Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
└── Teelehelised (Plantaginaceae)
└── Mailane (Veronica)
└── Külmamailane (Veronica chamaedrys L.) [1]
Botaaniline kirjeldus
Harilik mailane (Veronica chamaedrys) on mailaseliste sugukonda ja mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim on ühekojaline ning kasvab tavaliselt (6) 10–45 (kuni 55) cm kõrguseks. Maapealsed varred on enam-vähem püstised, alusel tõusvad ja suhteliselt nõrgad; varsi katab iseloomulikult kaks vastakat rida pehmeid karvu, ülejäänud osas on nad enamasti paljad. Alumised sõlmekohad võivad maapinnaga kokkupuutel juurduda. Lehed on vastakuti, lihtsad ja enam-vähem munajad, tömbi tipuga ning saagja või täkilise servaga; nende alus on ümardunud või südajalt süvenenud. Lehed on tuhmrohelised, pehmete karvadega hõredalt kaetud nii alt kui pealt ning veidi kortsulise pinnaga; lehelaba on 0,7–5 cm pikk ja 0,5–3 cm lai, alumised lehed on lühirootsulised, ülemised rootsutud. Õied on mõlemasugulised ja kaheli õiekattega: liitlehine tupp on neljajagune, süstjate tippudega, karvane ja ripsmelise servaga ning kroonist umbes kaks korda lühem, samal ajal kui liitlehine kroon on erksavärviline, enamasti helesinine (vahel valgeservaline), tumedate roodudega, harvem roosa; krooni läbimõõt on 1–1,5 cm ning kroonlehtedest kolm on neerjad või sõõrjad ja üks munajas. Kandelehed on süstjad või piklikud ning õied paiknevad hõredates, väheseõielistes 2–15 cm pikkustes kobarates, mis asuvad 2–4 ülemise lehe kaenlas; tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Harilik mailane õitseb maist augustini ja tema õied varisevad kergesti. Viljaks on kolmekandiliselt äraspidi südajas kupar kolmnurkjate hõlmadega, ripsmelise servaga ja hõredate karvadega, tipul madala sämbuga; kupar on 3–4 mm pikk ja 3,5–5 mm lai. Seemned on munajad, siledad ja kuni 1 mm läbimõõduga ning levivad sipelgate abil. Maa all on taimel peenike, harunenud ja roomav risoom ning juurtel esineb mükoriisa. Paljunemine toimub nii seemnetega kui ka vegetatiivselt – varre sõlmekohtade juurdumisel ning risoomi laienemisel. [2]
Levila
looduslikult levib Euroopas (Albaania, Austria, Balti riigid, Belgia, Bulgaaria, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Tšehhoslovakkia, Ukraina, Jugoslaavia) ja Aasias (Altai, Afganistan, Himaalaja, Kasahstan, Kõrgõzstan, Mongoolia, Põhja-Kaukaasia, Siber, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan, Lääne-Aasia, Xinjiang). [1]
introdutseeritud Aafrikasse (Lõuna-Aafrika), Põhja-Ameerikasse (Alaska, Columbia ringkond, Connecticut, Idaho, Massachusetts, Michigan, New Jersey, New York, Ontario, Pennsylvania, Rhode Island, Washington), Lõuna-Ameerikasse (Argentina: Kirde-Argentina) ja Aasiasse (Kamtšatka, Mandžuuria). [1]
Kasvatamine
Paljundamine
Külmamailast saab paljundada seemnetega. Umbrohustuv. Seemned levivad ka sipelgatega. [2] Vegetatiivselt saab paljundada võsudega. [2]
Seemnete idanemise tingimused
Külmamailase seemned on valgusidanejad. Idanemiseks on vajalik valgus; pimedas idanemine ei toimu. [3]
Kasvutingimused
Poollooduslike, metsaserva- ning rohumaakoosluste liik. Talle sobib mõõdukalt niiske, toitaineterikas kuni keskmine muld ning poolvarjuline kuni päikeseline kasvukoht. Õitsemine on tavaliselt parem valgusküllases paigas. [2]
Allelopaatia ja sümbioos
Külmamailase juurtel on kirjeldatud mükoriisat [2] ning liik kuulub ka eksperimentaalsetesse arbuskulaarse mükoriisa (AMF) uuringutesse, kus hinnatakse mükoriisa mõju taimede ainevahetusele ja kaitsevõimele. [4]
Külmamailane võib olla peremeestaim mitmetele obligaatsetele patogeenidele. Näiteks Phytomyxea rühma kuuluv protist (Sorosphaera veronicae) põhjustab külmamailasel kasvajalaadseid moodustisi. [5] Külmamailane on peremeestaim ka ebajahukastele. [6]
Varumine ja säilitamine
Korjatakse maapealseid osasid, õitsemise ajal ning kuivatatakse õhukese kihina varjus ja hea õhutusega ruumis. kvaliteedi hoidmiseks on mõistlik säilitada materjal kuivas ja valguse eest kaitstult. [9]
Keemiline koostis
Steroidsed glükosiidid (steroidsed saponiinid)
Chamaedrosiid C (chamaedroside C), chamaedrosiid C1 (chamaedroside C1), chamaedrosiid E (chamaedroside E), chamaedrosiid E1 (chamaedroside E1). [9]
Antotsüaniinid
