Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminnõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Huulõielised (Lamiaceae)
Perekond: Liivatee (Thymus)
Liik: Aed-liivatee - Thymus vulgaris L.

Botaaniline kirjeldus
Aed-liivatee ehk tüümian on tugevasti lõhnav, aromaatne, mitmeaastane taim huulõieliste sugukonnast, perekonnast liivatee. Taim on 30–40 cm kõrgune puitunud, vartega poolpõõsas. Varred hästi harunenud ja lehistunud. Sordist sõltuvalt esineb nii lamanduvaid, pinda katvaid kui ka püstiseid põõsasjaid vorme. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena [8]. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad, lillad või valkjad. Lehed on tumerohelised. Aed-liivatee on suurepärane meetaim. Talvitub Eestis kenasti, aga teda võib kasvatada üheaastasena või lasta talvituda siseruumides jahedas ja valgusküllases kohas. Aed-liivatee eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal ning talub hästi põuda. Pinnas võib olla kuiv, hea drenaažiga, soovitatavalt mõõduka toitainesisaldusega, lubjarikas ning liivasegune. Talvist niiskust ei talu. [1]

Levila
Pärit vahemeremaadest, Põhja-ja Lääne-Aafrikast. Eestis levinud kultuurtaim. [1]

Toime ja kasutamine
Aed-liivateed kasutatakse ravimtaimena ning kulinaarias, kus ta on peamiselt tuntud tüümiani nime all. Korjatakse lehti ja noori võsusid. Varjulises õhurikkas kohas kuivab ürt kiiresti,  kasutamisel tuleks arvestada, et kuivatatud taimel on tugevam maitse kui värskel. On ideaalne suppide, hautiste, tomatikastme ja puljongite maitsestamisel, kuna erinevalt paljudest teistest maitsetaimedest, säilitab tüümian oma meeldiva maitse ka pikal kuumutamisel. Eriti hästi sobib tüümian lambalihaga. Aed-liivatee mõjub seedimist soodustavalt, puhituste vastaselt, antiseptiliselt ja rahustavalt. Kompresside ja lahustena aitab väikeste haavade, muljumiste ja paisete ravimisel. Tee aitab tõhusalt köha, bronhiidi ja angiini vastu. [1]

Euroopa farmakopöa järgi koosneb droog kuivatatud maapealsetelt osadelt eraldatud lehtede ja õite segust ja peab sisaldama eeterlikku õli vähemalt 1,2% ja õli peab omakorda sisaldama vähemalt 40% tümooli ja karvakrooli. Aed-liivatee eeterlik õli leiab kasutamist nii kosmeetikatööstuses kui meditsiinis. Vanad kreeklased lisasid seda vanniveele ning põletasid lõhnasuitsu saamiseks templites. Vanad roomlased lõhnastasid  tüümianiga eluruume ja tõenäoliselt nendega koos levis taim ka Alpidest põhja poole. [2,3]

Aed-liivatee eeterliku õli vastunäidustused on rasedus, soolepõletik ja südamepuudulikkus. Tarbimisega kaasnevaid ohtusid seostatakse tümooliga, mis suurtes annustes (0,3–0,6 g) seespidiselt kasutatuna võib põhjustada iiveldust, oksendamist, krampe ja koomat, kuni südame-ja/või hingamistegevuse blokeerimiseni välja. [3]

Kasutatud allikad
1. E-elurikkus. (2023). Thymus vulgaris L. E-elurikkus. https://elurikkus.ee/ (29.09.2023).
2. Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Thymus
Species: Common thyme - Thymus vulgaris L.

Botanical description
Common thyme is a strongly fragrant, aromatic, perennial plant from the Lamiaceae family and the Thymus genus. The plant is a 30–40 cm tall, woody-stemmed subshrub. The stems are highly branched and leafy. Depending on the variety, it can have creeping, ground-covering, or upright bushy forms. The narrow, sturdy leaves are slightly rolled at the edges, giving them a needle-like appearance. [8] The flowers, clustered in whorls at the tips of the stems, can be pink, purple, or whitish. The leaves are dark green. Common thyme is an excellent nectar plant. It overwinters well in Estonia, but it can also be grown as an annual or kept indoors in a cool, bright place during the winter. Common thyme prefers sunny growing conditions and is highly drought-resistant. The soil should be dry, well-drained, moderately fertile, lime-rich, and sandy. It does not tolerate winter moisture. [1]

Distribution
Native to Mediterranean countries, North and West Africa. In Estonia, it is a widely cultivated plant. [1]

Effects and usage
Common thyme is used as both a medicinal and culinary herb, where it is primarily known as thyme. The leaves and young shoots are harvested. In an airy, shaded place, the herb dries quickly, and it should be noted that dried thyme has a stronger flavor than fresh thyme. It is ideal for seasoning soups, stews, tomato sauces, and broths because, unlike many other herbs, thyme retains its pleasant taste even after long cooking. It pairs especially well with lamb. Common thyme aids digestion, reduces bloating, has antiseptic properties, and has a calming effect. When used in compresses or solutions, it helps treat small wounds, bruises, and swellings. Thyme tea is effective against coughs, bronchitis, and tonsillitis. [1]

According to the European Pharmacopoeia, the dried herbal material consists of a mixture of leaves and flowers separated from the aerial parts and must contain at least 1.2% essential oil, with the oil containing at least 40% thymol and carvacrol. Thyme essential oil is used in both the cosmetic and medical industries. The ancient Greeks added it to bathwater and burned it as incense in temples. The ancient Romans used thyme to scent living spaces, and likely with them, the plant spread northward beyond the Alps. [2,3]

Contraindications for thyme essential oil include pregnancy, intestinal inflammation, and heart failure. The risks associated with its consumption are linked to thymol, which, in high doses (0.3–0.6 g) when taken internally, can cause nausea, vomiting, convulsions, and coma, potentially leading to cardiac and/or respiratory failure. [3]

References
1. E-elurikkus. (2023). Thymus vulgaris L. E-elurikkus. https://elurikkus.ee/ (29.09.2023).
2. Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.