Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Malpighiales
Family: Violaceae
Genus: Viola
Species: Pansy - Viola X wittrockiana Gams ex Nauenb. & Buttler

Botanical description
The pansy is a cultivated hybrid of the Altai violet (Viola altaica), yellow violet (Viola lutea), and field pansy (Viola tricolor). There are many cultivars of the pansy grown in ornamental horticulture. The plant can grow up to 23 cm in height. The stem is entirely leafy. The basal leaves are rounded or heart-shaped, while the stem leaves are elongated or oval. The leaf margins are generally serrated.

Pansies typically have large, zygomorphic flowers, with their diameter varying depending on the cultivar, usually ranging from 5 to 8 cm. The perianth consists of two whorls with five parts each. The sepals are green, pointed at the tip, and smaller than the corolla. The corolla consists of two slightly overlapping upper petals, two lateral petals, and one lower petal. The petals are usually white or yellow, lilac, or blue, with some cultivars displaying multicolored patterns.

The flower contains five stamens with short filaments, pressed against the ovary. The style is thickened at the top. The flower has a superior ovary with three placentas and numerous ovules. The fruit is a capsule containing many small seeds that are dispersed by the pressure created when the capsule dries and contracts. [1,2]

Distribution
The plant originates from temperate regions of the Northern Hemisphere. It prefers sunny to partially shaded locations and well-drained soil. Pansies are popular for their long blooming period, which typically lasts throughout the entire growing season, from early spring to late autumn. The plant reproduces via seeds and is resistant to lower temperatures, making it suitable for early spring planting outdoors. [1-3]

Effects and usage
Pansy flowers are edible and have a mild, slightly sweet taste. They can be used as garnishes for dishes, in salads, or as decorations for cakes and desserts. The chemical composition of pansies includes mainly phenolic compounds such as flavonoids and anthocyanins, including quercetin, isorhamnetin, and apigenin glycosides, as well as cyanidin and its glycosides. Additionally, they contain carotenoids, with lutein being the dominant compound. [4] The chemical composition of flowers varies depending on their color. [5]

Pansies are not used as medicinal plants. Instead, their relatives, such as the field violet (Viola arvensis), wild violet (Viola odorata), and sweet violet (Viola tricolor), are used in herbal medicine, where the aerial parts are collected during flowering. These species contain rutin, which is found in the leaves at concentrations of up to 0.13% during flowering. Violets also contain flavonoids, carotenoids, essential oils, saponins, and vitamin C. The herb of Viola tricolor is used for treating psoriasis, abscesses, acne, and skin wounds. Poultices and baths made from violet tea help relieve skin irritation and have been used to treat weeping eczema. [6,7]

References
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2021, September 22). Pansy. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/pansy-plant
2. Diderot, D. (2013, April 15). Viola, pansy. In Encyclopedia of Diderot & d'Alembert - Collaborative Translation Project. Retrieved April 1, 2015, from https://quod.lib.umich.edu/cgi/t/text/text-idx?c=did;cc=did;rgn=main;view=text;idno=did2222.0002.251
3. Wikipedia contributors. (2023, September 14). Pansy. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Pansy&oldid=1175376919
4. González-Barrio, R., Periago, M. J., Luna-Recio, C., Francisco Javier Garcia-Alonso, & Navarro-González, I. (2018). Chemical composition of the edible flowers, pansy (Viola wittrockiana) and snapdragon (Antirrhinum majus) as new sources of bioactive compounds. Food Chemistry, 10. https://doi.org/10.1016/j.foodchem.2018.01.102
5. da Silva, L. A., Fischer, S. Z., & Zambiazi, R. C. (2020). Proximal composition, bioactive compounds content and color preference of Viola × Wittrockiana flowers. International Journal of Gastronomy and Food Science, 22, 100236. https://doi.org/10.1016/j.ijgfs.2020.100236
6. Niiberg, T., & Aomets, M. (2017, May 18). Pansy is a spice for Slavs and a delicacy for the French. Postimees. Retrieved from https://maaelu.postimees.ee/4116365/voorasema-on-slaavlastele-viinavurts-ja-prantslastele-maiusroog
7. Kozicka, M., & Hallmann, E. (2023). Identification and Quantification of Bioactive Compounds in Organic and Conventional Edible Pansy Flowers (Viola × wittrockiana) and Their Antioxidant Activity. Plants, 12(6), 1264. https://doi.org/10.3390/plants12061264

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Malpiigialaadsed (Malpighiales)
                └── Kannikeselised (Violaceae)
                    └── Kannike (Viola)
                        └── Võõrasema (Viola × wittrockiana Gams ex Nauenb. & Buttler) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Võõrasema on altai kannikese, kollase kannikese ja aaskannikese kultiveeritav hübriid. Võõrasemal on palju kultivare, mida kasvatatakse iluaianduses. Taim võib kasvada kuni 23 cm kõrguseks. Vars on üleni lehistunud. Juurmised lehed on ümarad või südajad, varrele kinnituvad lehed aga piklikud või ovaalsed. Lehe serv on enamasti täkiline.