Delfinidiin (delphinidin; antotsüanidiin). [9]
Fütosteroolid
γ-sitosterool (gamma-sitosterol). [7]
Rasvhapped
Kapriinhape (dekanoehape), lauriinhape, müristiinhape, pentadetsüülhape (pentadekaanhape), palmithape, palmitoleiinhape, margariinhape (heptadekaanhape), steariinhape, oleiinhape, linoolhape, γ-linoleenhape, 2-hüdroksüpalmithape (2-hüdroksüheksadekaanhape), arahhidoonhape, eikosaanhape (arahhiinhape), behenhape, lignotseriinhape. [7,8]
Orgaanilised happed (õied ja lehed)
2-hüdroksü-3-metüülpentaanhape, α-furaanhape, oblikhape, maloonhape, levuliinhape, fumaarhape, merevaikhape, õunhape, aselaiinhape, sidrunhape. [8]
Aromaatsed ja fenoolkarboksüülhapped (õied ja lehed)
Bensoehape, p-hüdroksübensoehape, fenüülatseethape (phenylacetic acid), salitsüülhape, vanilliinhape, gentiishape. [8]
Hüdroksükaneelhapped ja derivaadid (õied ja lehed)
trans-kaneelhape, p-metoksükaneelhape, p-kumaarhape, feruulhape. [8]
Külmamailase puhul on kirjeldatud bioaktiivsusega seostatavaid rühmi eeskätt steroidsete glükosiidide (chamaedrosiidid) ja polüfenoolsete pigmentide (delfinidiin) tasandil ning lisaks moodustavad analüütiliselt olulise osa rasvhapped ja orgaanilised happed (taime eri organites). [7–9]
Toime ja kasutamine
Mailase liike (sh V. chamaedrys) on traditsiooniliselt kasutatud antioksüdatiivsete ja antimikroobsete omaduste tõttu. Toime sõltub ekstraktist, annusest ja mudelist. Kliiniliselt on toimed vähe tõendatud. [9] In vitro on hinnatud ka mailase liikide eeterliku õli ja vesifraktsioonide (hüdrosool) antibakteriaalset ning taime viiruse vastast aktiivsust. [10]
Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online. (n.d.). *Veronica chamaedrys* L. Royal Botanic Gardens, Kew. Retrieved January 18, 2026, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:811804-1
[2] bio.edu.ee. (n.d.). Külmamailane (*Veronica chamaedrys*). bio.edu.ee taimede andmebaas. Retrieved January 18, 2026, from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail.htm
[3] CoLab. (n.d.). Factors affecting seed germination of threehorn bedstraw (*Galium tricornutum*) in Australia [Database record; märkus: Veronica chamaedrys “required light only”]. Retrieved January 18, 2026, from https://colab.ws/articles/10.1614/ws-05-176r1.1
[4] Kaur, S., & Suseela, V. (2020). Unraveling arbuscular mycorrhiza-induced changes in plant primary and secondary metabolome. *Metabolites, 10*(8), 335. https://doi.org/10.3390/metabo10080335
[5] Hittorf, M., Garvetto, A., Magauer, M., Kirchmair, M., Salvenmoser, W., Murúa, P., & Neuhauser, S. (2023). Local endoreduplication of the host is a conserved process during Phytomyxea-host interaction. *bioRxiv* (Preprint). https://doi.org/10.1101/2023.09.21.558765v1
[6] Chater, A. O., Woods, R. G., Stringer, R. N., Evans, D. A., & Smith, P. A. (2020). *Downy mildews (Peronosporaceae) and white blister-rusts (Albuginaceae) of Wales*. A. O. Chater. https://www.aber.ac.uk/waxcap/downloads/Chater20-DownyMildewsWales.pdf
[7] Marchyshyn, S. M., & Milian, I. I. (2016). The content of fatty acids in lipophilic extracts of *Veronica chamaedrys* L. and *Veronica officinalis* L. *Journal of Education, Health and Sport, 6*(3), 91–96. https://doi.org/10.5281/zenodo.47673
[8] Kovaleva, A., Ilina, T., Raal, A., Osmachko, A., Goryacha, O., & Rozhkovskyi, Y. (2020). The study of carboxylic acids in flowers and leaves of *Veronica chamaedrys* L. and *Veronica teucrium* L. *ScienceRise: Pharmaceutical Science*, (6(28)), 26–34. DOI:10.15587/2519-4852.2020.221078
[9] Salehi, B., Shetty, M. S., Kumar, N. V. A., Živković, J., Calina, D., Docea, A. O., Emamzadeh-Yazdi, S., Kılıç, C. S., Goloshvili, T., Nicola, S., Pignata, G., Sharopov, F., Contreras, M. D. M., Cho, W. C., Martins, N., & Sharifi-Rad, J. (2019). Veronica plants—Drifting from farm to traditional healing, food application, and phytopharmacology. *Molecules, 24*(13), 2454. https://doi.org/10.3390/molecules24132454
[10] Nazlić, M., Dunkić, V., Dželalija, M., Maravić, A., Mandić, M., Srečec, S., Vrca, I., Vuko, E., & Kremer, D. (2023). Evaluation of antiphytoviral and antibacterial activity of essential oil and hydrosol extracts from five *Veronica* species. *Agriculture, 13*(8), 1517. https://doi.org/10.3390/agriculture13081517