Kirju salvei

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota 
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae 
Perekond: Salvei / Salvia
Liik: Kirju salvei / Salvia viridis L.

Botaaniline kirjeldus
Kirju salvei on üheaastane mõlemasuguline rohttaim huulõieliste sugukonnast, perekonnast salvei. Taim on aromaatne. Taimel on püstine, neljakandiline, tihti punakat tooni, karvane vars. Taim haruneb vastakalt. Ka leheseis on vastak. Lehed on munajad, ümara tipuga. Lehe serv on täkiline. Leht karvane. Õied paiknevad männastena õisikuvarrel. Männases õisi kuni kuus. Männastel väikesed karvadega kaetud kandelehed. Õisikuvarre tippu moodustuvad värvilised (lillad, roosad, punakad) kõrglehed. Õiekate on kaheli, viietine, huuljas, kahehuuleline. Ülemine huul on lilla, alumine valge. Õitsemisperiood kestab üle kuu juunist augustini.

Levila
Kirju salvei kasvab looduslikult Kaukaasias ja Iraanis. Taim kasvab ka Türgis ja teistes Vahemere maades. Ta eelistab päikesepaistelisi kasvukohti kuivadel, kivistel aladel - põldudel ja kõrbealadel. [1–4] Euroopas kasvatatakse kirjut salveid ilutaimena [1, 3]

Toime ja kasutus
Taime on kasutatud türgi rahvameditsiinis igemete, silmade ja kurgu raviks, põletikuvastase ja antiseptilise vahendina. Samuti kasutati taime näiteks Iraanis külmetushaiguste ja infektsioonide puhul ning seemneid silmade puhastamiseks põletike ja valude puhul. [1, 2] Seda kasutati ka alkohoolsete jookide maitsestamisel. Lehti lisati kääritusvannidesse, et suurendada likööride tugevust ja maitset. [2, 4, 5] Kreeklased ja roomlased kasutasid taime veini maitsestamiseks. [3, 4] Tänapäeval kasutatakse kirjut salveid Euroopas, sealhulgas Eestis, peamiselt ilutaimena. [1, 3] Taimest eraldatud ühenditel on viirusevastane toime.  [1, 2] Ravimtaimena kasutatakse salveidest vaid aedsalveid. [6]

Kasutatud allikad:
1. Grzegorczyk-Karolak, I., & Kiss, A. K. (2018). Determination of the Phenolic Profile and Antioxidant Properties of Salvia viridis L. Shoots: A Comparison of Aqueous and Hydroethanolic Extracts. Molecules 2018, Vol. 23, Page 1468, 23(6), 1468. https://doi.org/10.3390/MOLECULES23061468
2. Grzegorczyk-Karolak, I., Staniewska, P., Lebelt, L., & Piotrowska, D. G. (2022). Optimization of cultivation conditions of Salvia viridis L. shoots in the Plantform bioreactor to increase polyphenol production. Plant Cell, Tissue and Organ Culture, 149(1–2), 269–280. https://doi.org/10.1007/s11240-021-02168-2
3. Tucker, A. O., DeBaggio, T. (2009). The encyclopedia of herbs : a comprehensive reference to herbs of flavor and fragrance. London: Timber Press. https://books.google.com/books/about/The_Encyclopedia_of_Herbs.html?hl=ru&id=7_KPgx EglHAC (13.09.2023)
4. Salvia viridis - L. Plants For A Future.https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Salvia+viridis (13.09.2023)
5. Salvia viridis. Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Salvia_viridis (13.09.2023)
6. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.