (carvacrol), tümool (thymol; mõnes kemotüübis), γ-terpineen, p-tsümeen. [8]
Polüfenoolid: rosmariinhape ja teised fenoolhapped; flavonoidid (nt apigeniin, luteoliin). [8]

Toime ja kasutamine
Nõmm-liivatee preparaatide bioaktiivsust seostatakse eelkõige eeterliku õli ja polüfenoolse fraktsiooniga: in vitro töödes kirjeldatakse antibakteriaalset ja seenevastast toimet (eriti karvakrooli/tümooli-rikaste õlide korral), samuti antioksüdatiivseid ja põletikumediaatoreid mõjutavaid toimeid polüfenoolide puhul. Toidutehnoloogias käsitletakse nõmm-liivatee eeterlikku õli ka loodusliku säilitus-/hügieenikomponendina (nt mikroobide kasvu pärssimine sobivates mudelsüsteemides). [9,10]

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (2026). Thymus serpyllum L. Royal Botanic Gardens, Kew. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30066276-2 Vaadatud 18.01.2026.
[2] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[3] World Flora Online. (2023). Thymus serpyllum L. World Flora Online. Vaadatud 18.01.2026.
[4] Royal Horticultural Society. (m.a.). Thymus serpyllum (wild thyme): cultivation & pests. Vaadatud 18.01.2026.
[5] Dadach, B., Bouzerzour, H., & Hachemi, R. (2015). Seed germination of Thymus serpyllum L. under water stress conditions. Journal of Plant Sciences, 10(4), 151–158. https://doi.org/10.3923/jps.2015.151.158
[6]Xie, L., Lehvävirta, S., Timonen, S., Kasurinen, J., Niemikapee, J., & Valkonen, J. P. T. (2018). Species-specific synergistic effects of two plant growth-promoting microbes on green roof plant biomass and photosynthetic efficiency. PLOS ONE, 13(12), e0209432. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0209432
[7] Wesołowska, A., Jadczak, D., Grzeszczuk, M., & … (2015). Essential oil composition of Thymus serpyllum (tuvastati kümneid komponente; tabelis kokku 47). Notulae Botanicae Horti Agrobotanici Cluj-Napoca, 43(2), 432–438. Täistekst: https://mail.notulaebotanicae.ro/index.php/nbha/article/download/9899/7830 (DOI ei olnud PDF-i väljavõttes üheselt nähtav).
[8] Jarić, S., Mitrović, M., & Pavlović, P. (2015). Review of ethnobotanical, phytochemical, and pharmacological study of Thymus serpyllum L. Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine, 2015, Article 101978. https://doi.org/10.1155/2015/101978
[9] Galovičová, L., Borotová, P., Valková, V., Vukovic, N. L., Vukic, M., Terentjeva, M., Štefániková, J., Ďúranová, H., Kowalczewski, P. Ł., & Kačániová, M. (2021). Thymus serpyllum essential oil and its biological activity as a modern food preserver. Plants, 10(7), 1416. https://doi.org/10.3390/plants10071416
[10] European Pharmacopoeia Commission. (2014). Serpylli herba (Monograph 07/2014:1891). In European Pharmacopoeia (8th ed.). Strasbourg: EDQM. (Ph. Eur)