Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Maavitsalaadsed / Solanales
Sugukond: Maavitsalised / Solanaceae
Perekond: Pöörirohi / Hyoscyamus
Liik: Koera-pöörirohi / Hyoscyamus niger L.
Botaaniline kirjeldus
Koera-pöörirohi on ühe- või kaheaastane ühekojaline mürgine rohttaim maavitsaliste sugukonnast, perekonnast pöörirohi. Sellel on ebameeldiv lõhn. Taim kasvab kuni meetri kõrguseks. Vars on püstine, küllaltki jäme, veidi kandiline, kaetud liht- ja kleepuvate näärmekarvadega ning tugevate harudega. Juur on lihakas, põikivaoline, harunenud ja tugeva jämeda juurekaelaga. Taime lehed on piklikmunajad, sulglõhised, 4-5 hõlmaga, veidi lihakad ja kleepuvalt karvased. Nende värvus on hallikasroheline. Juurmised lehed on rootsulised, varrelehed aga varreümbrised. Esimesel aastal kasvab taimele vaid juurmine leherosett.
Koerapöörirohu õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja liitlehised. Õie tupplehed on kellukjad, viie terava kolmnurkse hõlmaga ja viljumisel suurenevad. Kroonlehed on määrdunudkollased, veidi korrapäratult kellukjad, terava äärisega ja lillakate roodudega. Krooni pikkus ulatub kuni 4 cm-ni. Õied on lühiraolised, istuvad, algul varre tipus keerisena, kuid seejärel lahti keerdudes moodustub pikk (kuni 60 cm), ühekülgselt püstiselt asetsevate õitega lehistunud õisik. Õitsemisaeg on juunist augustini. [1]
Levila
Levinud kogu Euroopas, laialdaselt ka Põhja-, Lääne- ja Kesk-Aasias ning Kaug-Idas. Põhja-Ameerikasse on levinud inimeste kaasabil. Eestis esineb hajusalt, kuid mitte massiliselt. [1,2]
Toime ja kasutus
Koera-pöörirohi sisaldab erinevaid alkaloide nagu hüosküamiin, atropiin, ja skopolamiin - ta on mürgine! Vaatamata selle mürgisele olemusele on taime kasutatud rahvameditsiinis. Türgis kasutati taime näiteks silmausside kõrvaldamiseks. Uuringu kohaselt on taimel tõesti insektitsiidseid omadusi. [2] Koera-pöörirohu lehti kasutati ületoidetud loomade krambivastase vahendina ja seemneid kasutati sügeluse, punaste silmade ja kõrvavalu puhul. [2]
Mürgistuse sümptomid on janu, peapööritus, oksendamine, millele järgnevad raevuhood ja hallutsinatsioonid. [4] Ägeda mürgistuse sümptomid on laiaulatuslikud, ulatudes südamerabandusest ja erutusest kuni nägemishäireteni ja agressiivse käitumiseni. Peamine ravi on sümptomaatiline, kaasa arvatud mao tühjendamine ja aktiivsöe ning bensodiasepiinide manustamine. [5]
Kasutatud allikad:
1.WFO (2024): Hyoscyamus niger L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0001021850. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Küpeli Akkol, E., Ilhan, M., Kozan, E., Gürağaç Dereli, F. T., Sak, M., & Sobarzo-Sánchez, E. (2020). Insecticidal Activity of Hyoscyamus niger L. on Lucilia sericata Causing Myiasis. Plants (Basel, Switzerland), 9(5), 655. https://doi.org/10.3390/plants9050655
3. Luigi Nimis P., Leht M., Martellos S., Randlane T., & Moro A. (2010). EESTI E-FLOORA: Eesti puud, põõsad ja rohttaimed. Trieste Ülikool (Itaalia), Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikool. https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/3592.html (01.10.2023).
4. Pedaste M., Marandi T., Sarapuu T., & Toom M. (2005). Eesti taimed. Loodusteaduste didaktika lektoraat MRI, Tartu Ülikool. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koerapoor.htm (01.10.2023).
5. Alizadeh, A., Moshiri, M., Alizadeh, J., & Balali-Mood, M. (2014). Black henbane and its toxicity - a descriptive review. Avicenna journal of phytomedicine, 4(5), 297–311.
