Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Astriidid (Asteridae)
└── Astrilaadsed (Asterales)
└── Korvõielised (Asteraceae)
└── Arnika (Arnica)
└── Chamisso arnika – Arnica chamissonis Less. [1]

Botaaniline kirjeldus
Chamisso arnika on mitmeaastane korvõieline rohttaim, mille varred on püstised ja võivad sõltuvalt kasvutingimustest hargneda keskelt või ülaosast. Lehed paiknevad varrel mitme paarina; lehelabad on enamasti lantsetjad kuni ovaalsed/piklikud, servad terved kuni hambulised ning pind võib olla peaaegu paljas või karvane (mõnel vormil tihedamalt viltjas). Õisikud on kollased korvõisikud: servas keelõied, keskosas putkõied. Viljaks on seemnis pappusega, mis soodustab tuullevi. [2,3]

Levila
Looduslikult levib Põhja-Ameerikas (Loode-USA; Edela-Kanada; Alaska; California). [1]
Introdutseeritud Euroopasse (Austria; Rootsi) ning Põhja-Ameerikasse (Labrador). [1]

Kasvatamine
Paljundamine
Chamisso arnikat paljundatakse eeskätt seemnetega; liik levib ja püsib kasvukohal ka risoomide abil. [2]
Kasvutingimused
Kasvukohaks sobivad parasniisked kuni niisked niidud ja hõredamad metsaservad/avatud alad; kultuuris sobib huumusrikas, hea struktuuriga saviliiv-/liivsavimuld ning ühtlaselt niiske režiim. [2]
Liiga kõrge lämmastikutase võib soodustada lopsakat vegetatiivset kasvu ja lamandumist; samas muudab lämmastikutase  õisikute saaki ning õisikute eeterliku õli koostist. [2,4]
Seemnete idanemise tingimused
Idaneb kõige paremini ööpäevase temperatuuri kõikumiste juures 15-25°C. [2]
Soovitatakse külvata jahedasse mulda. Külvatakse pindmiselt. Külmstratifitseerimine aga vajalik ei ole. [2] Seemned idanevad aeglaselt. [5]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse peamiselt õisikuid. [5]
Sekundaarsete metaboliitide sisaldus sõltub nii korjeajast kui õie arenguastmest. [5]
Kuivatatakse 40 °C ja 50 °C juures; kuivatamisviis võib muuta nt rutiini, luteoliini ja apigeniini taset. [5]
Säilitamine: hoida droog kuivas, valguse eest kaitstult. [7]