Võõrasemal on tavaliselt suured sügomorfsed õied, mille läbimõõt varieerub sõltuvalt kultivarist. Tavaliselt on need läbimõõduga 5–8 cm. Õiekate on kaheli, viietine. Tupplehed on rohelised, teritunud tipuga ja õiekroonist väiksemad. Krooni moodustavad kaks veidi kattuvat ülemist kroonlehte, kaks külgmist kroonlehte ning üks alumine kroonleht. Kroonlehed on tavaliselt valged või kollased, lillakad või sinised; esineb ka mitmevärvilisi sorte.

Õies on viis lühikese tolmukaniidiga tolmukat, mis on surutud vastu sigimikku. Emakakael on ülaltpoolt paksenenud. Õiel on ülemine sigimik, milles on kolm platsentat ja palju seemnealgmeid. Viljaks on kupar, kus on palju väikeseid seemneid, mis paiskuvad selle viljalehtede kokku kuivamisel tekkinud surve tõttu laiali. [3]

Levila
Looduslik levila puudub. Kultuurtaimena laialdaselt kasvatatav. [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Võõrasemat paljundatakse aianduses peamiselt seemnetega (kultivaridest sõltuvalt ka vegetatiivselt). [4,5]
Seemnete idanemise tingimused
Soovitatakse ühtlast niiskust ja jahedapoolset temperatuuri; idanemine on üldjuhul kiirem ja ühtlasem, kui seemneid hoitakse idanemise algfaasis pimedas või kaetakse õhukeselt substraadiga. [4,5]
Kasvutingimused
Võõrasema eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket, hästi vett läbilaskvat ning huumusrikast mulda; jahedam kasvuperiood soodustab ühtlasemat kasvu ja pikemat õitsemist. [3–5]
Allelopaatia ja sümbioos
Moodustab mükoriisat; mükoriisa võib mõjutada taime toitumust ja antioksüdatiivsete näitajate (nt fenoolse ühendite) taset. [6]
Kahjuriteks on lehetäid, nälkjad ja teod ning seenhaigused (nt lehelaiksused, jahukaste). [7]

Varumine ja säilitamine
Söödavate õite kasutamiseks korjatakse värsked, puhtad ja täielikult avanenud õied; värske tooraine on kiiresti riknev ning vajab kiiret tarbimist või jahedat lühiajalist säilitamist [6,8] Õisi on võimalik ka kuivatada.

Keemiline koostis
Fenoolsed ühendid
Flavonoidid: kvertsetiini glükosiidid (quercetin’i glükosiidid); isoramnetiini glükosiidid (isorhamnetin’i glükosiidid); apigeniini glükosiidid (apigenin’i glükosiidid). [8,9]
Antotsüaniinid: tsüaniidiini glükosiidid (cyanidin’i glükosiidid); antotsüaniinide profiil ja üldhulk varieerub tugevalt õievärvuse/kultivari järgi. [8,9]
Karotenoidid
Karotenoidid: luteiin (lutein). [8,9]

Õite bioaktiivsete ühendite (nt üldfenoolid, antioksüdatiivse aktiivsuse näitajad) tase sõltub kasvatusteguritest (nt veerežiim, mükoriisa) ja õie värvusest ning kultivarist. [6,9]

Peamised toimeained
Flavonoidid ja teised fenoolsed ühendid (sh antotsüaniinid) ning karotenoidid (luteiin). [8,9]

Toime ja kasutamine
Võõrasema õied on söödavad ning neid kasutatakse peamiselt toidukaunistusena ja salatites; bioaktiivsuse vaates seostatakse õite „toiteväärtuslikku” potentsiaali eeskätt fenoolsete ühendite ja pigmentidega (antioksüdatiivsed näitajad). Võõrasema ravimtaimena ei kasutata. [6,8,9]

Kasutatud kirjandus
[1] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online. (2026). Viola × wittrockiana Gams ex Nauenb. & Buttler. Royal Botanic Gardens, Kew. (Vaadatud 19.01.2026; veebisisu võib ajas muutuda).
[3] Encyclopaedia Britannica. (2021, September 22). Pansy. Encyclopaedia Britannica.
[4] Inspire Plant Breeding. (2024). Pansy & Viola (germination guide) [PDF].
[5] West Coast Seeds. (n.d.). Pansy (Viola) (growing guide).
[6] Fernandes, L., Pereira, J. A., Saraiva, J. A., Ramalhosa, E., & Casal, S. (2019). Edible flowers: Effect of irrigation and mycorrhizal inoculation on the nutritional and quality parameters. Millenium, 2(11), 109–120. https://doi.org/10.29352/mill0211.09.00242
[7] Wikipedia contributors. (2023, September 14). Pansy. In Wikipedia, The Free Encyclopedia.
[8] Hazar, H., et al. (2023). Determination of drying kinetics, effective diffusivity, energy efficiency, and thermal effects of convection drying of edible pansies flowers. Horticulturae, 9(11), 1229. https://doi.org/10.3390/horticulturae9111229
[9] da Silva, L. A., Fischer, S. Z., & Zambiazi, R. C. (2020). Proximal composition, bioactive compounds content and color preference of Viola × wittrockiana flowers. International Journal of Gastronomy and Food Science, 22, 100236. https://doi.org/10.1016/j.ijgfs.2020.100236