Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Iminnõgeselaadsed (Lamiales)
                └── Huulõielised (Lamiaceae)
                    └── Liivatee (Thymus)
                        └── Aed-liivatee (Thymus vulgaris L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Aed-liivatee ehk tüümian on tugevasti lõhnav, aromaatne, mitmeaastane taim huulõieliste sugukonnast, perekonnast liivatee. Taim on 30–40 cm kõrgune puitunud, vartega poolpõõsas. Varred hästi harunenud ja lehistunud. Sordist sõltuvalt esineb nii lamanduvaid, pinda katvaid kui ka püstiseid põõsasjaid vorme. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena [3]. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad, lillad või valkjad. Lehed on tumerohelised. Aed-liivatee on suurepärane meetaim. Talvitub Eestis kenasti, aga teda võib kasvatada üheaastasena või lasta talvituda siseruumides jahedas ja valgusküllases kohas. Aed-liivatee eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal ning talub hästi põuda. Pinnas võib olla kuiv, hea drenaažiga, soovitatavalt mõõduka toitainesisaldusega, lubjarikas ning liivasegune. Talvist niiskust ei talu. [3]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Baleaari saared; Prantsusmaa; Itaalia; Hispaania). [2]
Introduseeritud Aafrikasse (Alžeeria); Euroopasse (Belgia; Saksamaa; Suurbritannia; Iirimaa; Šveits; Tšehhi-Slovakkia); Kariibidele (Kuuba; Dominikaani Vabariik; Haiti; Puerto Rico; Tuulealused saared); Okeaaniasse (Uus-Meremaa lõunaosa). [2]

Kasvatamine
Aed-liivatee kasvatamisel on olulised päikeseline kasvukoht, hea drenaaž ning talvise liigniiskuse vältimine; lubjarikas ja liivasegune muld sobib hästi. Eestis kasvatatakse teda peamiselt kultuurtaimena. [3]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned ei vaja eeltöötlemist. Seemned idanevad kõige paremini 15-25 °C ööpäevaste temperatuurikõikumistega. Külvatakse kuni ühe cm sügavusele. [4] 
Allelopaatia ja sümbioos
Aed-liivatee hüdrosoolid võivad pärssida eri kultuur- ja umbrohuliikide seemnete idanemist ning taimede kasvu. [5]
Moodustab arbuskulaarset mükoriisat. [6]
Kultuuris kasvatamisel võivad oluliseks probleemiks olla juuremädanikud ja närbumist põhjustavad tõved; patogeenidena on kirjeldatud muuhulgas Fusarium spp., Rhizoctonia solani ja Macrophomina phaseolina. [7] 
Lisaks on kirjeldatud aed-liivateega seotud endofüütilisi baktereid, mille hulgas on käsitletud tüvesid, millel võib olla potentsiaal patogeenide (sh Fusarium oxysporum) pärssimisel. [8] Liivatee eeterlik õli toimib lülijalgsetele tõrjuvalt. [9] [10]

Varumine ja säilitamine
Ravim- ja maitsetaimena varutakse aed-liivatee lehti ja noori võrseid ja õitsvaid ladvaosi (Thymi herba). Kuivatatakse kiiresti, päikese eest kaitstud, hästi õhutatud ruumis temperatuuril 35–45 °C. Kuivatatud droog on maitselt ja aroomilt tugevam kui värske. [11,12,13] Säilitatakse kuivas ja valguse eest kaitstult, tihedalt suletud anumas. [11,12]

Euroopa farmakopöa järgi peab droogi (Thymi herba) eeterlliku õli sisaldus olema vähemalt 1,2%. [11]

