Ahtalehine põdrakanep

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota 
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Mürdilaadsed / Myrtales
Sugukond: Pajulillelised / Onagraceae
Perekond: Pajulill / Epilobium
Liik: Ahtalehine põdrakanep / Epilobium angustifolium  L.

Botaaniline kirjeldus
Ahtalehine põdrakanep kuulub pajulilleliste sugukonda, perekonda pajulill. Taim on mitmeaastane, suvehaljas, ühekojaline. Võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks ja ontüüpiliselt püstise kasvuga. Maa-alune osa koosneb tugevast, puitunud ja roomavast risoomist, mis moodustab hulgaliselt mittejuurduvaid võsundeid. Paljunemine toimub seemnete abil ning vegetatiivselt rohkete juurevõsudega. Lehed on süstjad, teritunud tipuga, lühirootulised või rootsutud ja terveservalised. Nad on pealt tumedad, alt sinakasrohelised, mõnikord karvased. Lehtede pikkus on 5-12 cm ja laius 0,7-2 cm. Alumised varrelehed on väiksemad ja peaaegu soomusjad varre alusel. Kõik lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja abilehti ei esine. 

Põdrakanepi õied on mõlemasugulised ja neljatised, koondudes pikkadesse (kuni 40 cm) tipmistesse kobaratesse. Õie läbimõõt ulatub kuni 3 cm-ni ja õiekate on kaheli. Tupp on punakas, liitlehine, kuid peaaegu aluseni lõhestunud, ning variseb pärast õitsemist ära. Kroonlehed on lillakasroosad või harva valged, terved või veidi pügaldunud, alusel ahenenud kitsaks pinnukeseks. Õied asuvad 0,5-1,5 cm pikkustel lühikarvalistel raagudel, mille alusel on kitsad kõrglehed. Õitseb juunist septembrini. Tolmeldajateks on putukad. Viljad meenutavad kõtra, on kitsad ja ruljad, 4-pesalised kuprad, 4-8 cm pikad ja tihedalt kaetud lidus karvadega. Vili avaneb neljaks poolmeks ja seemned on varustatud valgete lendkarvadega. [1-3]

Levila
Ahtalehine põdrakanep on laialdaselt levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Ameerikas, olles Eestis sage. Ta kasvab eelkõige kuivades metsades, nagu laane- ja palumetsades, metsaservadel, lagendikel ja kuivadel rabadel. Samuti on pajulill üks esimesi taimi, mis ilmuvad raiesmikele ja põlendikele, moodustades tihti koos nõgesega läbipääsmatuid tihnikuid. [1-3]

Toime ja kasutamine
Ahtalehisel põdrakanepil on tõestatud eesnäärme suurenemise vastane toime. Kasutatakse kõhulahtisuse, soolepõletiku ja haavandtõve korral põletikuvastase ja pehmendava toime tõttu. Lisaks kasutatakse ta jämedaid juuri magususe tõttu näiteks jookide valmistamisel ning noori, suure C-vitamiinisisaldusega lehti  salatites. Hiinlased on taime kasutanud ka menstruaalverevaevustele ja indiaanlased pärakuverejooksu vastu. [3-5]

Taim sisaldab tanniine (oenoteiin A ja B), alkaloide, flavonoide (nt müritsitriini, isokvertsitriini, kvertsitriini, guaveriini), steroide (beeta-sutisteriini ja beeta-sitosteroolkaporaati ja palmitaati), kumariine, antotsüaane, mineraalaineid (rauda, niklit, vaske, mangaani, titaani, molübdeeni, boori), vitamiine (C). Lehtedes on kuni 14 % lima. [3] 

Taime varutakse enne õitsemist või õitsemise ajal ja kuivatatakse. Raviannustes ohutu ja droogina raviotstarbel ei kasutata. Pajulille perekonnast on eesnäärme suurenemise vastase toime tõttu kasutatud droogiks peamiselt väikeseõielist pajulille (E. parviflorum). [3]

Põdrakanepist valmistatakse ka musta tee aseainet, mida tuntakse jaanitee nime all. Selle valmistamiseks varutakse lehti enne õitsemist või õitsemise alguses. Lehed muljutakse ja jäetakse suletud anumasse mõneks päevaks hapnema, aeg ajalt segades. Mida pikem on hapnemisprotsess, seda tugevam maitse on lõpp-produktil. Tavaliselt kipub jaanitee kolmandal päeval hallitama minema, mistõttu tuleb see läbi kuumutada ja kuivatada. Saadud musta teed meenutav toode ei sisalda kofeiini ja sobib õhtul nautimiseks.

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Epilobium angustifolium L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000668750. Accessed on: 07 Jan 2024
2. Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus. (n.d.). [bio.edu.ee]. Retrieved [18.11.2023], from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/podrakanep2.htm
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
4. Pedaste, M., Marandi, T., Sarapuu, T., & Toom, M. (2022). Ahtalehine põdrakanep. Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus.
5. Kadam, P., Patil, M., & Yadav, K. (2018). A review on phytopharmacopial potential of epilobium angustifolium. In Pharmacognosy Journal (Vol. 10, Issue 6, pp. 1076–1078). EManuscript Technologies. https://doi.org/10.5530/pj.2018.6.181