/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Nõmm-liivatee

Nõmm-liivatee

Views: 370

Wild thyme

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeEudicots
CladeAsterids
OrderLamiales
FamilyLamiaceae
GenusThymus
Species: Wild thyme - Thymus serpyllum L.

Botanical Description
Wild thyme (Thymus serpyllum) is a perennial, monoecious, evergreen subshrub from the Lamiaceae family and the Thymus genus. It grows to a typical height of (1) 3–10 cm, with stems that can live up to 10 years. The stems are slender, creeping, woody, rounded or slightly quadrangular, and bear numerous ascending or erect, mostly herbaceous, flowering branches. Flowering stems are covered with long hairs at the base of the inflorescence. The root system is well-developed and extensively branched, with some roots remaining near the soil surface while others penetrate up to 0.5 m deep.

The leaves are thick, simple, and short-stalked, elliptical or narrower, with rounded tips. Leaf size ranges from (3) 5–8 (13) mm in length and (1) 1.5–3 (4.5) mm in width. The leaves are usually glabrous, glossy green on the upper side, duller and slightly whitish on the underside, and dotted with glands. They are arranged oppositely on the stem.

The flowers are bisexual, zygomorphic, and short-stalked, with a double perianth. The calyx is bell-shaped, purple, and up to 4 mm long, covered with hairs and gland dots. The corolla is bright pink-purple or, rarely, whitish, 5–7 mm long. Flowers are clustered in dense, capitate inflorescences. Flowering occurs primarily from June to July, but sometimes extends into September. The plant is pollinated by insects. The fruits are elliptical, beige-colored nutlets, approximately 0.6 mm long, maturing from August onwards. [1]

Distribution
Wild thyme thrives in sandy soils and is common in Estonia, particularly along coastal areas, sandy heaths, and other dry habitats. The plant is native to Europe and North Africa, with its range extending across the Palearctic region, including parts of Asia. It grows in thin soils and can be found in sandy wastelands, gravelly areas, hills, cliffs, roadsides, and sandy riverbanks. [3]

Effects and Uses
Wild thyme contains a rich composition of essential oils (e.g., thymol, carvacrol, borneol), flavonoids, triterpenes, rosmarinic acid, bitter compounds, and tannins. These polyphenolic compounds exhibit strong radical-scavenging potential and anti-inflammatory effects. Extracts from the plant possess antibacterial, antimicrobial, antifungal, and insecticidal properties. [4,5]

The plant is used to treat colds, reduce fever, promote urination, and stimulate bile flow. Externally, it is applied in baths or compresses to relieve joint pain.

The aerial parts are harvested during flowering by cutting the non-woody shoots. After drying, the leaves are stripped from the stems by hand. The recommended daily dosage of the dried herb is 4–6 g. [5]

References
1. Thymus serpyllum L. Published on the Internet; World Flora Online. Accessed on: 31 Dec 2023.
2. Galovičová, L., et al. (2021). Thymus serpyllum essential oil and its biological activity as a modern food preserver. Plants, 10(7). DOI:10.3390/plants10071416.
3. Thymus serpyllum. (2023, November 10). In Wikipedia. Wikipedia.
4. Jarić, S., Mitrović, M., & Pavlović, P. (2015). Review of ethnobotanical, phytochemical, and pharmacological study of Thymus serpyllum L. Evidence-based Complementary and Alternative Medicine, 2015. DOI:10.1155/2015/101978.

Nõmm-liivatee

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
  └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
    └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
      └── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
        └── Huulõielised (Lamiaceae)
          └── Liivatee (Thymus)
            └── Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Nõmm-liivatee on mitmeaastane ühekojaline talihaljaste lehtedega pool-kääbuspõõsas huulõieliste sugukonnast, perekonnast liivatee. Kõrgus on tavaliselt (1) 3–10 cm ning varred võivad elada kuni 10 aastat. Varred on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid õisi kandvaid harusid. Õisi kandvad varred on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega. Maaaluse osa moodustab rohkesti harunev hästiarenenud sammasjuurestik, millest osa on küllaltki maapinna lähedal, kuid osa võib tungida ka 0,5 m sügavusele mulda. Lehed on suhteliselt paksud lihtlehed; lühirootsulised, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehe pikkus on (3) 5–8(13) mm ja laius (1) 1,5–3(4,5) mm. Nad on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad, näärmetäppidega. Asetsevad varrel vastakuti.

Mõlemasugulised õied on kaheli õiekattega ja lühiraolised, ühe sümmeetriateljega. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp on kellukjas, tavaliselt lilla, kuni 4 mm pikkune, karvade ja näärmetäppidega kaetud putkeosaga. Kroon on erksavärviline, roosakaslilla, harvem valkjas, 5–7 mm pikkune. Õied on koondunud tihedasse nutjasse õisikusse. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid mõnikord kuni septembrini. Taime tolmeldavad putukad. Viljad on ellipsikujulised beežikad 0,6 mm pikkused pähklikesed, mis valmivad alates augustist. [3]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Austria, Balti riigid, Valgevene, Belgia, Tšehhi–Slovakkia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Ungari, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ukraina), Venemaa Euroopa-osas (Kesk-Euroopa Venemaa, Ida-Euroopa Venemaa, Põhja-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa) ning Lääne-Siberis (Lääne-Siber). [1]

Kasvatamine
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega ning vegetatiivselt lamavate võrsete jagamise ja juurdunud osade eraldamise teel. Kultuuris annab vegetatiivne paljundus ühtlasema istutusmaterjali ja säilitab sordiomadused paremini kui seemned. [4]
Seemnete idanemise tingimused
Laborikatsetes idanesid nõmm-liivatee seemned kõige paremini umbes 20 °C juures. Idanemist hinnati vahemikus ligikaudu 10–30 °C. Katse viidi läbi pimedas, mis viitab, et seemned ei ole rangelt valgusidanejad.  [5]
Kasvutingimused
Liik eelistab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat, pigem lahjemapoolset mulda; liigniiskus soodustab talvekahjustusi ja juuremädanike riski. Aromaatsete poolpõõsaste puhul mõjutavad droogi ja eeterliku õli kvaliteeti valgustingimused ja kasvukoha kuivus (liigne varjutus ja liigne toitelisus võivad vähendada aroomi intensiivsust). [4]
Allelopaatia ja sümbioos
Liivatee liigid (sh nõmm-liivatee) võivad moodustada arbuskulaarset mükoriisat näiteks seene Rhizophagus irregularis ja bakteriga Bacillus amyloliquefaciens. [6] Sagedasemad probleemid on liigniiskusega seotud juuremädanikud ning lehetäide ja kedriklestade kahjustused; probleeme soodustab kehv drenaaž ja nõrk õhuringlus. [4]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse õitsev ürt (Thymi herba) kui õied on aromaatsed. Kuivatatakse kiiresti varjulises, hea õhuringlusega kohas, et vähendada eeterliku õli lendumist ja vältida droogi pruuniks tõmbumist. [4]
Hoitakse kuivas, pimedas ja tihedalt suletult (eeterlik õli on lenduv ja oksüdeeruv). Droog tasub tarvitada 12–24 kuu jooksul, sest aroom ja toimeainete koostis muutub seistes, eriti soojuse ja niiskuse toimel. [4]

Keemiline koostis

Eeterlik õli on Thymus serpyllum peamine bioaktiivne fraktsioon ning selles domineerivad monoterpeenid ja fenoolsed ühendid. [7,8] 


Eeterlik õli (monoterpeenid ja teised lenduvad ühendid)
Tümool (thymol) 