Keemiline koostis
Eeterlik õli (peamised lenduvad ühendid)
p-tsümeen (p-cymene)
alfa-terpineen (α-terpinene)
gamma-terpineen (γ-terpinene)
beeta-mürtseen (β-myrcene)
limoneen (limonene)
beeta-pineen (β-pinene)
tümool (thymol)
karvakrool (carvacrol)
linalool (linalool)
alfa-terpineool (α-terpineol)
borneool (borneol)
beeta-kariofülleen ((E)-β-caryophyllene) [15]
Fenoolsed happed ja muud fenoolsed ühendid
protokatehhuushape (protocatechuic acid)
kaftarhape (caftaric acid)
p-kumaarhape (p-coumaric acid)
tanniinhape (tannic acid)
kohvhape (caffeic acid)
klorogeenhape (chlorogenic acid)
neoklorogeenhape (neochlorogenic acid)
isoklorogeenhape (isochlorogenic acid)
trans-kaneelhape (trans-β-fenüülakrüülhape; trans-β-phenylacrylic acid)
rosmariinhape (rosmarinic acid)
3,4-O-dikohvüülkiniinhape (3,4-O-dicaffeoylquinic acid)
3,5-O-dikohvüülkiniinhape (3,5-O-dicaffeoylquinic acid)
4,5-O-dikohvüülkiniinhape (4,5-O-dicaffeoylquinic acid) [16]
Flavonoidid ja flavonoglükosiidid
diosmiin (diosmin)
luteoliin-6-C-glükosiid (luteolin-6-C-glucoside)
saponariin (saponarin)
luteoliin-7,3′-diglükosiid (luteolin-7,3′-diglucoside)
luteoliin-7-O-glükosiid (luteolin-7-O-glucoside; luteolin-7-O-β-D-glucopyranoside)
apigeniin-7,4′-diglükosiid (apigenin-7,4′-diglucoside)
apigeniin-7-O-glükosiid (apigenin-7-O-β-D-glucopyranoside)
rutiin (kvertsetiin-3-O-rutinosiid; rutin = quercetin-3-O-rutinoside)
dihüdrokvertsetiin (taksifoliin; dihydroquercetin)
tsirsilineool (cirsilineol)
krüsoeriol (chrysoeriol)
luteoliin (luteolin)
apigeniin (apigenin)
kvertsetiin (quercetin) [16]

Toime ja kasutamine
Aed-liivateed kasutatakse ravimtaimena ning kulinaarias, kus ta on peamiselt tuntud tüümiani nime all. Korjatakse lehti ja noori võsusid; kuivatatud taim on maitselt tugevam kui värske ning sobib hästi kuumtöötlemist vajavatesse toitudesse. [12]

Ravimtaimena seostatakse aed-liivatee toimet eeskätt eeterliku õli monoterpeenidega (sh tümool, karvakrool) ning nende antimikroobse aktiivsusega; kirjeldatud on ka spasmolüütilist toimet. [15] Aed-liivateed on kasutatud seedimist soodustava, puhitusi vähendava ja antiseptilise vahendina. Teed on kasutatud köha ja bronhiidi puhul. [11,12]

Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Thymus vulgaris L. Royal Botanic Gardens, Kew. (Vaadatud 19.01.2026).
[3] E-elurikkus. (2023). Thymus vulgaris L. E-elurikkus. (Vaadatud 19.01.2026; kirje kuupäev 29.09.2023).
[4] Yadegari, M. (2018). Study of the environmental characters on germination properties of seeds of Thymus daenensis and T. vulgaris. Journal of Agricultural Sciences (Belgrade), 63(4), 343–354. https://doi.org/10.2298/JAS1804343Y
[5] Konstantinović, B., Meseldžija, M., Konstantinović, S., Marković, T., & Konstantinović, B. (2022). The effect of Thymus vulgaris L. hydrolate solutions on the seed germination, seedling length and oxidative stress of some cultivated and weed species. Plants, 11(13), 1782. https://doi.org/10.3390/plants11131782
[6] Habeeb, T. H., et al. (2020). Interactive impact of arbuscular mycorrhizal fungi and elevated CO₂ on growth and functional food value of Thymus (garden thyme). Journal of Fungi, 6(3), 168. https://doi.org/10.3390/jof6030168
[7] Ishak, M. H., Abdel-Latif, M. R., Abd Alla, H. M., & Shaat, M. M. N. (2020). Thyme (Thymus vulgaris L.) root rot/wilt in Minia Governorate, Egypt. Asian Journal of Agricultural and Horticultural Research, 5(4), 44–57. https://doi.org/10.9734/AJAHR/2020/v5i430060
[8] Abdelshafy Mohamad, O. A., et al. (2020). Beneficial endophytic bacterial populations associated with wild thyme (Thymus vulgaris). Frontiers in Plant Science, 11, 47. https://doi.org/10.3389/fpls.2020.00047
[9] Rincón, R. A., Rodríguez, D., Coy-Barrera, E., & García, J. C. (2019). Botanical pesticides as alternatives for the control of Tetranychus urticae Koch: A survey of the last decade. Plants, 8(4), 80. https://doi.org/10.3390/plants8040080
[10] Wu, S., Zhang, W., Liu, Z., & Liu, Y. (2017). Acaricidal activity and synergistic effect of thyme oil constituents against carmine spider mite (Tetranychus cinnabarinus). Molecules, 22(11), 1873. https://doi.org/10.3390/molecules22111873
[11] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[12] Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus.
[13] Roy, A., Waidelich, L., & Carle, R. (2025). Comparative evaluation of different drying methodologies on whole and crushed thyme (Thymus vulgaris L.) leaves. Agriengineering, 7(3), 59. https://doi.org/10.3390/agriengineering7030059
[14] Kosakowska, O., Czupa, W., & Bączek, K. (2020). Morphological and chemical traits as quality determinants of common thyme (Thymus vulgaris L.), on the example of ‘Standard Winter’ cultivar. Agronomy, 10(6), 909. https://doi.org/10.3390/agronomy10060909
[15] Micucci, M., et al. (2020). Thymus vulgaris L. essential oil and phytocomplexes: Focus on their chemical composition and bioactivity. Biomolecules, 10(6), 960. https://doi.org/10.3390/biom10060960
[16] Mazulin, O. V., Fukleva, L. A., & Mazulin, G. V. (2023). Study the polyphenolic compounds composition of Thymus vulgaris L. herb. Current Issues in Pharmacy and Medicine: Science and Practice, 16(1), 23–27. https://doi.org/10.14739/2409-2932.2023.1.265524