Keemiline koostis
Eeterlik õli (õisikud) [4]
Monoterpeenid
alfa-pineen (α-pinene)
kamfeen (camphene)
sabineen (sabinene)
beeta-pineen (β-pinene)
mürseen (myrcene)
alfa-fellandreen (α-phellandrene)
alfa-terpineen (α-terpinene)
beeta-fellandreen (β-phellandrene)
p-tsümeen (p-cymene)
limoneen (limonene)
gamma-terpineen (γ-terpinene)
tuja-2,4(10)-dieen (thuja-2,4(10)-diene)
7-epi-silfiperfol-5-een (7-epi-silphiperfol-5-ene)
Aromaatsed süsivesinikud
kumeen (cumene)
mesitüleen (mesitylene)
naftaleen (naphthalene)
Aromaatsed aldehüüdid ja alkoholid
bensaldehüüd (benzaldehyde)
fenüülatsetaldehüüd (phenylacetaldehyde)
orto-tolualdehüüd (o-tolualdehyde)
para-tolualdehüüd (p-tolualdehyde)
1-fenüületanool (1-phenylethanol)
Alifaatsed aldehüüdid ja ketoonid
6-metüül-5-hepten-2-oon (6-methyl-5-hepten-2-one)
oktanaal (octanal)
nonanaal (nonanal)
dekanaal (decanal)
(2E,4E)-dekadieenaal ((2E,4E)-decadienal)
Hapnikuga monoterpeenid (alkoholid/ketoonid/aldehüüdid/estrid)
linalool (linalool)
cis-p-ment-2-een-1-ool (cis-p-menth-2-en-1-ol)
alfa-kamfolenaal (α-campholenal)
trans-pinokarveool (trans-pinocarveol)
cis-verbenool (cis-verbenol)
trans-verbenool (trans-verbenol)
pinokarvoon (pinocarvone)
p-menta-1,5-dieen-8-ool (p-mentha-1,5-dien-8-ol)
terpinen-4-ool (terpinen-4-ol)
mürtenaal (myrtenal)
safranal (safranal)
trans-karveool (trans-carveol)
bornüülatsetaat (bornyl acetate)
mürtenüülatsetaat (myrtenyl acetate)
6-kamfenoon (6-camphenone)
Fenoolsed ühendid ja fenoolietrid
eugenool (eugenol)
tümool (thymol)
karvakrool (carvacrol)
tümoolmetüüleeter (thymol methyl ether)
karvakroolmetüüleeter (carvacrol methyl ether)
Seskviterpeensed süsivesinikud
(E)-kariofülleen ((E)-caryophyllene)
beeta-kopaieen (β-copaene)
(Z)-beeta-farneseen ((Z)-β-farnesene)
alfa-humuleen (α-humulene)
gamma-muuroleen (γ-muurolene)
germakreen D (germacrene D)
(Z)-alfa-bisaboleen ((Z)-α-bisabolene)
alfa-bulneseen (α-bulnesene)
delta-amorfeen (δ-amorphene)
gamma-kadinene (γ-cadinene)
delta-kadinene (δ-cadinene)
beeta-duprezianeen (β-duprezianene)
beeta-maalieen (β-maaliene)
alfa-isokomeen (α-isocomene)
tsüperiin (cyperene)
Hapnikuga seskviterpeenid ja muud seskviterpeensed derivaadid
10-epi-kubebool (10-epi-cubebol)
lippifoli-1(6)-een-5-oon (lippifoli-1(6)-en-5-one)
spathulenool (spathulenol)
kariofülleeni oksiid (caryophyllene oxide)
salvial-4(14)-een-1-oon (salvial-4(14)-en-1-one)
humuleeni epoksiid II (humulene epoxide II)
epi-alfa-kadinool (epi-α-cadinol)
epoksü-allo-alloaromadendreen (epoxy allo-alloaromadendrene)
14-hüdroksü-9-epi-(E)-kariofülleen (14-hydroxy-9-epi-(E)-caryophyllene)
valeranoon (valeranone)
guaia-3,10(14)-dieen-11-ool (guaia-3,10(14)-dien-11-ol)
khusinol (khusinol)

Fenoolsed ühendid [6]
Fenoolhapped ja nende derivaadid
protokatehhuape (protocatechuic acid)
klorogeenhape (chlorogenic acid)
kohvhape (caffeic acid)
feruulahape (ferulic acid)
kofeüülkiniinhappe isomeer (caffeoylquinic acid isomer)
kofeiinhappe derivaadid (caffeic acid derivatives; mitu tippu/isomeeri)
1,5-di-O-kofeüülkiniinhape (1,5-di-O-caffeoylquinic acid)
3,5-di-O-kofeüülkiniinhape (3,5-di-O-caffeoylquinic acid)
4,5-di-O-kofeüülkiniinhape (4,5-di-O-caffeoylquinic acid)
dikofeüülkiniinhappe isomeerid (dicaffeoylquinic acid isomers)
feruüül-kofeüülkiniinhape (feruloyl-caffeoylquinic acid)
1-metoksüoksaloüül-3,5-di-O-kofeüülkiniinhape (1-methoxyoxaloyl-3,5-dicaffeoylquinic acid)
Flavonoidid
apigeniin (apigenin)
luteoliin (luteolin)
kvertsetiin (quercetin)
kempferool (kaempferol)
6-metoksükempferool (6-methoxykaempferol)
patuleetiin (patuletin)
eupafoliin (eupafolin)
apigeniin-7-O-glükosiid (apigenin 7-O-glucoside)
luteoliin-3′-O-glükosiid (luteolin 3′-O-glucoside)
kempferool-3-O-glükosiid (kaempferol 3-O-glucoside)
kempferool-3-O-atsetüülglükosiid (kaempferol 3-O-acetylglucoside)
kvertsetiin-3-O-glükuroniid (quercetin 3-O-glucuronide)
kvertsetiin-3-O-glükosiid (quercetin 3-O-glucoside)
kvertsetiin-3-O-(6″-atsetüül)glükosiid (quercetin 3-O-(6″-acetyl)glucoside)
kempferooli derivaadid (kaempferol derivatives)
Muud fenoolsed ühendid
tsünariin (cynarin)
Flavonoidid [5]
rutiin (rutin)
luteoliin (luteolin)
apigeniin (apigenin)
Seskviterpeenlaktoonid [6]
helenaliin (helenalin)
atsetüül-11,13-dihüdrohelenaliin (acetyl-dihydrohelenalin)