Karvakrool (carvacrol)
γ-terpineen (γ-terpinene)
p-tsümeen (p-cymene)
(E)-β-otsimeen ((E)-β-ocimene)
(Z)-β-otsimeen ((Z)-β-ocimene)
α-terpineen (α-terpinene)
β-mürseen (β-myrcene)
α-tujeen (α-thujene)
Eukalüptool (1,8-tsineool; eucalyptol)
1-okteen-3-ool (1-octen-3-ol)
3-oktanool (3-octanol)
3-oktanon (3-octanone)
Borneool (borneol)
Linalool (linalool)
Geraniool (geraniol)
β-kariofülleen (β-caryophyllene)
α-kariofülleen (α-caryophyllene)
Germakreen D (germacrene D)
β-bisaboleen (β-bisabolene)
γ-kadineen (γ-cadinene)
δ-kadineen (δ-cadinene)
Karüofülleenoksiid (caryophyllene oxide) 

Seskviterpeenid:

β-kariofülleen (β-caryophyllene)

α-kariofülleen (α-caryophyllene)

Germakreen D (germacrene D)

β-bisaboleen (β-bisabolene)

γ-kadineen (γ-cadinene)

δ-kadineen (δ-cadinene)

Karüofülleenoksiid (caryophyllene oxide)

Tümool, karvakrool, p-tsümeen ja γ-terpineen on enamasti domineerivad ühendid ning määravad kemotüübi. [7,8,9]

Fenoolsed ühendid
Rosmariinhape (rosmarinic acid)
Kohvhape (caffeic acid)

Gallushape (gallic acid)

4-hüdroksübensoehape (4-hydroxybenzoic acid)

Rosmariinhape on üks peamisi fenoolseid komponente. [7, 10]

Flavonoidid
Apigeniin (apigenin)
Luteoliin (luteolin)

Rutiin (rutin)

Naringiin (naringin)

Luteoliin ja selle derivaadid kuuluvad domineerivate flavonoidide hulka. [7, 10]

Triterpenoidid
Ursoolhape (ursolic acid)
Oleanoolhape (oleanolic acid)
Need on tüüpilised Lamiaceae sugukonna bioaktiivsed triterpenoidid. [7]

Peamised toimeained
Eeterlik õli: tümool (thymol), karvakrool (carvacrol), γ-terpineen, p-tsümeen — peamised bioaktiivsed komponendid, mille sisaldus sõltub kemotüübist [7,8]. 
Polüfenoolid: rosmariinhape ja teised fenoolhapped; flavonoidid (nt apigeniin, luteoliin). [7,10]

Toime ja kasutamine
Nõmm-liivatee preparaatide bioaktiivsust seostatakse eelkõige eeterliku õli ja polüfenoolse fraktsiooniga. Prekliinilistes in vitro ja in vivo uuringutes on leitud antimikroobset (antibakteriaalset ja seenevastast toimet), eriti tümooli- ja karvakrooli rikaste õlide korral, mis suudavad inhibeerida nii Gram-positiivseid kui Gram-negatiivseid baktereid ning pärmseente kasvu. [7,11] Lisaks omavad eeterlik õli ja ekstraktid antioksüdatiivset ja põletikuvastast toimet. [11,12]. Polüfenoolset fraktsiooni (sh rosmariinhape, flavonoidid) peetakse oluliseks antioksüdatiivse ja põletikuvastase toime kandjaks, mis toetab rakkude kaitset oksüdatiivse stressi vastu ja moduleerib põletikulisi protsesse [11,12] Toidutehnoloogias käsitletakse nõmm-liivatee eeterlikku õli ja ekstrakte looduslike säilitus- ja hügieenikomponentidena, kuna need pärsivad mikroobide kasvu toidusüsteemides ning pikendavad toodete säilivusaega. [13,14,15]

 

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (2026). Thymus serpyllum L. Royal Botanic Gardens, Kew. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30066276-2 Vaadatud 18.01.2026.
[2] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[3] World Flora Online. (2023). Thymus serpyllum L. World Flora Online. Vaadatud 18.01.2026.
[4] Royal Horticultural Society. (m.a.). Thymus serpyllum (wild thyme): cultivation & pests. Vaadatud 18.01.2026.
[5] Dadach, B., Bouzerzour, H., & Hachemi, R. (2015). Seed germination of Thymus serpyllum L. under water stress conditions. Journal of Plant Sciences, 10(4), 151–158. https://doi.org/10.3923/jps.2015.151.158
[6]Xie, L., Lehvävirta, S., Timonen, S., Kasurinen, J., Niemikapee, J., & Valkonen, J. P. T. (2018). Species-specific synergistic effects of two plant growth-promoting microbes on green roof plant biomass and photosynthetic efficiency. PLOS ONE, 13(12), e0209432. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0209432
[7] Salaria, D., Rolta, R., Lal, U. R., Dev, K., & Kumar, V. (2023). A comprehensive review on traditional applications, phytochemistry, pharmacology, and toxicology of Thymus serpyllumIndian journal of pharmacology55(6), 385–394. https://doi.org/10.4103/ijp.ijp_220_22

[8] Wang, L., Jing, S., Wang, S., Xing, Z., Qu, J., & Wang, X. (2024). Chemical Composition, Larvicidal and Ovicidal Activities, and Enzyme Inhibition Capacity of Thymus serpyllum Essential Oils Against Spodoptera litura (Fabricius). Plants13(23), 3315. https://doi.org/10.3390/plants13233315

[9] Galovičová, L., Borotová, P., Valková, V., Vukovic, N. L., Vukic, M., Terentjeva, M., Štefániková, J., Ďúranová, H., Kowalczewski, P. Ł., & Kačániová, M. (2021). Thymus serpyllum essential oil and its biological activity as a modern food preserver. Plants, 10(7), 1416. https://doi.org/10.3390/plants10071416
[10] Shahar, B., Indira, A., Santosh, O., Dolma, N., & Chongtham, N. (2023). Nutritional composition, antioxidant activity and characterization of bioactive compounds from Thymus serpyllum L.: An underexploited wild aromatic plant. Measurement: Food, 10, 100092. https://doi.org/10.1016/j.meafoo.2023.100092

[11] Al‑Mijalli, S. H., Naceiri Mrabti, H., Elbouzidi, A., Ashmawy, N. S., Batbat, A., Abdallah, E. M., Laaboudi, W., Aladhadh, M., Alshabrmi, F. M., Alnasser, S. M., Addi, M., & El Hachlafi, N. (2025). Thymus serpyllum L. essential oil: Phytochemistry and in vitro and in silico screening of its antimicrobial, antioxidant and anti-inflammatory properties. Phyton-International Journal of Experimental Botany94(1), 209-227. https://doi.org/10.32604/phyton.2025.060438

[12] Jalil, B., Pischel, I., Feistel, B., Suarez, C., Blainski, A., Spreemann, R., Roth‑Ehrang, R., & Heinrich, M. (2024). Wild thyme (Thymus serpyllum L.): A review of the current evidence of nutritional and preventive health benefits. Frontiers in Nutrition, 11, 1380962. https://doi.org/10.3389/fnut.2024.1380962

[13] Mrkonjić, Ž., Kaplan, M., Milošević, S., Božović, D., Sknepnek, A., Miletić, D., Lazarević Mrkonjić, I., Rakić, D., Zeković, Z., & Pavlić, B. (2024). Green Extraction Approach for Isolation of Bioactive Compounds in Wild Thyme (Thymus serpyllum L.) Herbal Dust-Chemical Profile, Antioxidant and Antimicrobial Activity and Comparison with Conventional Techniques. Plants (Basel, Switzerland)13(6), 897. https://doi.org/10.3390/plants13060897

[14] Roselló, J., Llorens‑Molina, J. A., Larran, S., & Santamarina, M. P. (2024). Biofilm containing the Thymus serpyllum essential oil for rice and cherry tomato conservation. Frontiers in Plant Science, 15, 1362569. https://doi.org/10.3389/fpls.2024.1362569

[15] Kačániová, M., Čmiková, N., Kluz, M. I., Akacha, B. B., Saad, R. B., Mnif, W., Waszkiewicz-Robak, B., Garzoli, S., & Hsouna, A. B. (2024). Anti-Salmonella Activity of Thymus serpyllum Essential Oil in Sous Vide Cook-Chill Rabbit Meat. Foods (Basel, Switzerland)13(2), 200. https://doi.org/10.3390/foods13020200