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Thymus
Species: Common thyme - Thymus vulgaris L.

Botanical description
Common thyme is a strongly fragrant, aromatic, perennial plant from the Lamiaceae family and the Thymus genus. The plant is a 30–40 cm tall, woody-stemmed subshrub. The stems are highly branched and leafy. Depending on the variety, it can have creeping, ground-covering, or upright bushy forms. The narrow, sturdy leaves are slightly rolled at the edges, giving them a needle-like appearance. [8] The flowers, clustered in whorls at the tips of the stems, can be pink, purple, or whitish. The leaves are dark green. Common thyme is an excellent nectar plant. It overwinters well in Estonia, but it can also be grown as an annual or kept indoors in a cool, bright place during the winter. Common thyme prefers sunny growing conditions and is highly drought-resistant. The soil should be dry, well-drained, moderately fertile, lime-rich, and sandy. It does not tolerate winter moisture. [1]

Distribution
Native to Mediterranean countries, North and West Africa. In Estonia, it is a widely cultivated plant. [1]

Effects and usage
Common thyme is used as both a medicinal and culinary herb, where it is primarily known as thyme. The leaves and young shoots are harvested. In an airy, shaded place, the herb dries quickly, and it should be noted that dried thyme has a stronger flavor than fresh thyme. It is ideal for seasoning soups, stews, tomato sauces, and broths because, unlike many other herbs, thyme retains its pleasant taste even after long cooking. It pairs especially well with lamb. Common thyme aids digestion, reduces bloating, has antiseptic properties, and has a calming effect. When used in compresses or solutions, it helps treat small wounds, bruises, and swellings. Thyme tea is effective against coughs, bronchitis, and tonsillitis. [1]

According to the European Pharmacopoeia, the dried herbal material consists of a mixture of leaves and flowers separated from the aerial parts and must contain at least 1.2% essential oil, with the oil containing at least 40% thymol and carvacrol. Thyme essential oil is used in both the cosmetic and medical industries. The ancient Greeks added it to bathwater and burned it as incense in temples. The ancient Romans used thyme to scent living spaces, and likely with them, the plant spread northward beyond the Alps. [2,3]

Contraindications for thyme essential oil include pregnancy, intestinal inflammation, and heart failure. The risks associated with its consumption are linked to thymol, which, in high doses (0.3–0.6 g) when taken internally, can cause nausea, vomiting, convulsions, and coma, potentially leading to cardiac and/or respiratory failure. [3]

References
1. E-elurikkus. (2023). Thymus vulgaris L. E-elurikkus. https://elurikkus.ee/ (29.09.2023).
2. Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.