Peamised ühendid. [4,6]
alfa-pineen
kumeen
p-tsümeen
dekanaal
germakreen D
spathulenool
kariofülleeni oksiid
helenaliin
atsetüül-11,13-dihüdrohelenaliin

Toime ja kasutamine
Chamisso arnika on kasutusel välispidiseks kasutuseks mõeldud preparaatides; üldisemalt on arnikaekstrakte,-geele ja-kreeme uuritud valu ja põletikunähtude leevendamisel eri olukordades (tulemus sõltub preparaadist, kontsentratsioonist ja näidustusest). [7]
Tundlikel inimestel (eriti korvõieliste suhtes) võib tekkida nahaärritus või allergiline kontaktdermatiit. Seespidine kasutus ei ole tavapraktikas soovitatav kõrvaltoimete riski tõttu ning kaubanduses olevate preparaatide tugevus võib olla väga varieeruv. [7]

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Arnica chamissonis Less. Royal Botanic Gardens, Kew. Retrieved January 20, 2026, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:179307-1
[2] Symbios Research & Restoration. (2003). Arnica chamissonis Less. ssp. foliosa (Nutt.) Maguire (meadow arnica). In Growing and Using Native Plants in the Northern Interior of British Columbia (pp. 115–118). British Columbia Ministry of Environment. Retrieved January 20, 2026, from https://www.env.gov.bc.ca/fia/documents/native_seed_manual/28arnica_chamissonis.pdf
[3] Small, E., & Catling, P. M. (1999). Canadian medicinal crops. NRC Research Press.
[4] Sugier, D., Olesińska, K., Sugier, P., & Wójcik, M. (2019). Chemical composition of essential oil from flower heads of Arnica chamissonis Less. under a nitrogen impact. Molecules, 24(24), 4454. https://doi.org/10.3390/molecules24244454
[5] Asadi, G., Fazeli, M., Aghaei, K., Ahmadian Dehaghani, F., & Radjabian, T. (2020). Changes in secondary metabolite contents of Arnica chamissonis Less in response to different harvest time, flower developmental stages, and drying methods. Journal of Medicinal Plants, 19(76). https://doi.org/10.29252/jmp.19.76.69
[6] Kimel, K., Krauze-Baranowska, M., Magiera, A., & Dziubak, K. (2020). HPLC-DAD-ESI/MS comparison of the chemical composition of flowers of Arnica montana and Arnica chamissonis. Herba Polonica, 66(1). https://doi.org/10.2478/hepo-2020-0008
[7] Smith, A. G., Miles, V. N., Holmes, D. T., Chen, X., & Lei, W. (2021). Clinical trials, potential mechanisms, and adverse effects of arnica as an adjunct medication for pain management. Medicines, 8(10), 58. https://doi.org/10.3390/medicines8100058