Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Verbenaceae
Genus: Phyla
Species: Aztec sweet herb - Phyla dulcis (Trevir.) Moldenke (syn. Lippia dulcis) 

Botanical description
Sweet lippia (Lippia dulcis), also known as Aztec sweet herb, is a fragrant, sweet-tasting perennial plant in the family Verbenaceae. The plant features creeping, sprawling stems up to 1 meter long, with a height typically between 20–30 cm. The young stems are covered with fine, simple hairs, which fall off as the plant matures, leaving the stems bare. Leaves are ovate to oblong, 1.5–7 × 1–4 cm, with a serrated margin and covered in sparse to abundant simple hairs, giving a rough texture. Leaves are arranged oppositely along the stems, and when crushed, they release a characteristic mint-like aroma. [1,2,3]

Small, spike-like inflorescences form in leaf axils, with peduncles up to 2–5 cm long. The flowers are cream-white and about 3 mm long, with a two-lipped, four-lobed calyx covered in fine hairs. [1,2] Sweet lippia thrives as a ground cover plant in gardens, rockeries, and hanging baskets. Sensitive to cold, it must be overwintered indoors in temperate climates. [1]

Habitat
Sweet lippia is native to North, Central, and South America, particularly Mexico. [4] In Estonia, it is cultivated as an ornamental and functional plant. It prefers shaded or partially shaded locations and well-drained soil, avoiding direct intense sunlight. [2]

Properties and uses
Sweet lippia is valued for its production of hernandulcin, a potent natural sweetener. Traditionally, it has been used to treat coughs and bronchitis, though it contains high levels of toxic camphor. The plant also exhibits abortive properties and is sold for medicinal use primarily in Mexican markets. [6,7]

Today, sweet lippia is mainly used as a natural, calorie-free sweetener. Its dried leaves are used to sweeten beverages, salads, and desserts. [2,3] In traditional medicine, it has been employed in Central America to alleviate symptoms of bronchitis and asthma. The essential oil of sweet lippia demonstrates antihistamine and anticholinergic properties, making it suitable for treating bronchospasms. [6,8]

References
1. E-elurikkus. (2023). Sweet lippia. Retrieved from eElurikkus.
2. Järvselja. (2023). Lippia dulcis – Aztec Sweet Herb. Retrieved from Järvselja.
3. Juhani Puukool. (2020). Sweet lippia. Retrieved from Juhani Puukool.
4. USDA Agricultural Research Service. (2023). Phyla dulcis. Retrieved from GRIN Global.
5. Compadre, C. M., Robbins, E. F., & Kinghorn, A. D. (1986). The intensely sweet herb, Lippia dulcis Trev.: Historical uses and constituents. Journal of Ethnopharmacology, 15(1), 89–106. https://doi.org/10.1016/0378-8741(86)90105-4.
6. Görnemann, T., Nayal, R., Pertz, H. H., & Melzig, M. F. (2008). Antispasmodic activity of essential oil from Lippia dulcis Trev. Journal of Ethnopharmacology, 117(1), 166-169. https://doi.org/10.1016/j.jep.2008.01.009.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminnõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Raudürdilised (Verbenaceae)
Perekond: Phyla
Liik: Magus lippia - Phyla dulcis (Trevir.) Moldenke (syn. Lippia dulcis)

Botaaniline kirjeldus
Magus lippia on kuni 1 m pikkuste lamanduvate ja roomavate võrsetega lõhnav ja magusa maitsega taim raudürdiliste sugukonnast. Noortel vartel on peened lihtkarvad, kuid need pudenevad pea ja vars jääb paljaks. Taim kasvab 20-30 cm kõrguseks. [1,2] Lehed on rohelised kuni rohekaspruunid, kergelt karedad. Lehed on 1,5-7 × 1-4 cm suurused, munajad kuni piklikud, pealt hajusalt kuni rohkelt lihtkarvadega kaetud, saagja servaga. Leheseis on vastak. Taime lehti hõõrudes vallandub iseloomulik mündi aroom. [1,3] Kasvab aedades pinnakattetaimena, kiviktaimlates ja amplites. Külmakartlik taim, üle talve tuleb hoida toas. [1] Tõlvikjad õisikud moodustuvad lehekaenaldesse. Õisiku raod kuni 2-5 cm pikad, 2-3 mm kõrglehtedega. Õiekate on kaheli, neljatine. Tupp on umbes 1 mm pikk, kaetud peente karvadega; õiekroon on umbes 3 mm pikkusega. Õied väikesed ja kreemikasvalged.

Levila
Looduslikult kasvab Põhja-Ameerikas (Mehhikos) ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides [4]. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. Eelistab kasvada varjus või poolvarjus, ei talu tugevat otsest päikesevalgust. Vajab vett hästi läbilaskvat pinnast. [2]

Toime ja kasutamine
Lippiast saadavat ainet henandultsiini tuntakse kui intensiivset magusainet. Kuigi taime on ajalooliselt kasutatud köha ja bronhiidi raviks, leidub selles ka suur kogus toksilist kamprit. Taimel on väidetav aborti esilekutsuv toime ja seda müüakse peamiselt Mehhiko turgudel.  [6,7]

Tänapäeval kasutatakse magusa lippia lehti ja õisikuid suhkruasendajana. Need ei sisalda kaloreid ning pärast kuivatamist sobivad lippia lehed hästi jookide magustamiseks. Lisaks kasutatakse suhkruasendajana ka salatites ja magustoitudes. [2,3] 

Kesk-Ameerikas on ajalooliselt kasutatud bronhiidi ja astma korral sümptomite leevendajana. Magusa lippia eeterlik õli antihistamiinse ja antikolinergilise toimega, mistõttu sobib bronhospasmi ravisks. [6,8]

Kasutatud allikad
1. E-elurikkus. (2023). https://elurikkus.ee/ (19.09.2023)
2. Lippia dulcis- magus lippia ´Aztec Sweet´. Järvselja õppe- ja katsemetskond. https://jarvselja.ee/pood/koogivilja-ja-maitsetaimed/lippia-dulcis-magus-lippia-aztec-s weet/ (20.09.2023)
3.Magus lippia. (2020). Juhani puukool. https://juhanipuukool.ee/est/magus-lippia-p10-5-18100327 (20.09.2023)
4.Magus lippia. (2023). Tamme talu ürdiaed. https://tammetalu.eu/toode/magus-lippia/ (20.09.2023)
5.Taxon: Phyla dulcis (Trevir.) Moldenke. (2023). United States Department of Agriculture. Agricultural Research Service.https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxon/taxonomydetail?id=429352 (20.09.2023)
6. Compadre, C. M., Robbins, E. F., & Kinghorn, A. D. (1986). The intensely sweet herb, Lippia dulcis Trev.: historical uses, field inquiries, and constituents. Journal of ethnopharmacology, 15(1), 89–106. https://doi.org/10.1016/0378-8741(86)90105-4
7. Niiberg, T. (2018, 3. mai). Steevia ja magus lippia asendavad suhkrut. Postimees. Retrieved from [https://maaelu.postimees.ee/4482321/steevia-ja-magus-lippia-asendavad-suhkrut]
8. Görnemann, T., Nayal, R., Pertz, H. H., & Melzig, M. F. (2008). Antispasmodic activity of essential oil from Lippia dulcis Trev. Journal of Ethnopharmacology, 117(1), 166-169. https://doi.org/10.1016/j.jep.2008.01.009