We use cookies to ensure that we give you the best experience on our website. If you continue to use this site we will assume that you are happy with it. Read our privacy policy

/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik maikelluke

Harilik maikelluke

Views: 209

Harilik maikelluke 1
Harilik maikelluke 2
Harilik maikelluke 3
Harilik maikelluke 4
Harilik maikelluke 5
❮ ❯

Lily of the valley

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Aspargaceae
Genus: Convallaria
Species: Lily of the valley - Convallaria majalis L.

Botanical Description
Lily of the valley (Convallaria majalis) is a perennial herbaceous plant in the Asparagaceae family. It grows 12–37 cm tall (rarely up to 40 cm) with an upright, herbaceous stem that arches slightly in the flowering portion. Most of the stem is underground, forming a rhizome. The plant has 2–3 basal, simple leaves that are elliptical to lance-elliptical, with pointed tips and arching veins. Leaves measure 9–20 cm in length and 2.5–6.5 cm in width, with long petioles and whitish to purplish sheaths.

The flowers grow in sparse, one-sided terminal racemes, hanging from pedicels 0.6–1 cm long. Each plant has 5–10 bell-shaped, fragrant flowers, typically white, but occasionally with a pinkish tint. Flowering occurs from May to June. The fruit is a round, orange-red berry (0.7–1.1 cm in diameter) containing 2–6 blue, spherical seeds. Fruits ripen in September and October. Propagation is primarily vegetative through rhizomes but can also occur via seeds. [1,2]

Distribution
Lily of the valley is widespread across Europe and temperate Asia and has been introduced to North America. It is common throughout Estonia, growing in mixed forests, forest edges, riverbanks, and meadows, often on calcareous soils. [1,2]

Properties and Uses
All parts of the plant are toxic, particularly the berries and seeds, due to cardiac glycosides, with around 40 identified compounds. Symptoms of poisoning include vomiting, diarrhea, dizziness, weakness, cardiac irregularities, and tachycardia. Severe cases can result in unconsciousness and death.

Despite its toxicity, the plant has medicinal applications in both traditional and modern medicine. The aerial parts are collected during flowering and used for heart ailments to regulate cardiac activity. Folk remedies include infusions for fever, eye compresses, epilepsy, and as a diuretic. Dried flowers were historically used as snuff to treat nasal infections. The plant is also used extensively in the fragrance industry to produce soaps, perfumes, and creams with its signature scent.

Cats are highly sensitive to lily of the valley, with a lethal dose being as little as two leaves. [3–5]

References
1. Eesti eFloora. (n.d.). Convallaria majalis L. Retrieved December 7, 2023, from https://eseis.ut.ee/efloora/Ala/species/351.html
2. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, October 13). Lily of the valley. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/lily-of-the-valley
3. Roberts, D. M., et al. (2016). Pharmacological treatment of cardiac glycoside poisoning. British Journal of Clinical Pharmacology, 81(3), 488–495. https://doi.org/10.1111/bcp.12814
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
5. Zoltani, C. K. (2012). Cardiovascular toxicity. In Veterinary Toxicology (2nd ed., pp. 235–245). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-385926-6.00016-8
6. Romm, A., et al. (2010). Menopausal health. In Botanical Medicine for Women's Health (pp. 455–520). https://doi.org/10.1016/B978-0-443-07277-2.00021-0

Harilik maikelluke

Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Üheidulehelised (Monocotyledonae)
└── Asparagused (Asparagales)
└── Asparagilised (Asparagaceae)
└── Maikelluke (Convallaria)
└── Harilik maikelluke (Convallaria majalis L.) [1–4]

Botaaniline kirjeldus
Harilik maikelluke kuulub aspariliste sugukonda ja maikellukeste perekonda. Tegemist on mitmeaastase suvehaljaga rohttaimega, mille kõrgus varieerub 12 kuni 37 cm vahel, harvadel juhtudel ulatudes kuni 40 cm. Taimel on rohtne, püstine vars, mis õisikuosas veidi kaardub. Suurem osa varrest on maa all, moodustades risoomi. Taimel on kaks või kolm juurmist, rohurohelist lihtlehte. Lehed on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga ja kaarroodsed, ulatudes pikkuses 9-20 cm ja laiuses 2,5-6,5 cm. Lehtedel on iseloomulikud pikad rootsud ja valkjad kuni lillakaspunased lehetuped. Maa-alune osa koosneb roomavast, nöörjasest ja harunevast risoomist, mis asub tavaliselt 7-8 cm sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik. [1,2]

Õied on tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, ripuvad 0,6-1 cm pikkustel raagudel. Igal taimel on 5-10 valget, harva roosaka varjundiga kellukjat õit, mis lõhnavad tugevalt. Õitsemine toimub mais-juunis. Vili on ümar mari, mis sisaldab 2-6 seemet. Marjad on oranžpunased ja 0,7-1,1 cm suurused, valmides septembris ja oktoobris. Seemned on kerajad ja sinised. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, kuid ka seemnetega. [1,2]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Austria; Balti riigid; Valgevene; Belgia; Bulgaaria; Tšehhi–Slovakkia; Taani; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Kreeka; Ungari; Itaalia; Holland; Norra; Poola; Rumeenia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Ukraina; Krimm; Loode-Balkani poolsaar; Euroopa-Venemaa piirkonnad: Kesk-, Ida-, Põhja-, Loode- ja Lõuna-Euroopa Venemaa; Põhja-Kaukaasia) ning Aasias (Kasahstan; Irkutsk; Krasnojarsk; Taga-Kaukaasia; Türgi). [4]

