Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Malpiigialaadsed / Malpighiales
Sugukond: Kannikeselised / Violaceae
Perekond: Kannike/ Viola
Liik: Võõrasema / Viola X wittrockiana Gams ex Nauenb. & Buttler
Botaaniline kirjeldus
Võõrasema on altai kannikese, kollase kannikese ja aaskannikese kultiveeritav hübriid. Võõrasemal on palju kultivare, mida kasvatatakse iluaianduses. Taim võib kasvada kuni 23 cm kõrguseks. Vars on üleni lehistunud. Juurmised lehed on ümarad või südajad, varrele kinnituvad lehed aga piklikud või ovaalsed. Lehe serv on enamasti täkiline.
Võõrasemal on tavaliselt suured sügomorfsed õied, mille läbimõõt varieerub sõltuvalt kultivarist. Tavaliselt on need läbimõõduga 5 - 8 cm. Õiekate on kaheli, viietine. Tupplehed on rohelised, teritunud tipuga ja õiekroonist väiksemad. Krooni moodustavad kaks veidi kattuvat ülemist kroonlehte, kaks külgmist kroonlehte ning üks alumine kroonleht. Kroonlehed on tavaliselt valged või kollased, lillakad või sinised; esineb ka mitmevärvilisi sorte.
Õies on viis lühikese tolmukaniidiga tolmukat, mis on surutud vastu sigimikku. Emakakael on ülaltpoolt paksenenud. Õiel on ülemine sigimik, milles on kolm platsentat ja palju seemnealgmeid. Viljaks on kupar, kus on palju väikeseid seemneid, mis paiskuvad selle viljalehtede kokku kuivamisel tekkinud surve tõttu laiali. [1,2]
Levila
Taimed on pärit põhjapoolkera parasvöötme aladelt. Taim eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulisi kasvukohta ja hästi läbilaskvat pinnast. Võõrasema on populaarne oma pika õitsemisperioodi tõttu, mis kestab tavaliselt terve vegetatsiooniperioodi, külmade minekust tulekuni. Taim paljuneb seemnete kaudu ning on vastupidav madalamatele temperatuuridele, mistõttu sobib taime ka varakevadel õue istutada. [1-3]
Toime ja kasutamine
Võõrasema õied on söödavad ja maheda, kergelt magusa maitsega. Neid saab kasutada roogade garneeringuna, salatites või kookide ja magustoitude kaunistamiseks. Võõrasemas leiduvate ühendite hulka kuuluvad peamiselt fenoolsed ühendid, sealhulgas flavonoidid ja antotsüaniinid nagu kvertsetiin, isoramnetiin ja apigeniin glükosiidid ning tsüaniidiin ja glükosiidid. Lisaks sisaldavad need karotenoide, mille hulgas on domineerivaks ühendiks luteiin. [4] Õite keemiline koostis on erinevat värvi õitega võõrasemadel varieeruv. [5]
Võõrasema ravimtaimena ei kasutata. Ravimtaimedena kasutatakse aas-, põld- ja lõhnavat kannikest, kelle puhul korjatakse õitsemise ajal maapealset osa ehk ürti. Peamiseks toimeaineks on nimetatud liikidel rutiin, mida leidub lehtedes õitsemisajal kuni 0,13%. Lisaks sisaldavad kannikesed flavonoide, karotinoide, eeterlikke õlisid, saponiine ja C-vitamiini. Aaskannikese ürti kasutatakse psoriaasi, paisete, vinnide ja nahahaavade raviks. Kannikeseteest valmistatud mähised ja vannid leevendavad nahahaiguste sügelust ning neid on kasutatud vesise ekseemi puhul. [6,7]
Kasutatud allikad
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2021, September 22). pansy. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/pansy-plant
2. Diderot, D. (2013, April 15). Viola, pansy. In Encyclopedia of Diderot & d'Alembert - Collaborative Translation Project. Retrieved April 1, 2015, from https://quod.lib.umich.edu/cgi/t/text/text-idx?c=did;cc=did;rgn=main;view=text;idno=did2222.0002.251
3. Wikipedia contributors. (2023, September 14). Pansy. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Pansy&oldid=1175376919
4. González-Barrio, R., Periago, M. J., Luna-Recio, C., Francisco Javier Garcia-Alonso, & Navarro-González, I. (2018). Chemical composition of the edible flowers, pansy (Viola wittrockiana) and snapdragon (Antirrhinum majus) as new sources of bioactive compounds. Food Chemistry, 10. https://doi.org/10.1016/j.foodchem.2018.01.102
5. da Silva, L. A., Fischer, S. Z., & Zambiazi, R. C. (2020). Proximal composition, bioactive compounds content and color preference of Viola x Wittrockiana flowers. International Journal of Gastronomy and Food Science, 22, 100236. https://doi.org/10.1016/j.ijgfs.2020.100236
6. Niiberg, T., & Aomets, M. (2017, Mai 18). Võõrasema on slaavlastele viinavürts ja prantslastele maiusroog. Postimees. Retrieved from https://maaelu.postimees.ee/4116365/voorasema-on-slaavlastele-viinavurts-ja-prantslastele-maiusroog​``【oaicite:0】``​.
7. Kozicka, M., & Hallmann, E. (2023). Identification and Quantification of Bioactive Compounds in Organic and Conventional Edible Pansy Flowers (Viola × wittrockiana) and Their Antioxidant Activity. Plants, 12(6), 1264. https://doi.org/10.3390/plants12061264
