Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Salvia
Species: Sage - Salvia officinalis L.

Botanical description
Sage is a perennial shrub belonging to the Lamiaceae family. The plant usually grows up to 60 cm in height and has a woody base – with a branching stem from the ground that is herbaceous in its upper part. The leaves are arranged oppositely and are rough, leathery, and oblong-ovate. When young, the leaves are grayish-felted, turning gray-green as they mature. The plant is strongly aromatic, especially when crushed. It blooms with clusters of labiate flowers at the top of the stem, which, depending on the variety, can be bluish-purple, pink, white, or light blue. [1]

Distribution
Sage originates from Mediterranean countries and has found widespread use as a cultivated plant in many parts of the world. In Southern European countries, its cultivation is particularly intensive, often covering entire mountain slopes. This plant is also common in Greece, Italy, Turkey, Southern France, China, and even the United States, where it is grown for various purposes. In Estonia, garden sage is known as a cultivated plant grown in open fields, adding greenery and color to home gardens as well as public spaces. [2] Depending on the winter conditions, it can be frost-sensitive and may not overwinter. It is recommended to cover the plant for protection during winter.

Effects and usage
In traditional medicine, garden sage has been used to treat various ailments, including cramps, ulcers, gout, rheumatism, inflammation, dizziness, tremors, paralysis, diarrhea, and hyperglycemia (elevated blood sugar levels). [3]

The anti-sweating effect of garden sage is likely due to the essential oils and tannins contained in the plant. These oils have antiseptic, astringent, and, in some cases, irritating effects. They relieve sore throats, oral mucosa irritations, and are believed to heal wounds and bruises. It is said that garden sage strengthens the lungs, and consuming tea or tincture made from sage helps prevent coughs. Garden sage contains camphor and terpenes, with terpenes being more dominant in fresh sage. [4]

The essential oil of garden sage is effective against several bacterial strains, including Escherichia coli, Salmonella typhi, S. enteritidis, and Shigella sonei, and has significant antifungal properties. Its antioxidant activity is evident in its ability to scavenge free radicals, including 2,2-diphenyl-1-picrylhydrazyl (DPPH) and hydroxyl groups, as well as in inhibiting lipid peroxidation. [5]

The leaves are harvested throughout the plant's flowering period, usually 2-3 times during the summer. Tincture (1:10 in 70% ethanol) is also prepared. A single dose is 4-6 g. The aqueous extract made from it should be used three times a day. The juice extracted from the leaves can be used to treat wounds, ulcers, and vein inflammation. It is contraindicated in cases of acute nephritis, pregnancy, and breastfeeding. [6]

References
1. Clebsch, B., & Barner, C. D. (2003). The New Book of Salvias. Timber Press. (p. 216). ISBN 978-0-88192-560-9
2. Aialeht. (2014, February 22). Aedsalvei – imeline ravimtaim. Delfi. Web archive: LINK
3. Ghorbani, A., & Esmaeilizadeh, M. (2017). Pharmacological properties of Salvia officinalis and its components. Journal of Traditional and Complementary Medicine, 7(4), 433–440. https://doi.org/10.1016/j.jtcme.2016.12.014
4. Juhendaja.ee. (n.d.). Salvei ehk aedsalvei - palju kasutusvõimalusi. Retrieved November 19, 2023, from https://juhendaja.ee/aedsalvei/
5. Bozin, B., Mimica-Dukic, N., Samojlik, I., & Jovin, E. (2007). Antimicrobial and antioxidant properties of rosemary and sage (Rosmarinus officinalis L. and Salvia officinalis L., Lamiaceae) essential oils. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 55(19), 7879–7885. https://doi.org/10.1021/jf0715323
6. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
                └── Huulõielised (Lamiaceae)
                    └── Salvei (Salvia)
                        └── Aedsalvei (Salvia officinalis L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Aedsalvei on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane põõsas. Taim kasvab tavaliselt kuni 60 cm kõrguseks ja on puitunud alusosaga - maapinnalt haruneva varrega, mis on ülemisest osast rohtne. Lehed paiknevad vastakuti ja on krobelised, nahkjad ja piklik-munajad. Noorelt on lehed hallikasviltjad, vanemana muutuvad hallikasroheliseks. Taim tugevalt aromaatne, eriti muljudes. Taim õitseb varre tipus asuvate kobarasse koondunud huuljate õitega, mis sõltuvalt sordist võivad olla sinakaslillad, roosad, valged või helesinised. [3]

Levila
Looduslikult levinud Euroopas (Albaania; Kreeka; Itaalia; endise Jugoslaavia piirkond) ning introdutseeritud laialdaselt väljapoole algareaali. Taime kasvatatakse maailmas aia- ja kultuurtaimena, mis on mitmel pool naturaliseerunud. [1]

Kasvatamine
Paljundamine
Aedsalveid paljundatakse nii seemnetega kui ka vegetatiivselt pistikutega ja vanemate puhmaste jagamise teel. Vegetatiivne paljundus on eelistatud ühtlase keemilise profiiliga istutusmaterjali saamiseks. [4,5]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned idanevad kõige ühtlasemalt mõõdukalt soojas, ~20–25 °C vahemikus ja ühtlase niiskusega substraadis; idanemine võib olla ebaühtlane, kui külv läbi kuivab. Seemned ei vaja idanemiseks eeltöötlust ega valgust. Vältida tasub liiga sügavale külvamist. [5]
Kasvutingimused
Aedsalvei eelistab täispäikest, hästi vett läbilaskvat ning pigem lubjarikast mulda. Liigniiskus, eriti talvel, suurendab juure- ja võrsekahjustuste riski. Püsiv põud vähendab lehemassi ja võib muuta eeterliku õli profiili, kuid juurdunud taim talub kuivust üldiselt hästi. [4,5]
Allelopaatia ja sümbioos
Moodustab arbuskulaarset mükoriisat. [5] Kasvatamisel võivad kahju teha nälkjad, teod ja muud kahjurid ning seenhaigused nagu jahukaste. [4]

Varumine ja säilitamine
Droogiks kasutatakse peamiselt lehti (Salviae officinalis folium). Varutakse enne õitsemist ja õitsemise alguses ning kuivatatakse õhukese kihina hästi õhutatud ruumis. Droog säilitatakse kuivas, valguse eest kaitstult; Droogi säilitatakse umbes aasta. [4]

Keemiline koostis
Aedsalvei sisaldab kompleksset bioaktiivsete ühendite spektrit, kuhu kuuluvad eeterlikud õlid (mono- ja seskviterpeenid), diterpeenid, fenoolhapped ja flavonoidid, samuti triterpeenid ja tanniinid. Nende ühendite kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis sõltub kemotüübist, kasvutingimustest, koristusajast ning droogi töötlemisest (nt kuivatamine, ekstraktsioonimeetodid). [4,5,6] Keskkonnategurid (nt biostimulandid, kliima) võivad oluliselt mõjutada eeterliku õli ja sekundaarsete metaboliitide profiili. [7]

Eeterliku õli (monoterpeenid ja monoterpenoidid)
Tujoon (α-/β-tujon; thujone), kamper (camphor), 1,8-tsineool (eukalüptool; 1,8-cineole/eucalyptol), borneool (borneol), bornüülatsetaat (bornyl acetate), linalool (linalool), terpineool (terpineol), pineenid (α-/β-pineen; α/β-pinene), kamfeen (camphene), limoneen (limonene), mürseen (myrcene). [4,5,6] Sageli on peamisteks komponentideks α-/β-tujoon, kamper ja 1,8-tsineool. [5]
Seskviterpeenid
Karüofülleen (β-kariofülleen; β-caryophyllene) ja humuleen (humulene) kuuluvad oluliste seskviterpeenide hulka ning panustavad põletikuvastasesse ja antimikroobsesse toimesse [4,6]
Fenoolhapped
Peamised fenoolhapped on rosmariinhape (rosmarinic acid), kohvhape (caffeic acid) ja selle derivaadid ning salvianoolhapped (nt salvianoolhape B; salvianolic acid B). [4,6,8] Rosmariinhape on hästi uuritud bioaktiivne ühend, millel on antioksüdatiivne, põletikuvastane ja neuroprotektiivne toime.[8]
Flavonoidid
Apigeniin (apigenin) ja luteoliin (luteolin) koos nende glükosiididega on peamised flavonoidid, osalevad oksüdatiivse stressi vähendamises ja põletikumediaaatorite regulatsioonis.[4,6]
Diterpeenid 
Karnooshape (carnosic acid) ja karnosool (carnosol) on olulised lipofiilsed antioksüdandid. [4,6,9]
Triterpeenid
Ursoolhape (ursolic acid) ja oleanoolhape (oleanolic acid) on olulised triterpeensed ühendid, millel on kirjeldatud põletikuvastaseid ja antimikroobseid omadusi. [4,6]

Peamised toimeained
Aedsalvei farmakoloogilise toime seisukohalt on olulised eeterliku õli komponendid (eriti tujoon, 1,8-tsineool, kamper), polüfenoolne fraktsioon (rosmariinhape, flavonoidid) ja lipofiilsed antioksüdandid (karnooshape, karnosool). [4,5,6] Need ühendid toimivad sünergiliselt, mõjutades oksüdatiivset stressi, põletikumediaatoreid ja mikroorganismide kasvu. [10]

Toime ja kasutamine
Aedsalveil on mitmekülgne farmakoloogiline toime, mille hulka kuuluvad antimikroobne ja antibiofilmne toime (sh resistentsete bakterite vastu), põletikuvastane toime (tsütokiinide ja ensüümide regulatsioon), tugev antioksüdatiivne toime ning neuroprotektiivne ja metaboolne toime. [6,11] Seetõttu kasutatakse aedsalveid traditsiooniliselt antimikroobse, põletikumediaatoreid moduleeriva ja antioksüdatiivse vahendina. [4] Rahvameditsiinis kasutatakse salveid sagedasti suu- ja kurguloputuseks (limaskestaärrituse korral), seedetegevuse toetuseks ning higistamise vähendamise eesmärgil; samas tuleb arvestada eeterlikus õlis sisalduva tujooni võimaliku neurotoksilisusega suuremates annustes ja vältida riskirühmades liigtarvitamist. [4,12]

Valmistatakse ka tinktuuri (1:10 70 % etanoolis). Ühekordne annus on 4-6 g droogi päevas. Sellest valmistatud vesitõmmist kasutatakse tavaliselt 2-3 korda päevas. Lehtedest pressitud mahlaga saab ravida haavu, haavandeid nig veenipõletikku. Vastunäidustatud ägeda neerupõletiku, raseduse ja rinnaga toitmise korral. [4,6]

Kasutatud kirjandus
[1] Royal Botanic Gardens, Kew. (2026). Salvia officinalis L. Plants of the World Online (POWO). https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:456833-1 Vaadatud 14.01.2026.
[2] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[3] Clebsch, B., & Barner, C. D. (2003). The New Book of Salvias. Timber Press. https://archive.org/details/newbookofsalvias00cleb 
[4] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[5] Jažo, Z., Glumac, M., Paštar, V., Bektić, S., Radan, M., & Carev, I. (2023). Chemical composition and biological activity of Salvia officinalis L. essential oil. Plants, 12(9), 1794. https://doi.org/10.3390/plants12091794

[6] Afzal, T., Proćków, J., & Łyczko, J. (2025). Bioactive chemical composition and pharmacological insights into Salvia species. Frontiers in Molecular Biosciences, 12, 1678109. https://doi.org/10.3389/fmolb.2025.1678109

[7] Farruggia, D., Di Miceli, G., Licata, M., Leto, C., Salamone, F., & Novak, J. (2024). Foliar application of biostimulants affects yield and chemical composition of Salvia officinalis. Frontiers in Plant Science, 15, 1397489. https://doi.org/10.3389/fpls.2024.1397489

[8] Guan, H., Luo, W., Bao, B., et al. (2022). A comprehensive review of rosmarinic acid: From phytochemistry to pharmacology. Molecules, 27(10), 3292. https://doi.org/10.3390/molecules27103292

[9] Jakovljević, M., Jokić, S., Molnar, M., & Jerković, I. (2021). Application of deep eutectic solvents for extraction of carnosic acid and carnosol from Salvia officinalis. Plants, 10(1), 80. https://doi.org/10.3390/plants10010080

[10] Mehta, D. (2026). Salvia officinalis as a pharmacological powerhouse: A comprehensive review. World Journal of Pharmacy and Pharmaceutical Sciences, 15(4), 1499–1504.

[11] Selim, S., Almuhayawi, M. S., Alqhtani, H., et al. (2022). Anti-Salmonella and antibiofilm potency of Salvia officinalis essential oil. Antibiotics, 11(4), 489. https://doi.org/10.3390/antibiotics11040489

[12] Anjali, A., Garg, D., et al. (2024). A Review of Therapeutic Properties and Uses of Salvia officinalis: Review article.  Journal of Pharma Insights and Research, 2(3), 146-154. https://doi.org/10.69613/x8pa5g41