Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Mürdilaadsed / Myrtales
Sugukond: Pajulillelised / Onagraceae
Perekond: Pajulill / Epilobium
Liik: Ahtalehine põdrakanep / Epilobium angustifolium L.
Botaaniline kirjeldus
Ahtalehine põdrakanep kuulub pajulilleliste sugukonda, perekonda pajulill. Taim on mitmeaastane, suvehaljas, ühekojaline. Võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks ja ontüüpiliselt püstise kasvuga. Maa-alune osa koosneb tugevast, puitunud ja roomavast risoomist, mis moodustab hulgaliselt mittejuurduvaid võsundeid. Paljunemine toimub seemnete abil ning vegetatiivselt rohkete juurevõsudega. Lehed on süstjad, teritunud tipuga, lühirootulised või rootsutud ja terveservalised. Nad on pealt tumedad, alt sinakasrohelised, mõnikord karvased. Lehtede pikkus on 5-12 cm ja laius 0,7-2 cm. Alumised varrelehed on väiksemad ja peaaegu soomusjad varre alusel. Kõik lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja abilehti ei esine.
Põdrakanepi õied on mõlemasugulised ja neljatised, koondudes pikkadesse (kuni 40 cm) tipmistesse kobaratesse. Õie läbimõõt ulatub kuni 3 cm-ni ja õiekate on kaheli. Tupp on punakas, liitlehine, kuid peaaegu aluseni lõhestunud, ning variseb pärast õitsemist ära. Kroonlehed on lillakasroosad või harva valged, terved või veidi pügaldunud, alusel ahenenud kitsaks pinnukeseks. Õied asuvad 0,5-1,5 cm pikkustel lühikarvalistel raagudel, mille alusel on kitsad kõrglehed. Õitseb juunist septembrini. Tolmeldajateks on putukad. Viljad meenutavad kõtra, on kitsad ja ruljad, 4-pesalised kuprad, 4-8 cm pikad ja tihedalt kaetud lidus karvadega. Vili avaneb neljaks poolmeks ja seemned on varustatud valgete lendkarvadega. [1-3]
Levila
Ahtalehine põdrakanep on laialdaselt levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Ameerikas, olles Eestis sage. Ta kasvab eelkõige kuivades metsades, nagu laane- ja palumetsades, metsaservadel, lagendikel ja kuivadel rabadel. Samuti on pajulill üks esimesi taimi, mis ilmuvad raiesmikele ja põlendikele, moodustades tihti koos nõgesega läbipääsmatuid tihnikuid. [1-3]
Toime ja kasutamine
Droog kogutakse enne õitsemist või õitsemise ajal. Ahtalehisel põdrakanepil on eesnäärme suurenemise vastane toime. Kasutatakse kõhulahtisuse, soolepõletiku ja haavandtõve korral oma põletikuvastase ja pehmendava toime tõttu. Lisaks kasutatakse ta jämedaid juuri oma magususe tõttu näiteks jookide valmistamises ning noori lehti salatites, mis sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Hiinlased leidsid ka kasutuse menstruaalverevaevustele ja indiaanlased pärakuverejooksule. [3-5]
Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Epilobium angustifolium L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000668750. Accessed on: 07 Jan 2024
2. Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus. (n.d.). [bio.edu.ee]. Retrieved [18.11.2023], from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/podrakanep2.htm
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
4. Pedaste, M., Marandi, T., Sarapuu, T., & Toom, M. (2022). Ahtalehine põdrakanep. Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus.
5. Kadam, P., Patil, M., & Yadav, K. (2018). A review on phytopharmacopial potential of epilobium angustifolium. In Pharmacognosy Journal (Vol. 10, Issue 6, pp. 1076–1078). EManuscript Technologies. https://doi.org/10.5530/pj.2018.6.181
