Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
└── Teelehelised (Plantaginaceae)
└── Mailane (Veronica)
└── Harilik mailane (Veronica officinalis L.) [1,2]
Botaaniline kirjeldus
Harilik mailane on mitmeaastane ühekojaline rohtaim, mis mailaseliste sugukonnast ja mailase perekonnast. Tavaliselt kasvab taim 10-20 cm, harvem kuni 25 cm kõrguseks. Vars on lamanduv ja juurduv, ülemises osas tõusev. Vars on üleni villkarvane ja õisikuosas kaetud harali lihtkarvadega. Lehed on äraspidimunajad kuni piklikud, lühidalt teritunud või tömbi tipuga ning hambulise või täkilis-saagja servaga. Lehed asetsevad varrel vastakuti, on helerohelised ja mõlemalt poolelt kaetud lihtkarvadega. Maa-aluse osa moodustavad peened risoomid, millest kasvavad välja lisajuured. [3,4]
Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ning asuvad külgmistes kobarates ülemiste lehtede kaenlais. Õied on kahvatulillad või -sinised, tumedate roodudega, tavaliselt on kobaraid üks. Õitsemisperiood kestab juunist augustini. Vili on äraspidi-kolmnurkjas, lamendunud ja aluse suunas ahenev kupar, mis on kaetud näärmekarvadega ning on tupest peaaegu kaks korda pikem. Seemned on kumerad ja umbes 1 mm laiad. Taim paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt juurduvate võrsete abil. [3,4]
Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Austria; Balti riigid; Belgia; Bulgaaria; Tšehhoslovakkia; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Itaalia; Norra; Poola; Rumeenia; Hispaania; Šveits; endine Jugoslaavia; Euroopa-Venemaa) ning Aasias (Altai; Iraan; Krasnojarski krai; Põhja-Kaukaasia; Taga-Kaukaasia; Türkmenistan; Türgi; Lääne-Siber). [2]
Introdutseeritud või naturaliseerunud Aafrikas (Lõuna-Aafrika: Kapimaa provintsid; Saint Helena), Aasias (Burjaatia; Sahhalin), Euroopas (Assoorid; Madeira), Põhja-Ameerikas (Kanada: Briti Columbia; New Brunswick; Newfoundland; Nova Scotia; Ontario; Prince Edward Island; Québec; USA: Connecticut; Indiana; Kentucky; Maine; Massachusetts; Michigan; Missouri; New Hampshire; New Jersey; New York; Ohio; Pennsylvania; Rhode Island; Vermont; Virginia; West Virginia; Wisconsin), Lõuna-Ameerikas (Tšiili: kesk- ja lõunaosa) ning Gröönimaal. [2]
Kasvatamine
Harilik mailane on looduslik liik, mis sobib kasvatamiseks looduslähedases peenras ja poollooduslikus aias. Liik on mullaviljakuse suhtes vähenõudlik ning kasvab meelsamini väetamata pinnasel; looduslikeks kasvukohtadeks on kuivemad palu- ja laanemetsad ning pärisniidud ja karjamaad. [4]
Paljundamine
Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt: lamanduvad võrsed juurduvad ning moodustavad uusi kasvukohti. [3,4]
Kasvutingimused
Kasvab edukalt kuivemapoolsetel ja toitainetevaesematel kasvukohtadel; sobivad nii avatud kui ka hõredalt varjulised kasvukohad. [4]
Varumine ja säilitamine
Rahvameditsiinis ja droogina kogutakse hariliku mailase ürti (maapealne osa, sageli õitsemise ajal). Kuivatatakse õhukese kihina hästi ventileeritavas, varjulises kohas ning säilitatakse kuivas ja valguse eest kaitstult suletud nõus. [5]
