Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminnnõgeselaadsed
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Liivatee / Thymus
Liik: Nõmm-liivatee / Thymus serpyllum L.
Botaaniline kirjeldus
Nõmm-liivatee on mitmeaastane ühekojaline talihaljaste lehtedega pool-kääbuspõõsas huulõieliste sugukonnast, perekonnast liivatee. Kõrgus on tavaliselt (1) 3-10 cm ning varred võivad elada kuni 10 aastat. Varred on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid õisi kandvaid harusid. Õisi kandvad varred on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega. Maaaluse osa moodustab rohkesti harunev hästiarenenud sammasjuurestik, millest osa on küllaltki maapinna lähedal, kuid osa võib tungida ka 0,5 m sügavusele mulda. Lehed on suhteliselt paksud lihtlehed; lühirootsulised, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehe pikkus on (3) 5-8 (13) mm ja laius (1) 1,5-3 (4,5) mm. Nad on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad, näärmetäppidega. Asetsevad varrel vastakuti.
Mõlemasugulised õied on kaheli õiekattega ja lühiraolised, ühe sümmeetriateljega. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp on kellukjas, tavaliselt lilla, kuni 4 mm pikkune, karvade ja näärmetäppidega kaetud putkeosaga. Kroon on erksavärviline, roosakaslilla, harvem valkjas, 5-7 mm pikkune. Õied on koondunud tihedasse nutjasse õisikusse. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid mõnikord kuni septembrini. Taime tolmeldavad putukad. Viljad on ellipsikujulised beežikad 0,6 mm pikkused pähklikesed, mis valmivad alates augustist. [1]
Levila
Nõmm-liivatee eelistab kasvada liivasel pinnasel ja on Eestis levinud mererannikul, liivikutel, nõmmedel ning teistel kuivadel kasvukohtadel. Taim on pärit peamiselt Euroopast ja Põhja-Aafrikast ning on levinud kogu Palearktise alal, mis hõlmab ka Aasiat. Ta kasvab õhukesel mullas ning võib leida kasvamas ka liivastel tühermaadel, kiviklibulistel aladel, küngastel, pangapealsetel, teeäärsetel aladel ning jõeäärsetel liivapankadel. [3]
Toime ja kasutamine
Nõmm-livatee sisaldab rikkaliku koostisega eeterlik õli (nt tümool, karvakrool, borneool jt), flavinoide, triterpeene, rosmariinhapet, mõruaineid, tanniine. Need polüfenoolsed ühendid omavad suurt radikaalide eemaldamise potentsiaali ja põletikuvastast toimet. Liivatee ekstraktidel on antibakteriaalne, antimikroobne, seenevastane ja insektitsiidne toime. [4,5] Taime kasutatakse külmetushaiguste korral, palaviku langetamiseks, uriinierituse soodstamiseks ja sapivooluse suurendamiseks.Välispidiselt vanni või kompressina vähendab ltaim liigesevalu.
Droogiks korjatakse ürti, see varutakse õitsemise ajal, lõigates maha taime puitumata võsud. Pärast kuivatamist pudistatakse lehed varte küljest lahti käte vahel rullides. Soovituslik päevane annus droogi on 4-6 g. [5]
Kasutatud allikad
1. Thymus serpyllum L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000324739. Accessed on: 31 Dec 2023
2. Galovičová, L., Borotová, P., Valková, V., Vukovic, N. L., Vukic, M., Terentjeva, M., Štefániková, J., Ďúranová, H., Kowalczewski, P. Ł., & Kačániová, M. (2021). Thymus serpyllum essential oil and its biological activity as a modern food preserver. Plants, 10(7). https://doi.org/10.3390/plants10071416 (20.09.2023)
3. Thymus serpyllum. (2023, November 10). In Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Thymus_serpyllum
4. Jarić, S., Mitrović, M., & Pavlović, P. (2015). Review of ethnobotanical, phytochemical, and pharmacological study of Thymus serpyllum L. In Evidence-based Complementary and Alternative Medicine (Vol. 2015). https://doi.org/10.1155/2015/101978 (20.09.2023)
