Ürt-penimünt

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Penimünt / Marrubium
Liik: Ürt-penimünt / Marrubium vulgare L.

Botaaniline kirjeldus
Ürt-penimünt on mitmeaastane 30–60 cm kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Varred on püstised, harunevad, valgevillakarvased. Lehed on ümarad kuni munajad, tavaliselt hambulised kuni täkilised, mosaiikselt soonelised ja pealt karvased ning asetsevad pikal varrel vastakute paaridena. [1] Õied asetsevad piki vart kerajates õiemännastes lehtede kaenaldes. Õiekate kaheli, viietine, huuljas. Tupplehed moodustavad kroonist pisut rohkem kui poole lühema putke, millel on konksjad tipmed. Õiekroon valge. Alumine huul veidi pügaldunud. Ülemise huul kitsas ja laumisest pikem, kahehõlmaline, kiilja sisselõikega. Tolmukaid on neli, kaks pikemad, kaks lühemad, need kinnituvad krooniputkele. Emakas on kaheviljalehine ja neljakambriline. Vili on neljaks pähklikeseks jagunev skisokarp (jaguvili). [2]

Levila
Ürt-penimünt on levinud Euroopas, Ameerikas ja Aasias ning teda kasvatatakse kultuurina. [2] Taime levik on alguse saanud Vahemere ja Kesk-Aasia vahelisest piirkonnast. Taim eelistab kasvamiseks aluselist mulda. [1] Eestis on taime leitud tulnukumbrohuna Saaremaalt. [2]

Toime ja kasutamine
Droogiks on ürt, mida kogutakse õitsemise ajal ja kuivatatakse. Ürt-penimünt sisaldab mõruglükosiide, tanniine, kohvhappe derivaate, eeterlikku õli, saponiine, flavonoide, fenoolhappeid, kumariine ja alkaloide. [2] Oluliseks toimeaineks peetakse diterpenoid marrubiini. Marrubiin on tõestanud oma efektiivsust teatud tüüpi parasiitsete seente vastu. [3,4]

Ürt-penimünt on oma rögalahtistava toime tõttu tõhus köharohi. Samuti parandab taim söögiisu, soodustab seedimist ja sapi teket ning vähendab kõhugaase. Soovituslik päevane annus on 4,5 g. [2] Välispidiselt pannakse teda mikroobivastase vahendina haavadele, mahl võtab ära putukapiste tekitatud nahasügeluse. Homöopaatias kasutatakse värskeid lehti mao- ja nahapõletiku korral. [2] On täheldatud haavade paranemist kiirendavat toimet. [5] 

Rahvameditsiinis kasutatakse ürti hingamisteede haiguste ja seedehäirete korral ning rahustava ja und soodustava vahendina. Antiikajal tarvitati penimünti marutõve korral. [2]

Kasutatud allikad
1. A´cimovi´c, M., A´cimovi´c, A., Jeremi´cjeremi´c, K., Salaj, N., Gavari´cgavari´c, N., Kiprovski, B., Sikora, V., & Zeremski, T. (2020). Marrubium vulgare L.: A Phytochemical and Pharmacological Overview. Molecules, 25(2898). https://doi.org/10.3390/molecules25122898
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 
3. Rezgui, M., Majdoub, N., Mabrouk, B., Baldisserotto, A., Bino, A., Ben Kaab, L. B., & Manfredini, S. (2020). Antioxidant and antifungal activities of marrubiin, extracts and essential oil from Marrubium vulgare L. against pathogenic dermatophyte strains. Journal de mycologie medicale, 30(1), 100927. https://doi.org/10.1016/j.mycmed.2020.100927
4. Popoola OK, Elbagory AM, Ameer F, Hussein AA. Marrubiin. Molecules. 2013 Jul 29;18(8):9049-60. doi: 10.3390/molecules18089049. PMID: 23899837; PMCID: PMC6269822.
5. Amri, B., Martino, E., Vitulo, F., Corana, F., Kaâb, L. B., Rui, M., Rossi, D., Mori, M., Rossi, S., & Collina, S. (2017). Marrubium vulgare L. Leave Extract: Phytochemical Composition, Antioxidant and Wound Healing Properties. Molecules (Basel, Switzerland), 22(11), 1851. https://doi.org/10.3390/molecules22111851