Keemiline koostis
Iridoidsed glükosiidid
aukubiin (aucubin) [8]
katalpool (catalpol) [8]
veronikosid (veronicoside) [8]
verprosiid (verproside) [6]
verminosiid (verminoside) [6]
Fenüületanoidglükosiidid
verbaskosiid (verbascoside; acteoside) [6]
Fenoolsed happed
klorogeenhape (chlorogenic acid) [6]
kohvhape (caffeic acid) [6]
feruulahape (ferulic acid) [6]
p-kumaarhape (p-coumaric acid) [6]
rosmariinhape (rosmarinic acid) [6]
Steroolid
β-sitosterool (β-sitosterol) [6]
Vabad lenduvad ühendid (eeterliku õli ja hüdrosooli fraktsioonid)
Oksügeneeritud monoterpeenid
1,8-tsineool (1,8-cineole) [7]
γ-terpineen (γ-terpinene) [7]
linalool (linalool) [7]
kamper (camphor) [7]
borneool (borneol) [7]
α-terpineool (α-terpineol) [7]
trans-1(7),8-p-mentadieen-2-ool (trans-1(7),8-p-mentadien-2-ol) [7]
Seskviterpeenide süsivesinikud
α-kopaeen (α-copaene) [7]
(E)-karüofülleen (E-caryophyllene) [7]
allo-aromadendreen (allo-aromadendrene) [7]
β-kamigreen (β-chamigrene) [7]
δ-selineen (δ-selinene) [7]
δ-kadineen (δ-cadinene) [7]
Oksügeneeritud seskviterpeenid
spathulenool (spathulenol) [7]
karüofülleenoksiid (caryophyllene oxide) [7]
γ-eudesmool (γ-eudesmol) [7]
α-muurolool (α-muurolol) [7]
α-kadinool (α-cadinol) [7]
α-bisabolool (α-bisabolol) [7]
α-bisabolooloksiid (α-bisabolol oxide) [7]
Fenoolsed lenduvad ühendid
p-vinüülguajakool (p-vinyl guaiacol) [7]
Fenüülpropanoidid ja aromaatsed estrid
(Z)-metüülisoeugenool ((Z)-methyl isoeugenol) [7]
bensüülbensoaat (benzyl benzoate) [7]
Aromaatsed aldehüüdid
bensaldehüüd (benzaldehyde) [7]
fenüülatsetaldehüüd (phenylacetaldehyde; benzene acetaldehyde) [7]
Alifaatsed aldehüüdid
nonanaal (n-nonanal) [7]
Estrid ja muud lenduvad ühendid
isopentüülatsetaat (isopentyl acetate) [7]
heksüül-2-metüülbutanoaat (hexyl 2-methyl butanoate) [7]
mentüülatsetaat (menthyl acetate) [7]
Norisoprenoidid ja muud ketoonid
(E)-β-damaskoon ((E)-β-damascone) [7]
β-ioonoon (β-ionone) [7]
heksahüdrofarnesüülatsetoon (hexahydrofarnesyl acetone) [7]
Pikema ahelaga alkohol ja rasvhape
1-heksadekanool (1-hexadecanol) [7]
heksadekaanhape (palmitiinhape; hexadecanoic acid) [7]
Alkaanid
eikosaan (eicosane) [7]
heneikosaan (heneicosane) [7]
dokosaan (docosane) [7]
tetrakosaan (tetracosane) [7]
pentakosaan (pentacosane) [7]
Peamised toimeained
Hariliku mailase peamisteks toimeaineteks peetakse iridoidseid glükosiide (nt aukubiin, katalpool, veronikosid; samuti verprosiid ja verminosiid) ning fenüületanoidglükosiide (nt verbaskosiid) ja mitmed fenoolsed happed. [6,8]
Toime ja kasutamine
Taime on tarvitatud külmetuse ja köha korral, hingamisteede vaevuste puhul ning seedeelundkonna ja nahaprobleemide korral; kasutust on kirjeldatud nii seespidiselt kui ka välispidiselt. [5,6]
Ürdi polüfenoolsete ja glükosiidsete sisakdust (nt iridoidid ja verbaskosiid) seostatakse antioksüdatiivse ja põletikumediaatoreid mõjutava potentsiaaliga. [6] Eeterlikul õlil on antiviraalne toime tubakamosaiikviiruse vastu.. [7]