Introdutseeritud Euroopas (Iirimaa; Türgi Euroopa-osa) ning Põhja-Ameerikas (Kanada: Labrador; New Brunswick; Newfoundland; Nova Scotia; Ontario; Prince Edward Island; Québec; Saskatchewan; USA: Alabama; Arkansas; Connecticut; Columbia ringkond; Illinois; Indiana; Iowa; Kansas; Kentucky; Maine; Maryland; Massachusetts; Michigan; Minnesota; Missouri; New Hampshire; New Jersey; New York; Põhja-Carolina; Ohio; Pennsylvania; Rhode Island; Tennessee; Utah; Vermont; Virginia; Washington; Lääne-Virginia; Wisconsin). [4]

Kasvatamine
Harilik maikelluke on pikaealine risoomiga geofüüt, mis moodustab aja jooksul tihedaid laikusid; aianduses hinnatakse taime varjulise kasvukoha pinnakatetaimena. [2,4] Maikelluke on mürgine taim. [5]
Paljundamine
Paljundatakse vegetatiivselt risoomide jagamise teel. [6]
Seemnete idanemise tingimused
Seemneid stratifitseeritakse. Seemneid iseloomustab pikk puhkeperiood ja idu areng võib kesta mitu aastat. Looduslikes tingimustes eeldab idanemine aastaaegade vaheldumisest tingitud temperatuurimuutusi. [7] Valgus pärsib seemnete idanemist, seega külvid kaetakse. [7,8]
Kasvutingimused
Maikelluke eelistab huumusrikast, parasniisket hea lõimisega mulda ning poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. [1,2]

Varumine ja säilitamine
Tugevatoimelise droogi saamiseks kasutatakse maapealset osa (Convallariae herba), mida varutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse kiiresti, õhukese kihina, varjulises ja hästi ventileeritud kohas [5] Hoida kuivas, valguse eest kaitstult. [5]

Keemiline koostis
Südameglükosiidid (kardenoliidid)
konvallatoksiin (convallatoxin) [5]
konvallosiid (convalloside) [5]
konvallamariin (convallamarin) [5]
konvallariin (convallarin) [5]
Steroidsed glükosiidid
Saponiinid [9]

Peamised toimeained
Peamisteks toimeaineteks loetakse südametegevust mõjutavaid kardenoliidglükosiide (nt konvallatoksiin) ning lisaks on taimes kirjeldatud mitmesuguseid steroidseid glükosiide ja saponiine. [5,9]

Toime ja kasutamine
Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad. Mürgistus avaldub sageli seedetraktisümptomite (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus) ja südamerütmihäiretena ning võib rasketel juhtudel lõppeda eluohtliku rütmihäirega. [5,10]

“Südameglükosiidide” üldise toime on Na⁺/K⁺-ATPaasi inhibeerimine, Meditsiinis on maikellukese droogi kasutatud südametegevust mõjutava vahendina. Ravimtaimena varumist ei mürgisuse tõttu ei soovitata. [5,10]

Kasutatud kirjandus
[1] Eesti eFloora. (n.d.). Convallaria majalis L. – harilik maikelluke. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://eseis.ut.ee/efloora/Ala/species/351.html
[2] The Editors of Encyclopaedia Britannica. (2025, December 10). Lily of the valley. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://www.britannica.com/plant/lily-of-the-valley
[3] The Angiosperm Phylogeny Group, Chase, M. W., Christenhusz, M. J. M., Fay, M. F., Byng, J. W., Judd, W. S., Soltis, D. E., Mabberley, D. J., Sennikov, A. N., Soltis, P. S., & Stevens, P. F. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[4] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Convallaria majalis L. In Plants of the World Online. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:533487-1
[5] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[6] Hartmann, H. T., Kester, D. E., Davies, F. T., & Geneve, R. L. (2011). Hartmann & Kester’s plant propagation: Principles and practices (8th ed.). Prentice Hall/Pearson.
[7] Kondo, T., Narita, M., Phartyal, S. S., Hidayati, S. N., Walck, J. L., Baskin, J. M., & Baskin, C. C. (2015). Morphophysiological dormancy in seeds of Convallaria keiskei and a proposal to recognize two types of double dormancy in seed dormancy classification. Seed Science Research, 25(2), 210–220. https://doi.org/10.1017/S0960258515000136
[8] Blandino, C., Fernández-Pascual, E., Newton, R. J., & Pritchard, H. W. (2022). Regeneration from seed in herbaceous understorey of ancient woodlands of temperate Europe. Annals of Botany, 129(7), 761–774. https://doi.org/10.1093/aob/mcac003
[9] Matsuo, Y., Shinoda, D., Nakamaru, A., Kamohara, K., Sakagami, H., & Mimaki, Y. (2017). Steroidal glycosides from Convallaria majalis whole plants and their cytotoxic activity. International Journal of Molecular Sciences, 18(11), 2358. https://doi.org/10.3390/ijms18112358
[10] Roberts, D. M., Gallapatthy, G., Dunuwille, A., & Chan, B. S. (2016). Pharmacological treatment of cardiac glycoside poisoning. British Journal of Clinical Pharmacology, 81(3), 488–495. https://doi.org/10.1111/bcp.12814