Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Teelehelised / Plantaginaceae
Perekond: Mailane / Veronica
Liik: Harilik mailane / Veronica officinalis L.
Botaaniline kirjeldus
Harilik mailane on mitmeaastane ühekojaline rohtaim, mis mailaseliste sugukonnast ja mailase perekonnast. Tavaliselt kasvab taim 10-20 cm, harvem kuni 25 cm kõrguseks. Vars on lamanduv ja juurduv, ülemises osas tõusev. Vars on üleni villkarvane ja õisikuosas kaetud harali lihtkarvadega. Lehed on äraspidimunajad kuni piklikud, lühidalt teritunud või tömbi tipuga ning hambulise või täkilis-saagja servaga. Lehed asetsevad varrel vastakuti, on helerohelised ja mõlemalt poolelt kaetud lihtkarvadega. Maa-aluse osa moodustavad peened risoomid, millest kasvavad välja lisajuured. [1,2]
Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ning asuvad külgmistes kobarates ülemiste lehtede kaenlais. Õied on kahvatulillad või -sinised, tumedate roodudega, tavaliselt on kobaraid üks. Õitsemisperiood kestab juunist augustini. Vili on äraspidi-kolmnurkjas, lamendunud ja aluse suunas ahenev kupar, mis on kaetud näärmekarvadega ning on tupest peaaegu kaks korda pikem. Seemned on kumerad ja umbes 1 mm laiad. Taim paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt juurduvate võrsete abil. [1,2]
Levila
Harilik mailane on laialdaselt levinud peamiselt Euroopas, kuid esineb ka Väike-Aasias nig Põhja-Ameerikas tulnukana. Eestis on see sagedalt esinev taim. Taim eelistab kasvada kuivemates palu- ja laanemetsades, pärisniitudel, karjamaadel ja puisniitudel. On mullaviljakuse suhtes vähenõudlik ja kasvab meelsamini väetamata pinnasel. [2]
Toime ja kasutamine
Värskena nõrgalt mürgine, sisaldab mõruaineid, parkainet, eeterlikku õli. Loomasöödana on taim väärtusetu. Ravimtaimena leiab kasutust peamiselt rahvameditsiinis. Kogutakse taime ürti - ülemist osa koos õitega. Tarvitatakse külmetuse, köha, hingamisteede põletike, bronhiaalastma, kuid ka mao- ja soolehaiguste, põie- ja neerupõletiku korral, vahel nahahaiguste, krooniliste löövete, haavandite, mädanike ja sügeliste puhul. Mõningatel andmetel aitab parandada ka ajutegevust ja vereringe toimimist. Tarvitatakse nii sees- kui välispidiselt. [2] Päevane annus on 1,5 g droogi 3 korda päevas. Toimed ei ole teaduslikult tõestatud. [3]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (m.a.). harilik mailane- Liigikirjeldus. Võetud aadressilt https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hmail2.htm
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus