Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Anthophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Maavitsalaadsed / Solanales
Sugukond: Maavitsalised / Solanaceae
Perekond: Belladonna / Atropa
Liik: Must belladonna / Atropa belladonna L.
Botaaniline kirjeldus
Must belladonna, rahvapäraselt teatud ka kui karumustikas, on mitmeaastane rohttaim, mis kuulub maavitsaliste sugukonda. Taim kasvab kasvab 1,5-2 m pikkuseks. Taimel on püstine, hargnev, näärmekarvaline vars, millel on munajad või munajas-elliptilised, terve serva ja lühikese rootsuga vahelduvalt asetsevad lehed. Lehe tipp on teritunud. Ülemised lehed asetsevad paarikaupa. Õied on viietised, kaheli õiekattega, kellukjad, longus, värvilt punakas-pruunid ja paiknevad lehtede kaenaldes ning lõhnavad tagasihoidlikult. Vili on lillakas-must läikiv magusamaitseline, paljuseemneline mari, mille läbimõõt on 1,5 cm. Kogu taim on surmavalt mürgine nii inimestele kui ka loomadele [1,2]
Levila
Looduslikult kasvab Must belladonna Vahemere maades, Skandinaavias ja Kagu- Aasias, Eestis kasvatatakse ilutaimena. Kasvab varjukates mägimetsades, kivistes põõsastikes, varemetes ja vanadel vallidel. [2,3]
Toime ja kasutamine
Musta belladonna kõik osad, sealhulgas lehed, juured ja viljad, sisaldavad toksilisi tropaanalkaloide nagu atropiin, skopolamiin ja hüosküamiin, mis muudavad taime inimestele ja paljudele loomadele mürgiseks. Lisaks sisaldab taim steroide, flavonoide, oksükumariine, tanniine ja orgaanilisi happeid. Lehti ja ürti korjatakse õitsemise algusest viljumiseni, juuri korjatakse sügisel. Toimelt on spasme lõõgastav, valu vaigistav, rahustav, toimib m- kolinoblokaatorina. Kasutatakse silelihaste lõõgastamiseks ning mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi tõve puhul. Välispidiselt leevendab reumaatilisi, lihas- ja närvivalusid. Silmadele on pupille laiendav pikaajaline toime, kasutatakse mõningate silmahaiguste ravis ja diagnostikas. Sama toimet on kasutatud kosmeetilise iluvõttena (sealt tuleneb ka taime nimetus (itaalia keelest - belladonna; bella - kaunis; donna - daam) [1,2]
Kasutatakse ainult tööstuslikke preparaate, drooge ei tohi mürgistuse tõttu kasutada. Mürgistus põhjustab meelesegadust, hallutsinatsioone, peapööritust, oksendamist ja surma. Ohtlik annus algab lehtedel 10 g ja juurtel 5 g droogist. Täiskasvanule on 10-20 marja surmav, lapsele 3-4 marja. [2] Ka homöopaatilised preparaadid on osutunud surmavalt mürgiseks. [4]
Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. TÜ Kirjastus
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Nielsen, N. (1990). Mürktaimed. Eristamine, toime, ajalugu. Valgus
4. Kwakye, G. F., Jiménez, J., Jiménez, J. A., & Aschner, M. (2018). Atropa belladonna neurotoxicity: Implications to neurological disorders. Food and chemical toxicology : an international journal published for the British Industrial Biological Research Association, 116(Pt B), 346–353. https://doi.org/10.1016/j.fct.2018.04.022