Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Mürdilaadsed (Myrtales)
└── Paljulillelised (Onagraceae)
└── Põdrakanep (Chamaenerion)
└── Ahtalehine põdrakanep (Chamaenerion angustifolium (L.) Scop.) [1–3]
Botaaniline kirjeldus
Ahtalehine põdrakanep kuulub pajulilleliste sugukonda, perekonda põdrakanep. Taim on mitmeaastane, suvehaljas, ühekojaline. Võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks ja ontüüpiliselt püstise kasvuga. Maa-alune osa koosneb tugevast, puitunud ja roomavast risoomist, mis moodustab hulgaliselt mittejuurduvaid võsundeid. Paljunemine toimub seemnete abil ning vegetatiivselt rohkete juurevõsudega. Lehed on süstjad, teritunud tipuga, lühirootulised või rootsutud ja terveservalised. Nad on pealt tumedad, alt sinakasrohelised, mõnikord karvased. Lehtede pikkus on 5-12 cm ja laius 0,7-2 cm. Alumised varrelehed on väiksemad ja peaaegu soomusjad varre alusel. Kõik lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja abilehti ei esine.
Põdrakanepi õied on mõlemasugulised ja neljatised, koondudes pikkadesse (kuni 40 cm) tipmistesse kobaratesse. Õie läbimõõt ulatub kuni 3 cm-ni ja õiekate on kaheli. Tupp on punakas, liitlehine, kuid peaaegu aluseni lõhestunud, ning variseb pärast õitsemist ära. Kroonlehed on lillakasroosad või harva valged, terved või veidi pügaldunud, alusel ahenenud kitsaks pinnukeseks. Õied asuvad 0,5-1,5 cm pikkustel lühikarvalistel raagudel, mille alusel on kitsad kõrglehed. Õitseb juunist septembrini. Tolmeldajateks on putukad. Viljad meenutavad kõtra, on kitsad ja ruljad, 4-pesalised kuprad, 4-8 cm pikad ja tihedalt kaetud lidus karvadega. Vili avaneb neljaks poolmeks ja seemned on varustatud valgete lendkarvadega. [1-3]
Levila
Looduslikult levib Aafrikas (Alžeeria; Maroko); Euroopas (Austria; Baleaari saared; Valgevene; Belgia; Bosnia ja Hertsegoviina; Bulgaaria; Korsika; Tšehhoslovakkia; Taani; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Kreeka; Ungari; Island; Iirimaa; Itaalia; Holland; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Sardiinia; Sitsiilia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Türgi Euroopa-osa; Ukraina); Aasias (Afganistan; Altai; Armeenia; Aserbaidžaan; Hiina põhja-keskosa; Hiina lõuna-keskosa; Hiina kaguosa; Ida-Himaalaja; Gruusia; India; Iraan; Iraak; Jaapan; Kasahstan; Kõrgõzstan; Liibanon ja Süüria; Mandžuuria; Mongoolia; Nepal; Põhja-Kaukaasia; Pakistan; Venemaa Euroopa-osa; Venemaa põhjaosa; Venemaa idaosa; Venemaa lõunaosa; Venemaa keskosa; Venemaa loodeosa; Siber; Lõuna-Kaukaasia; Tadžikistan; Tiibet; Türgi; Türkmenistan; Usbekistan; Lääne-Himaalaja); Põhja-Ameerikas (Alaska; Alberta; Briti Columbia; Kanada idaosa; Kanada põhja-keskosa; Kanada loodeterritooriumid; Kanada lääne-keskosa; Labrador; Manitoba; Michigan; Minnesota; Montana; New Brunswick; Newfoundland; New Jersey; New York; Põhja-Dakota; Nova Scotia; Ohio; Ontario; Pennsylvania; Prince Edwardi saar; Québec; Saskatchewan; Lõuna-Dakota; Washington; Wisconsin; Wyoming). [4]
Introduseeritud Makaroneesiasse (Kanaari saared). [4]
Kasvatamine
Ahtalehine põdrakanep on valgusnõudlik pioneerliik. Taim asustab edukalt häiringualasid (raiesmikud, põlendikud, lagendikud) ning levib tuulega kanduvate seemnetega. Eesti oludes sobib kasvatamiseks päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht ja mõõdukalt niiske, kuid hea õhustatusega muld; tugev risoom võimaldab taimel kiirelt taastuda ka pärast maapealse osa kahjustumist. [2,3]
Seemnete idanemise tingimused
Idanemist toetab märgstratifitseerimine ning idanemine toimub valguse juures mõõdukatel temperatuuridel. [5]
Allelopaatia ja sümbioos
Kirjanduses on käsitletud põdrakanepi võimalikke allelopaatilisi mõjusid. Vvesiekstraktidel mõju teiste liikide idulele istikule, mis võib põdrakanepile häiringujärgsetes kooslustes konkurentsieelise anda. [6] Ahtalehisel põdrakanepil on kirjeldatud arbuskulaarse mükoriisa. [7]
Varumine ja säilitamine
Droogina varutakse eeskätt maapealset osa, lehti ja õisikuid). Korjatakse enne õitsemist või õitsemise ajal. Kuivatatakse varjulises, hästi õhutatud kohas õhukese kihina, et vähendada pruunistumist ja vältida hallituse tekkimist. Droog säilitatakse kuivas ning valguse eest kaitstult tihedalt suletud anumas. [3
Keemiline koostis
Tanniinid (ellagitanniinid)
oenoteiin A (oenothein A)
oenoteiin B (oenothein B) [3,8]
Flavonoidid
müritsitriin (myricitrin)
isokvertsitriin (isoquercitrin)
kvertsitriin (quercitrin)
guaveriin (guaiverin) [3]
Steroolid
β-sitosterool (β-sitosterol)
β-sitosteroolkapronaat (β-sitosterol caproate)
β-sitosteroolpalmitaat (β-sitosterol palmitate) [3]
Kumariinid [3]
Antotsüaanid [3]
Limaained lima (kuni ~14%) [3]
alkaloidid [3]
Mineraalained ja vitamiinid
raud, nikkel, vask, mangaan, titaan, molübdeen, boor [3]
C-vitamiin [3]
Toime ja kasutamine
Ahtalehist põdrakanepit kasutatakse traditsiooniliselt seedetrakti vaevuste korral (nt kõhulahtisus, soolepõletik), samuti limaaineid ja tanniine sisaldava droogi põletikuvastase ja pehmendava toime tõttu. Rahvameditsiinis on mainitud kasutust ka menstruaalvaevuste ning verejooksudega seotud kaebuste korral. [3,8]
Allikates kirjeldatakse ka kasutust eesnäärmevaevuste puhul; samas rõhutatakse, et urogenitaalnäidustustes on droogi ravimtaimena laiemalt seostatud eeskätt pajulilleliste lähedaste taksonitega ning kliiniline tõendus võib olla ebaühtlane. [3,8]
Lisaks kasutatakse taime toiduks ja joogiks: noori lehti (C-vitamiini allikana) salatitesse ning lehtedest valmistatakse kääritatud „teed” (jaanitee/ivan-tee) musta tee aseainena. [3]
Kasutatud kirjandus
[1] World Flora Online (WFO). (2024). Chamaenerion angustifolium (L.) Scop. World Flora Online. (Vaadatud 19.01.2026).
[2] Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus. (n.d.). Ahtalehine põdrakanep (bio.edu.ee). (Vaadatud 19.01.2026).
[3] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[4] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Chamaenerion angustifolium (L.) Scop. Royal Botanic Gardens, Kew. (Vaadatud 19.01.2026).
[5] BFC Seeds. (2014). Fireweed (Chamerion angustifolium) seed fact sheet (PDF).
[6] Zhang, Y., jt. (2020). Allelopathy effect of Chamerion angustifolium on germination and seedling growth of Pinus sylvestris var. mongolica. Phyton (International Journal of Experimental Botany). https://doi.org/10.32604/phyton.2020.011620
[7] Wolfe, B. E., jt. (2005). Effects of a belowground mutualism on an aboveground mutualism. Ecology Letters. https://doi.org/10.1111/j.1461-0248.2004.00716.x
[8] Kadam, P., Patil, M., & Yadav, K. (2018). A review on phytopharmacopial potential of Epilobium angustifolium. Pharmacognosy Journal, 10(6), 1076–1078. https://doi.org/10.5530/pj.2018.6.181
